Moodul majade tööstus sõidab koostöö laineharjal

Kuigi majandustulemused Eesti ekspordi sihtriikides ei ole tänavu kiita, on Eesti moodul- ja elementmaju eksportivad ettevõtted eelmise aasta tulemustega rahul ja ootavad sellelt aastalt veelgi enam.

Eelmisel aastal tegevust alustanud element- ja moodulmajade terviklahendusi pakkuv Nordic Urban Houses ASi ehk NURBANI meeskond ootab juba sellelt aastalt 1,2 miljoni euro suurust müügitulu. “Sellega, kuidas asi on alanud meie jaoks, oleme rahul,” sõnas ette­võtte ekspordijuht Margus Pauts.

NURBAN ei käsitle Pautsi sõnul Eesti element- ja puitmajade tootjaid kui konkurente, vaid kui koostööpartnereid ning ettevõte ongi loodud selleks, et koostöös arhitektide, inseneride ja tootjatega suuta realiseerida suuremaid projekte. Hetkel on tema sõnul laual ka projekte, mida üks tehas ei suudaks teha.

“Tegevus on kenasti käivitunud ja õhkkond valdkonnas on hea. Koostööd tõesti tahetakse teha üksteisega ja nähakse, et me ei ole üksteisele konkurendid, vaid meie konkurentideks on pigem kivi, betoon ja traditsiooniline puitkarkassehitus. Võib öelda, et pigem tuleb klientide pärast konkureerida nendega,” lausus Pauts.

Ebaeestlaslik koostöö. Moodulmaju eksportiva ettevõtte EasyHome OÜ juht Jarko Metsis nentis, et eksport toimib, kuid paljuski on selle edukus kinni ettevõttes ja tema edasimüüjates. Esiteks on tema sõnul vajalik tellimustele tootmismahtudega järele jõuda ja üksi seda tegema ei peaks. “Ära proovi kõike ise teha – üks asi on müüa, teine asi on müüdav ka valmis teha. Alati on võimalik alltöövõtjad palgata ja alati on võimalik Eestist partnereid leida,” sõnas Metsis.

Teiseks on tihtipeale väga palju tema sõnul kinni partnerites. “Pead leidma partneri, kellega sa oled n-ö samal lainel ja sellest koorub välja ka edukas või edutu koostöö. Kui partneriga ei leia ühist keelt, siis sellest ei tule ka midagi,” nentis ta.

Ka Pautsi sõnul on element- ja moodulmajade valdkond heas mõtte ebaeestlaslik. “Kuigi enamik ettevõtteid on eestlaste omanduses, siis ebaeestlaslikult palju tehakse sõbralikult koostööd, mitte ei tirita üksteist mutta,” lisas Pauts. Tema sõnul ongi ettevõtete ligi 90% eksport põhjuseks, miks Eestis ei ole vaja samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega konkureerida.

Norras pidu kestab. Nii NURBANI kui ka EasyHome OÜ põhiliseks ekspordi sihtriigiks on Norra. “Kuni pidu käib, tasub seal peol käia,” sõnas Pauts. “Kui aastaid on käinud aktiivne arendus ja ehitustegevus ja hinnad oluliselt kukkunud, ei olegi aastate jooksul, siis võib öelda, et buum jätkub,” lisas ta.

Ka Seve Ehituse ASi müügiosakonna juhi Henri Enniste sõnul läks ettevõtte eelmisel aastal väga hästi. “Oli rekordaasta. Võrreldes 2011. aastaga oli kasv kuskil kolmandiku ja võrreldes 2010. aastaga oli kasv kahekordne. Eelmine aasta oli igatpidi parim aasta. Tähtsuse järjekorras olid meie eksporditurud Norra, Rootsi ja Soome. 90% ekspordist läks Norrasse, isegi natuke peale. Ja ülejäänud jagunes Rootsi ja Soome vahel,” sõnas Enniste.

Eestlaste kvaliteet hinnas. Enniste sõnul on Eesti puitmaja maine Skandinaavia maades väga kõrge, mis tuleneb lisaks soodsale hinnale ka tarnekiirusest ja kvaliteedist.

“On Eesti ehitaja ja on Balti ehitaja, mis on siis Läti-Leedu, ja sellejärel tuleb poolakas – kui tahad odavalt teha ja kvaliteet ei ole tähtis, siis võetakse see asi Poolast. Eesti tooted on arvatud kvaliteetse tarne hulka ja see on teinud meie elu natukene lihtsamaks,” kirjeldas ta kohalike suhtumist.

“On ettevõtteid, kes müüvad hinda – leiad näiteks Lätist ja Leedust firmad, mis on nõus odavamalt tegema, aga Eesti tootjate eelis võrreldes kohalike tootjatega on nii Soomes kui ka Skandinaavias see, et suudame teha tarne kiiremini. Meil oli tellija, kelle tingimusteks oli, et lasteaeda on võimalik valimis teha kuue kuuga, enne lasteaia hooaja algust. Me olime hinna poolest kolmandal kohal, aga linnale oli oluline, et saaks lapsed sellest kuupäevast kooli saata ja kuna meie olime ainuke pakkuja, kes seda suutis garanteerida, siis tehti leping meiega,” lausus Enniste.

Euroopa programmiga itta. Ettevõtted vaatavad ka pidevalt uutele turgudele, et jätkuks tegevust juhuks, kui Norras head ajad otsa saavad.

Seve Ehituse AS tegeleb Enniste sõnul aktiivselt Jaapani suunal. “Ausalt öeldes tuli valik natukene poolkogemata ja natukene teadlikult. Me olime ka varem Jaapani poole vaadanud, aga see on spetsiifiline turg, kuhu on keeruline saada. Kuulsime siin sellisest Euroopa Liidu programmist, nagu EU Gateway, mis on korraldatud konsultatsioonifirma Die Leute kontaktmessina ehitusettevõtetele Jaapanis,” tutvustas Enniste ettevõtte tulevikku. “Eelmine aasta osalesime seal messil ja see aasta lähme uuesti ja nii on sinna turule võimalik saada.”

Jaapanlastega asja ajamine võtab väga kaua aega. Teiselt poolt on see teadlik valik – Jaapanis ehitatakse eramajad suures osas kõik puidust, kuna see on oluliselt maavärinakindlam materjal kui tavapärane betoon. Kuna Jaapanis väga palju puitu ei kasva, siis Enniste sõnul 90% ehituspuidust imporditakse ning seda võib ka juba mingi toote kujul importida.

“Näiteks Soome tootjad tegutsevad Jaapanis päris suurelt ja kui nemad hakkama saavad, siis ma ei näe põhjust, miks Eesti tootjad seal hakkama ei peaks saama,” nentis Enniste.

Esimene partii ka Venemaale. Pautsi sõnul NURBAN veel väljapoole Euroopat ringi ei vaata, kuid seda teeb nendega samasse gruppi kuuluv Nordic Houses, kes on seiranud India turgu. “Indias ei ole ehituse jaoks seadusega lubatud metsa maha võtta. Nõudlus on olemas. Nad toovad Venemaalt ja Soomest puitu sisse, et puitmaju ehitada ja oleks täiesti loogiline, et eestlased suudaks seda teha kvaliteetsemalt kui venelased ja samas soodsamalt kui soomlased,” sõnas ta.

Ka EasyHome OÜ arendab tegevust juba olemasolevatel turgudel, kuid sellest kuust alates on ettevõte sisenenud Metsise sõnul ka Venemaale. “Esimene elementide partii läheb Moskvasse septembri keskel. Arhitekt ja disainijoon on sama, aga projekt on oluliselt mahukam,” lausus Metsis.

Puudus tehnilistest tõlkidest

Nii Seve Ehituse AS kui ka NURBAN on vähesed Eesti ette­võtted, kellel on sihtriigis peatöövõtu litsents, millega kaasnevad tihtipeale probleemid eelkõige tehniliste normide tõlkimisel.
“Kui Norras ehitusreeglid muutuvad, siis kogu uus informatsioon on norrakeelne ja isegi kui mingil hetkel tehakse teatud õigusaktidele ingliskeelsed tõlked, siis kaugeltki mitte kõigile,” sõnas Seve Ehituse ASi müügiosakonna juht Henri Enniste.
Sellisel juhul on tema sõnul peatöövõtja ülesanne jälgida, et kohalikud alltöövõtjad teeksid tööd normi kohaselt. “Aga sul on kõik normid norrakeelsed, siis neid Eesti keelde tõlkida on paras peavalu, kuna Eestis on vist kaks tõlki, kes on võimelised tehnilist norra keelt eesti keelde tõlkima,” lisas ta.
See on Enniste sõnul tohutu aja ja raha kulu. “Teinekord ongi nii, et sa pead kohalike meeste juttu uskuma, aga see uskumine karistab mõnikord ära, kui mees mäletab vana normi ja siis tuleb asju ümber teha. Enamasti on see lahendatav, aga vahel lõikad näppu,” lausus ta.
Ettevõtte ekspordijuhi Margus Pautsi sõnul on NURBANil olemas enda insenerid.
“Kui me siinpool pihta ei saa, mis nõuded on, siis meie Norra insenerid saavad sellega hakkama. Me oleme läinud seda teed, et me ei sõltuks Norra klientidest ja koostööpartneritest, vaid meil on endal inimesed ja kompetents Norras olemas,” ütles Pauts. “Eks ta on mõnevõrra kallim ja keerulisem, aga siis me vähemalt teame, et asi on kontrolli all, mitte ei sõltu kellestki teisest,” lõpetas ta.

Ehitaja pakub ka arhitektuurilahendust

Margus Pauts, NURBANi ekspordijuht
Enamik Eesti elementhoonete ehitajaid teevad Eesti arhitektide elementhoonete jooniste järgi, aga NURBANi idee on selles, et mitte teha ainult suuremaid projekte, vaid teha suurema lisandväärtusega projekte.
Me oleme teinud ja teeme ka edaspidi koostööd Eesti arhitektidega, et mitte teha objekt kliendi jooniste järgi, vaid ise suuta välja pakkuda kaasaaegseid ja huvitavaid arhitektuurseid lahendusi.
Arhitektuurse projekteerimise teenuse müümine ekspordiks on oluliselt raskem kui müüa kliendi jooniste järgi või ka oma standardprojekti järgi tehtavaid puitmaju, sest kliendil pole lepingu sõlmimise hetkel aimugi, mida ta oma raha eest saab.

Projekt arhitektidega kahasse. Ja meil on ka õnnestunud müüa Eesti arhitektuuri Norrasse. Projekt loodi koostöös 3+1 arhitektuuribürooga. See ei ole küll veel püsti pandud. Me ei võtnud seda ette ainult eesmärgiga teha midagi huvitavat, vaid see oli arhitektuuri müümine ehk töö, mille eest ka raha saadi.
Eriliseks teeb selle projekti see, et polnud tegemist tavapärase arhitektuurikonkursiga.
Norra kohalik omavalitsus korraldas konkursi arendajate vahel, otsustamaks, kellele müüa maa koos taristuga ja anda võimalus hoonestada üks piirkond kolme ridamajaga, kuhu tuleb kokku 16 elamut.
Meie klient, Norra kinnisvaraarendaja osales sellel konkursil NURBANilt tellitud arhitektuurse projektiga.

Tunnustus, aga mitte võit. Koostöös bürooga 3+1 arhitektid tehtud töö sai žüriilt tunnustuse kui “parima disaini ja ruumilahendusega projekt”, nii et Eesti arhitektidel on potentsiaali kindlasti ka ekspordiks. Võitjaks osutus üks teine arendaja, kuna neil õnnestus kesisema arhitektuuriga pakkuda koduostjale soodsam hind. Üks konkursi kriteeriumidest oli ka koduostjatelt küsitav maksimumhind, millest kallimalt ei ole lubatud ehitatavaid elamuid müüa, isegi kui turul nõudlust oleks. Norra heaoluühiskonnas on ka see võimalik!
Aga kuigi me ei võitnud, siis nii NURBAN kui arhitektid said oma töö eest tasu ja ka veidi au – millega on juba lihtsam järgmine kord edasi minna. Nii et oleme enda jaoks arhitektuuri eksportimise otsa lahti teinud ja oleme avatud koostööks ka teiste arhitektuuribüroodega.

Soe vastuvõtt Londoni mullusel ehitusmessil

Meelis Rae, Akso-Haus OÜ juhatuse liige
2012-2013 teeb Akso-Haus koostööd noorte arhitektide rühmaga, kes disainis esimese disainmajasarja Eestis. Antud majade disain sai tõsiselt hea vastuvõtu 2012 rahvusvahelisel ehitusmessil Londonis. Disainmajade brändi nimi on “Passionhouse”. Koostöös nendega sai ehitatud Akso-Haus tehnoloogial valmis näidismaja, mida näidatakse sügiseni Estonian Golf & Country Club territooriumil Jõelähtmel.
Täna ekspordime moodulmaju 100% Eestist välja ja sihtriigid on Soome ning Rootsi. Meie tehnoloogia vastu on huvi tuntud ka Saksamaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Šveitsist jne. Läbirääkimised käivad. Usume, et 2014 tuleb jälle hea aasta, kui me oma uute projektidega lõplikult turule tuleme.

Pane tähele

Moodulmajade tootjate nõuanded välisturgudele minejale

Kõik on kinni partnerites. Leia partner, kellega sa oled n-ö samal lainel, sellest koorub välja ka edukas koostöö. Kui partneriga ei leia ühist keelt, siis sellest ei tule ka midagi.
Ära proovi kõike ise teha. Alati on võimalik alltöövõttu teha ja alati on võimalik Eestist partnereid leida.
Tutvu kohalike oludega. On riike, kus elab liike, kes võivad ehitusmaterjali üsna kiiresti hävitada.
Tee selgeks kohalikud ehitusnormid, et ei oleks vaja teha kulukaid lisatöid vigade eemaldamisel.

Mis on mis

Moodulmaja

Tehases tehakse n-ö tuba valmis, mis tähendab, et ka siseviimistlus on võimalik teha ära tehases. Samuti on võimalik teatud määral paigaldada ka mööbel.
Transporditakse asukohta juba erinevatest elementidest kokku panduna.
Piiranguks transpordvõimalused – enamasti on raskendatud üle 4,5meetriste veoste transport autoteedel.

Elementmaja

Tehases pannakse kokku seina, lae jm elemendid. Elemendid on tasapinnalised.
Sihtpunktis pannakse ehitis lõplikult kokku.
Plussiks paremad transpordivõimalused.
Miinuseks siseviimistlemise piiratud võimalused.

EU Gateway Program

Organiseerib ja rahastab ärikohtumisi kõrgtehnoloogia ja disainisektoris Euroopa riikidele, kes soovivad liikuda Jaapani ja Korea turgudele. Neil turgudel on ärikultuuri ja regulatsioonide iseära tõttu Euroopa ettevõtetel raske läbi lüüa. On edukalt viinud Jaapani turule rohkem kui 3000 Euroopa ettevõtet.
Asutatud 1994. aastal
Rahastaja Euroopa Liit.

Allikas: www.eu-gateway.eu

Allikas: Äripäev (Ehitus), Joosep Laik     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid