Oma nokia ammu leitud

President Lennart Meri kunagine üleskutse otsida Eesti Nokiat andis sadadele ettevõtjatele impulsi viia ellu oma innovaatiline või kiiksuga äriidee. Nokia-otsimise tuhinast oli kantud ka nutikaid äriideid tutvustav raamat “40 Eesti nokiat”, mis ilmus kümme aastat tagasi. Mis on raamatusse valitud edulugudest saanud?

Rõõm on tõdeda, et enamik tollastest oma nokia leidnutest on endiselt elujõus: 40 ettevõtjast 34 tegutseb – kes edukamalt, kes vähem edukalt – oma meelisalal edasi. Kolme FIE tegevus on aastatega taandunud pelgalt hobi tasemele. Täielikult soikunud on kolm omaaegset äriideed – kahe idee teostajad on meie hulgast lahkunud ning üks idee, põllukivide müük, oligi vaid ühekordne projekt.

Loomulikult on aeg teinud teatud korrektiive. Nii on viis raamatukangelast vanuse tõttu andnud äri eestvedamise üle järgmisele põlvkonnale, mitu endist FIEt on pidanud targemaks viia oma tegevus äriühingu alla ning kolme firma omanikud on vahepeal asutanud uue firma, mis jätkab endisel tegevusalal.

Tatrakestadest patjadel püsikasutajad. “Meil on kõik samamoodi, võib-olla vaid vaimustus ja esialgne tuhin on natuke vaibunud,” võtab Viljandimaal asuva Uuetoa talu perenaine Tiina Kivipõld läinud kümme aastat kokku. “Meie oma nokia leidsime ja laseme selle peal liugu edasi.” Kivipõld lisab muiates, et mitte kõikidel aastatel pole nende ettevõtmine tõusutrendis olnud, vaid teinekord ka vaikselt allamäge läinud, nagu heale liulaskmisele kohane.

Mahepõllumajandusega tegelev Uuetoa talu pääses nokia-raamatusse tänu tatrakestadest patjade tootmisele. Kivipõllu sõnul käivad nad endiselt oma kaupa, jahutooteid ja patju laatadel müümas. “Me ei pea enam pikalt seletama, mis asi see tatrakestadest padi on,” räägib Kivipõld. “Need, kes on kunagi sellise naturaalse asja ostnud oma perele, lähevad juba teisele ringile. Ja kuna me pole vahepeal ka oluliselt hinda tõstnud, siis on palju neid kliente, kes iga kolme aasta tagant endale uue padja ostavad.”

Jäljendajad ei saa roigasmööbliga hakkama. Ka Harjumaal lepapuust roigasmööblit valmistav Udo Aas kinnitab, et tegutseb täpselt samamoodi edasi. “Minu tegevus ei ole äri, mis rikkaks teeks,” nendib FIEna tegutsev Aas. “Pluss on aga see, et neid inimesi, kes looduslähedust taga ajavad, on järjest rohkem. Samas andis vahepealne majanduskriis põntsu – tuli rohkem kulutada selleks, et midagi üldse müüa.”

Aas oma toodangu järeletegemist ei pelga. “Ma olen näinud kolme inimest, kes on püüdnud midagi järele teha, aga mitte sellel tasemel, et müügiks kõlbab,” lisab ta.

Tartus kiudplastist mudellennukeid tootva OÜ Tragi juht ja üks omanik Heino Kõrvel räägib, et nad on kõik need aastad suutnud nina vee peal hoida. “Eks me oleme seigelnud ka üle maailma igasugustel turgudel, kuni lõpuks leidsime ühe hea edasimüüja Saksamaalt,” seletab Kõrvel ja lisab, et viimasel ajal ongi nad oma lennukeid eksportinud põhiliselt Saksamaale ning Šveitsi. “Ameerika Ühendriikidega ja Austraaliaga vajus asi ära, sest transporditasud olid liiga kõrged. Me ei saa oma lennukeid postiga saata, me peame kasutama kullerfirmasid. Aga kulleriteenus on Eesti firmade jaoks väga kallis, sest firmade käibed on kole väikesed,” põhjendab ta.

Tragi käive on olnud aastaid stabiilne ja viimastel aastatel isegi väikest tõusu näidanud. Kui 2003. aastal oli Tragi käive 0,07 miljonit eurot, siis 2012. aastal 0,085 miljonit eurot.

Enamikul kümne aastaga kasv. Nokia-raamatu kangelastest 26 tegutsevad äriühingus ja 7 inimest FIEna. Firmade majandusaasta aruandeid aluseks võttes võib väita, et kümne aasta jooksul on oma käivet kasvatanud 17 firmat. Üheksa firma puhul võib täheldada väikest käibelangust. Tõsi, mõni firma pole veel 2012. aasta majandusaruannet esitanud ja nende puhul on võrdluses jälgitud 2011. aasta majandusnäitajaid.

Kaks firmat on aga kroonilised aruannete mitteesitajad. Samas kinnitavad mõlema ettevõtte juhid, et firmad tegutsevad endiselt. “Tellisime teenust ühest raamatupidamisfirmast, mis paraku jättis aruanded esitama,” selgitab Tartus lahtisi kahekohalisi tänavasõidu-sportautosid tootva OÜ Võidusõidutehnika põhiomanik ja juht Valter Teppan, miks on kolme viimase aasta aruanne puudu. “Oleme palganud uue inimese ja aruanded tulevad. Mis puutub aga Võidusõidutehnikasse, siis firma on täitsa elus ja tegutseb.”

Suurim hüpe mobiiliteenuste pakkujal. Seevastu kirstude tootja OÜ Rupak juhatuse liige ja üks omanikest Ingrid Reinu ütleb, et talle väga meeldib, et igaüks nende aruandlusega tutvuda ei saa. Rupak pole majandusaasta aruandeid esitanud alates 2007. aastast. Ettevõttel oli juuli lõpu seisuga veidi üle 1800 euro maksuvõlga.

“Kinnitan, et toodame endiselt kirste samas kohas Hiiumaal ja samades ruumides kus ennegi, ­ainult et firma on teine ja osanikud on teised,” sõnab Ingrid Reinu. “Meie toodang läheb jätkuvalt Soome, nagu see oli ka kümme aastat tagasi.” Tookord tegutses kirstuturul AS Reinu, mis läks aga tollaste omanike vastuolude nahka ning asemele tekkis kaks uut kirstufirmat, sealhulgas perekond Reinule kuuluv Rupak.

Kõige suurema käibehüppe on kümne aastaga teinud kunagi mobiilihääletusega turule tulnud ning nüüd üle maailma mobiilitarkvara ja -teenuseid pakkuv OÜ Mobi Solutions. Kui 2003. aastal oli ettevõtte käive 0,2 miljonit eurot, siis 2012. aastal 14,8 miljonit eurot. Edukas on olnud ka militaarotstarbelisi simulaatoreid ja mehitamata õhusõidukeid tootev OÜ ELI. Mõlemast firmast kirjutame varsti pikemalt.

Mis on saanud kunagistest nokiatest

Mitte kõigi kümme aastat tagasi huvitava ideega tegelenud ettevõtete tee pole läinud ülesmäge. Mõni on senisel viisil tegevuse lõpetanud, mõni pole lihtsalt tulemusega rahul – soovitud 20 miljoni asemel on tütarfirma käive ainult 2 miljonit.

Kulud kasvasid üle pea

Vahepeal olid kulud suuremad kui tulud ja siis otsustasime, et turismiga tegelemine tuleb ära lõpetada, põhjendab Raja talu peremees Andrus Teemant, miks nad talu väravad 2010. aasta lõpul külastajatele sulgesid.
“Väikseid, 5–6 loomakesega loomaaedu tekkis Eestisse nagu seeni pärast vihma ja tee mis tahad, see hajutab turistide hulga ikkagi ära,” seletab Teemant ja lisab, et pealegi olid vahepeal ajad, kui inimesed liikusid üldse vähem ringi. “Meil ei tasunud enam turismiga tegeleda, sest meie konkurentidest suurema loomaaia kulud läksid liiga suureks.”
Pärnumaal asuv Raja talu oli esimene, mis asutas ainulaadse miniloomade kasvanduse ja hakkas oma talumaadel korraldama tasulisi ekskursioone 2000. aastal. Külastajad said ­uudistada šetlandi miniponisid, minisigu, kääbusküülikuid, kääbuskitsi, kääbuslambaid, minikollisid, kääbuskanu ning mitmeid-mitmeid teisi miniloomi ja -linde.
Pärast loomaaia sulgemist müüs talu osa miniloomadest maha ja osa kinkis ära. Küll aga kasvatab talu jätkuvalt mini­ponisid ja minilehmi.
“Ponidest üksi ära ei ela ja seepärast kasvatame ka minilehmi,” räägib Teemant. “Minilehmi tasub täiesti piimaandjana kasvatada, neid ostavad meilt peamiselt suured maapered ja pensionärid. Minilehm annab kogu perele piima ja piisab ka naabritele jagamiseks. Samas sööb selline lehm poole vähem kui tavaline lüpsilehm.”

Paberimajandus tüütas FIEd ära

Nokia-raamatu mitmed endised FIEd on loobunud sellest ettevõtlusvormist, sest tüütu aruandlus hakkas põhitööd segama.
“Minu eest aetakse nüüd kõik ametlikud asjad ja paberid ära,” räägib vanamuusikapillide meister Peeter Talve. “Minule on firma juhtimine täiesti vastuvõetamatu. Ma armastan küll tööd teha, aga mitte juhtida.”
Varem FIEna tegutsenud Talve on juba mitu aastat palgatöötaja Tapal orelitega tegelevas ette­võttes OÜs Olev Kentsi Orelitöökoda. “Olev Kents tegeleb oma asjadega ja mina oma asjadega ning vahepeal aitame teineteist ka,” sõnab Talve ning lisab, et viimasel ajal on ta peamiselt valmistanud klavessiine. “Jänedal mul enam oma töötuba ei ole, sest seal ei mahtunud suuri pille tegema.”
Talve on vanamuusikapille, nagu näiteks lautosid, rataslüürasid, klavessiine ja muud valmistanud 1986. aastast alates. Meister on rõhutanud, et ta peab pillide tegemist elustiiliks, mitte rahateenimise vahendiks.

Müüb leiutist hobi korras. “Mina ei viitsinud enam aruandeid esitada,” põhjendab Tartu Ülikooli emeriitprofessor Toomas Karu, miks ta ei tegutse enam FIEna ja müüb oma leiutist – karvadeta pintslit ehk vahutit – vaid hobi korras. “Kui sõbrad küsivad vahutit, siis müün. Imelik oleks vahuteid minna turu peale müüma, seisus ei lubaks seda.”
Karu patenteeris 2001. aastal habemeajamise abivahendi – jäiga, sileda ja kumerapinnalise vidina, mis sai nimeks vahuti. Selle tootmise käivitamiseks ja turustamiseks pani omal ajal õla alla Tartu ärimees Juhan Kolk.
Karu sõnul läks vahutite müük kõige paremini Estonian Airi lennukitel, ent soikus, kui lennufirma raskustesse sattus. Praegu on vahutid müügil vaid Tartu spordimeditsiinikeskuses Vomax, kus Karu töötab spordiarstina. “Omaaegsest esimesest partiist on vahuteid veel alles ja neid ma hobi korras müün, nii paarsada tükki aastas,” seletab Karu. “Suured kaupluseketid ei taha üksiktoodet sisse võtta. Nad tahavad, et tooteid oleks erinevat värvi, et saaks terve riiuli täis.”
Karu tunnistab, et tal pole olnud aega ja raha turustamisega tegeleda. “Vahuti valuvormid on tegelikult alles ja võib-olla üritan kunagi tootmise taaskäivitada,” unistab Karu. “Mulle endale tundub, et vahuti on kõige kasulikum asi, mis ma teinud olen. Ma mõtlesin, et kogu maakera meessugu võiks vahutit kasutada, aga nad ei tea sellise asja olemasolust.”

Maarjakase kohin kui puhas rõõm

Olen oma ühe eesmärgi täitnud, sest maarjakasehuviliste ring on Eestis aastatega jõudsalt kasvanud ning meil on tekkinud teadlikke väärispuu­istanduse omanikke, ei varja MTÜ Maarjakase Seltsi asutaja ja juht Ivar Sibul heameelt.
Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Ivar Sibul oli esimene, kes rajas 1996. aastal maarjakasekultuuri ning asus propageerima maarjakase kultuurpuistuna kasvatamist just väheviljakal maal. Tema eestvõttel asutati 2000. aastal Maarjakase Selts, mis praegu koondab üle saja huvilise. Sibula hinnangul on maarjakase kultuurpuistute kogupindala Eestis praegu 500–750 hektarit.
“Ettevõtmine edeneb, kohe kindlasti ei ole tegu sellise mulliga, nagu kunagi oli astelpaju­istikute buum,” kinnitab Sibul. “Oleme maarjakase istanduse omanikke harinud ja seltsis on inimesi, kes on seda õpetust väga hästi vastu võtnud ning ka edasi kandnud, ja kellel on juba päris ilusad ja hästihooldatud maarjakasesalud. Samuti on tekkinud üksjagu taimmaterjali müüjaid. Üha rohkem leiab seda kaunist ja omapärast arukase vormi ka haljastusest ja eraaedadest.”
Eesti üks tuntumaid põllumehi Johannes Valk on üritanud turustada näiteks maarjakasevihtasid, mis pidavat tervisele hästi mõjuma. Pärast Laheotsa talu müüki 2008. aasta kevadel pühendus Valk maarja­kasele. Talle kuulub maailmas kõige suurem ühes tükis maarja­kase kasvandus – 55 hektarit.
Valgu sõnul on ta käinud seltsi korraldatud õppepäevadel ja näinud teiste maarjakasehuviliste istandusi. “Kõikjal on olnud probleeme ja nii ka minul,” ütles Valk. “Küll aga olen ma püüdnud oma puid ehk paremini hooldada ja kahjuritõrjet teinud.”
Maarjakase kirimustriline puusüü meenutab marmorit ja maarjakask on ainus põhjamaine väärispuit, mida müüakse kilohinnaga. Kõige kallim on maarjakase spoonipakk, mille kilo maksab 2–5 eurot ehk 1800–4500 euro/m3. Maarjakask saavutab raieküpsuse viljakatel muldadel 30–35 aastaga.
“Oma istanduses olen kõik see aeg tarvilikke hooldustöid teinud, seega väikeseid kulutusi tuleb kogu aeg kanda,” räägib Sibul. “Tulu pole ma veel istandusest saanud, ehkki kümneaastase maarjakase oksi võib juba realiseerida.”

Puitlelude nikerdaja sai Soomes kõrvetada

Puitmudelite valmistaja Boris Puusepp lootis Soome kolides äri laiendada, aga sattus bürokraatiavõrku ja nüüd teeb mudeleid vaid hobi korras.
Seni FIEna tegutsenud Puusepp kolis Soome kaks aastat tagasi ning alustas hoogsalt samaga, mida ta oli Eestis teinud veerand sajandit – puust auto- ja muude sõidukite originaalilähedaste mudelite valmistamise ning müügiga. Kuni eelmise aasta lõpus saatsid Soome ametnikud Puusepale ähvardava kirja. Sest tema toodetel pole ohutust märkivat CE-märgist.
“Ühel minu tehtud traktoril tuli mänguhoos ratas alt ära ja ilmselt keegi koputas, kuhu vaja,” räägib Puusepp. “Ma olen 25 aastat mudeleid teinud ja mitte ükski laps pole viga saanud. Justkui CE-märk kaitseks.”
Intsident tõmbas Puusepa aktiivsele tegevusele kriipsu peale. “Nüüdseks olen välja uurinud, et tark on oma toodet müüa mitte kui mänguasja, vaid kui mudelit,” selgitab Puusepp. “Mudel on kaminameene.”
Puusepa kinnitusel pole ta tänavu Soomes oma mudeleid müüa pakkunud. “Kui keegi midagi tellib, olen talle teinud,” täpsustab ta. “Ma arvan, et eks ma neid mudeleid hobi korras tegema jään, kui mul aega ja tellimusi on.”
Eestis müüs Puusepp aastaid oma puitautosid ja muid puitmudeleid Rocca al Mare vabaõhumuuseumi müügipunkti kaudu. Mudelite peamised ostjad olid turistid.
“Ainuke koht, kus mu asju veel Eestis müüakse, on Sagadi metsamuuseum. Teen sinna metsaveoautosid, traktoreid ja muud seesugust,” lisab Puusepp.

Ardo Reinsalu: me pole edulugu

Meie telemeditsiiniprojekti ei saa nimetada edukaks, sest meie plaanid olid suuremad, on OÜ Curonia Research juht Ardo Reinsalu veendunud, et pikemat edulugu pole neist põhjust kirjutada.
“Meie Inglismaa sidusettevõtte Docobo UK aastakäive on praegu umbes kaks miljonit ­eurot, aga me oleksime tahtnud, et käive oleks 20 miljonit eurot või rohkemgi,” räägib Reinsalu. “Seega meie ootused pole realiseerunud. Samas pole sidusettevõte ka hingusele läinud ja saab iseseisvalt hakkama ning raha sinna juurde pole me juba aastaid pannud.”
Reinsalu lisab, et Suurbritannias on Docobo-laadsete ette­võtet nišis hakanud toimuma positiivseid muutusi ja ettevõtte juhtkond on veendunud suures tulevikus.
Rainer Nõlvakule kuuluv tehnoloogia arendusfirma Curonia Research töötas 2001. aastal välja koduse tervisemonitooringu süsteemi doc@HOME. 2002. aastal registreeriti kaubamärk doc@HOME Inglismaal, USAs ja mujal. Sama aasta sügisel registreeriti Inglismaal ettevõte Docobo UK, millest pool kuulub Curonia Researchile ja ülejäänud osanikud on kohalikud väikeinvestorid ning ettevõtte juhtivtöötajad.
“Patsientide kaugjälgimise süsteemi müüakse ja arendatakse edasi Inglismaal, Eestis me sellega ei tegele,” selgitab Reinsalu. “Curonia Research on litsentseerinud oma tehnoloogia Inglise ettevõttesse. Me oleme jäänud pelgalt passiivseks investoriks ja tehnoloogia litsentseerijaks.”
Eestis tegeleb Curonia Research arendusprojektidega elektrisõidukite valdkonnas ja meditsiiniga seotud projektide haldamisega.
Ettevõtte käive oli 2011. aastal 0,12 miljonit eurot ja mullu 0,05 miljonit eurot.

Taust

President Lennart Meri kasutas väljendit “Eesti Nokia” esimest korda 1999. aastal IX riigikogu avaistungil, kui küsis oma kõnes retooriliselt, mis on Eesti Nokia. Väljend muutus käibefraasiks – oma nokia tähendab innovaatilist äriideed või lahendust.
Raamat “40 Eesti nokiat” ilmus 2003. aastal, autoriks Väinu Rozental. Vaatluse all oli enam kui 120 põnevat äriideed, valikukriteerium erakordsus, tasuvus ja kodumaine kapital. Raamatusse koondatud edulood rääkisid, kuidas ideele tuldi ja kuidas seda edasi arendati. Lisaks vastasid lugude kangelased küsimusele, miks nad selle valdkonnaga üldse tegelevad või kuhu oma äriga tulevikus jõuda tahavad.
Pärast raamatu ilmumist kirjutas Äripäev kuni 2005. aasta lõpuni rubriigis Äriidee ligi 130 ettevõttelugu.

Tasub teada

Enamik tegijaist on endiselt oma liistude juures

Nokia-raamatu kangelased 10 aastat hiljem

Väga edukas

viimase 2 aasta käive üle 10 miljoni €, kõik aastad kasumis, maksab dividende

OÜ Mobi Solutions
Osutab mobiiliteenuseid
Asukoht Tartu
Juht/põhiomanik Rain Rannu, omanikud 14 eraisikut

Edukad

viimase 2 aasta käive 1,2–0,6 mln €, enamik aastaid kasumis, maksnud dividende

OÜ ELI
Valmistab simulaatoreid
Asukoht Tallinn
Juht/põhiomanik Tõnu Vaher, Toomas Haggi
OÜ Dispak
Valmistab paberkotte
Asukoht Tallinn
Juht/põhiomanikud Anti Sarap, Andres Männisalu

Sõuavad jõudsalt

viimase 2 aasta käive 0,6–0,1 mln €, enamik aastaid väikses kasumis, osa on maksnud dividende

OÜ Englo
Valmistab miiniotsijaid ja mõõteseadmeid
Asukoht Tallinn
Juht/põhiomanikud Toomas Sõmer, Karin Punning
OÜ Järveotsa Vutifarm
Kasvatab põldvutte Asukoht Vara vald
Juht/põhiomanik Janika Jõgi
10 aastat tagasi tegutses Ülo Pullisaar FIEna, nüüd on noorem põlvkond tegevuse üle võtnud
OÜ Mosolem
Teeb põdrasamblikust pärgi
Asukoht Räpina vald Juht/põhiomanik Toomas Sein
AS Generaator
Toodab hüdroelektrienergiat Asukoht Põlva vald
Juht/põhiomanikud Jan Niilo, Voldemar Enno
Noorem põlvkond on tegevuse üle võtnud
OÜ Puunõu
Valmistab puutünne ja -nõudsid
Asukoht Avinurme vald
Juht/põhiomanikud Juhan Habakuk, Neeme Habakuk, Asta Mölder
Noorem põlvkond on tegevuse üle võtnud
OÜ Kiviliiv
Kaevandab ja töötleb liiva Asukoht Vastseliina vald
Juht/põhiomanikud Kalmer Kikkas, Madis Einla
OÜ SpecialFins
Valmistab ujumislestasid
Asukoht Tallinn
Juht/põhiomanikud Karmo Maasik, Kristiina Maasik
10 aastat tagasi tegutses OÜ Sebak nime all, kus oli 5 osanikku
AS Triton PR
Kasvatab angerjaid
Asukoht Rõngu vald Juht/põhiomanik
Raivo Puurits
OÜ Berry Farming
Kasvatab astelpaju, valmistab sellest tooted
Asukoht Ülenurme vald
Juht/põhiomanikud Aare Miller, Margit Miller, Ott Suurtee

Jätkuvalt töised

viimase 2 aasta käive 100 000–50 000 €, enamik aastaid minimaalses kasumis, osa omab jaotamata kasumit

OÜ Tragi
Valmistab mudellennukeid
Asukoht Tartu
Juht/põhiomanikud Heino Kõrvel, Aavo Zupping, Herki Zupping
OÜ Curonia Reseach
Pakub telemeditsiini teenuseid
Asukoht Tallinn
Juht/põhiomanikud Ardo Reinsalu, Rainer Nõlvak
OÜ Muhu Jaanalind
Kasvatab jaanalinde
Asukoht Muhu vald
Juht/põhiomanikud Helena Erik, Elmet Erik
MTÜ Leigo Kontserdid/OÜ Leigo Turism
Korraldab järvemuusikaüritusi
Asukoht Palupera vald
Juht/põhiomanikud Tiiu Tamm, Taavet Tamm
10 aastat tagasi majandas Tõnu Tamm Leigo talu FIEna, nüüd on noorem põlvkond tegevuse üle võtnud
OÜ Võidusõidutehnika
Valmistab sportautosid
Asukoht Tartu
Juht/põhiomanikud Valter Teppan, Ilme Teppan
OÜ Rupak
Valmistab kirste
Asukoht Emmaste vald
Juht/põhiomanikud Ingrid Reinu, Rein Reinu
10 aastat tagasi tegutses OÜ Reinu nime all, kus oli 3 osanikku

Nina vee peal

viimase 2 aasta käive alla 50 000 euro, enamik aastaid väga väikses või nullkasumis

OÜ E. & V. Foils
Valmistab võistlusjahtide osi
Asukoht Haapsalu
Juht/põhiomanikud Vaiko Vooremaa, Endel Vooremaa
Noorem põlvkond on tegevuse üle võtnud
OÜ Luke Vahavabrik
Valmistab kunstkärgi
Asukoht Nõo vald
Juht/põhiomanik Hain Taim
OÜ Karuskose
Korraldas Soomaal kanuumatku, alates 2012. aastast korraldab matku OÜ Viis Aastaaega, OÜ Karuskose tegeleb koolitustega
Asukoht Tori vald
Juht/põhiomanik Aivar Ruukel
OÜ Heatuju Maaletooja
Valmistab pehmeid helkureid ja helkurmütse
Asukoht Tallinn
Juht/põhiomanik Karoli Hindriks
OÜ Rooexpert
Valmistab rookatuseid ja -kempse
Asukoht Käina vald
Juht/põhiomanikud Siim Sooster, Toomas Uibo
OÜ BeTeGe
Pakub turismiinfot ja giiditeenust
Asukoht Kuusalu vald
Juht/põhiomanikud Jaan Masing, Tiina Masing
OÜ Grossing
Valmistab grossingusüsteeme
Asukoht Tallinn
Juht/põhiomanik Jaak Gross
10 aastat tagasi tegutses FIEna
OÜ Sümbio
Kasvatab kultuurmustikaid ja -jõhvikaid
Asukoht Rannu vald
Juht/põhiomanik Toomas Jaadla, Henn Jaadla
10 aastat tagasi tegutses Toomas Jaadla FIEna

Tegevust jätkavad eraisikud

Kalatalu Härjanurmes FIE, omanik Aarne Liiv
Kasvatab kalu ja vähke Asukoht Puurmani vald
Meelis Mõttus FIE
Pakub punkriturismi
Asukoht Mõniste vald
Udo Aas FIE
Valmistab roigasmööblit
Asukoht Jõelähtme vald
Elmar Kivipõld FIE
Valmistab tatrakestadest patju ja tatrajahu
Asukoht Olustvere vald
Uuetoa talu perenaine on Tiina Kivipõld
Ivar Sibul
Kasvatab maarjakaski
Asukoht Tartu, istandus asub Veriora vallas
Sibul on MTÜ Maarjakase Selts juht
Peeter Talve
Valmistab vanamuusikapille
Asukoht Tapa
10 aastat tagasi tegutses FIEna, nüüd töötab OÜs Olev Kentsi Orelitöökoda
Raja Talu Miniloomad FIE
Kasvatab miniloomi
Asukoht Saarde vald
Raja talu peremees Andrus Teemant ja perenaine Heli Pärnpuu jätkavad vaid ponide ja minilehmade kasvatamisega

Hobi korras jätkavad eraisikud

Toomas Karu
Valmistab vahuteid
Asukoht Tartu
10 aastat tagasi tegutses FIEna
Boris Puusepp
Teeb puidust automudeleid
Asukoht Soome
10 aastat tagasi tegutses FIEna, kolis 2 aastat tagasi Soome
Marko Alev FIE
Kasvatab vihmausse
Asukoht Roosna-Alliku vald
Tõsiseid tuure ei võtnud ettevõtmine kunagi üles

Avastus elab tootmises oma elu

Tartu ülikooli teadlased
Avastas tervistava piimhappebakteri
Asukoht Tartu
Juht/põhiomanik Marika Mikelsaar
AS Tere kasutab laktobatsilli Helluse piimatoodete sarjas

Tegevuse lõpetanud eraisikud

Rene Pärtmaa
Valmistas männitõrva
Asukoht Mooste vald
10 aastat tagasi tegutses Rene Pärtmaa FIEna, isa Raimond Pärtmaa suri 2005. aastal
Ove Kiislar
Kasvatas rotte
Asukoht Käina vald
10 aastat tagasi tegutses FIEna, suri 2007. aastal
Ole Hütt FIE
Vahendas põllukive
Asukoht Palamuse vald
Põllukivide müük hollandi ärimehele oli ühekordne tehing, Hütt on peremees Olemari talus, mis tegeleb marjakasvatusega

Meenutus

Nokia-ettevõtjate soovitused aastal 2003

Loomadega tegelemisel pea meeles, et tähtis pole see, kui palju sul loomi on, vaid see, et igaühel neist oleks hea elu. Loomadel peavad olema head elutingimused. Tore muidugi, kui päevas käib meil üha rohkem inimesi ja raha aina tuleb. Aga mida ütleb loom selle peale? Ta tahab aeg-ajalt inimestest ka puhata.
miniloomi kasvatanud Raja talu peremehe Andrus Teemanti soovitus ettevõtlusega alustajale

Ära kunagi unusta, et ka minimaalsete vahenditega võib teinekord saavutada maksimaalse tulemuse. Ka vanasõna ütleb, et nälg on kõige parem kokk.
vanamuusikapillide tegija Peeter Talve soovitus ettevõtlusega alustajale

Ole aus kõigi vastu, kellega äri ajad. Kui sul on hea reputatsioon, siis tahetakse sinuga alati äri teha. Ebaausus mängib äris pikas perspektiivis valusalt tagasi.
jõupaberist kottide tootja OÜ Dispak juhatuse liige Anti Sarap

Kuigi sa oled mingi innovaatilise asjani jõudnud, ära looda, et nüüd on kõigil asja vastu huvi ja sina saad ratsa rikkaks. Vastupidi, ole vähemalt algul valmis planeerima oma kulusid.
Grossi trenažööri leiutaja Jaak Gross

Ära karda suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid. Ära karda investeerida. Kui sa ikka näed, et on lootust saada suuremat sissetulekut, siis ära sente loe.
kunstkärgede valmistaja OÜ Luke Vahavabrik omanik ja juht Hain Taim

Allikas: Äripäev, Väinu Rozental     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid