Muutused on ebapopulaarsed majanduseliidi jaoks

Andres Arraku artikkel Postimehes 26.06 võtab üldiselt hästi kokku meie majanduse keerdkäigud ja probleemid viimasel 20 aastal. Nõustuda ei tahaks aga järeldusega, et rahvas ei soosi vajalikke muutusi. Ebapopulaarsed on need muutused praeguste valitsejate juures tooni andvates majandusringkondades. Rahva jaoks on muutused kas kauged või hinnatud.

Eesti majanduse suunamine kõrgema lisaväärtusega tootlikkuse teele vajab mõne lihtsa põhimõtte vastuvõtmist eurorahade ja pensionifondide osas.

1. EAS, PRIA ja muude riigi suunatavate eurorahade juures tuleb sisse seada jooksevkonto mõju hindamiskriteerium – ehk siis iga projekti puhul hinnata 50 protsendi ulatuses punktidest, kas projekt toob riigimajandusse raha sisse või pigem viib välja. Vähe on seda rahvast, kellele säärane muutus täielikult vastuvõetamatu võiks olla. Isegi sisutu heinaniitmise eest ühtse pindalatoetuse saajad võivad koguneda tootjaühistusse ja ehitada endile toetusraha eest ühe biomassi gaasistamise tehase.

2. Pensionifondide suunamine Eesti majandusse – mis võiks rahval selle vastu olla? Riigikogu võtab vastu seaduse, et 80 protsenti fondidest peab olema investeeritud Eestis tootvasse sektorisse ja riigikogu populaarsus igati tõuseb.

3. Hariduses segaste skeemidega majade ja torude ehitamise asemel kehtestatakse kõrgemad palgad ja spetsialistide koolituses puudulikes sektorites ka «päris» stipendiumid õpilastele, näiteks 70 protsenti keskmisest palgast. Riigikogu võtab vastu suunise valitsusele, mille järele suunatakse järgneva viisaastaku majaraha stipirahaks ja see otsus saab väga populaarseks. Praegu on ju riigigümnaasiumide reformi mootoriks soov ehitada uusi maju – arusaamatu, mida siis vanadega tehakse.

Allikas: Postimees, Elmer Joandi      
 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid