Otsid töökäsi? Aga saad tühjad pihud!

Kuigi põllumajanduses asendavad inimesi üha enam robotid, ei jää teiste ettevõtete tarvis ikkagi töötajaid üle.

Eelkõige on töötajate leidmisega hädas toidu- ja puidutööstused.

“Katastroof! Midagi meeldi­vat küll ei ole,” ütleb Huntfood OÜ omanik Margo Hunt tööta­jate leidmise kohta.

Nende pereettevõte annab tööd 13 inimesele kahes kohas – Saksa pubis Jõgeval ja Mokteri tanklas asuvas kohvik-kaupluses Õuna külas.

Hiljuti otsiti kohvikusse klien­diteenindajat ja huvilisi võttis ühendust kümmekond. “Mõ­ned soovivad klienditeenindaja tööd, kuid on pannud töö asuko­haks kogu Eesti,” räägib abikaa­sa Kärolin Hunt. “Selliseid CVsid me tõsiselt ei võta, kuna selle töö pärast ei tasu kolida.”

Margo Hunt tunnistab, et nad on tööjõu suhtes üpris vali­vad ja huupi kedagi ei palka.

“Klienditeenindajal peab ole­ma sära silmis, ta ei saa vägi­si oma tööd teha,” lisab mees. “Kaubanduskeskustes näeme niigi mossis näoga kassapida­jaid. Ma ei taha, et teenindaja elab ennast minu peal välja.”

Naistel kergem tööd leida

Maal on klienditeenindajaid vaja üha enam. Viis aastat tagasi läks teenindus valdkonnana põl­lumajandusest mööda ja praegu on üle poolte maaettevõtetest seotud just teenindusega.

Põllumajanduse osa on lan­genud alla kolmandiku, tõde­takse maaülikooli uuringus “Maapiirkonna ettevõtjate olu­kord, arengutrendid ning toetusvajadus”.

Oskajat tööjõudu napib kõiki­del tegevusaladel.

“Täiesti võimatu on keda­gi leida, olukord on lootusetu!” kinnitab Jaan Uibo Valgamaal Otepää vallas puidust kauba-aluste tootmisega tegelevast pe­reettevõttest Pro Fiksum OÜ.

Nemad otsivad praegu kaht kaubaaluste valmistajat, kelle lubavad kohapeal välja õpetada.

Lootusrikkam on olukord Vil­jandimaal Saarepeedi vallas pui­du hööveldamise, lintimise ja värvimisega tegelevas osaühin­gus Oja Puit.

“Kes otsib, see leiab,” ütleb Ines Lepik. Aga otsida tuleb kau­gemalt – nende töötajad pärine­vad 30 km raadiusest. Kusjuu­res kaks meest on Soomest taga­si tulnud, et rohkem perega olla.

Vanemad olijad on aga tööl ettevõtte algusest ehk juba 17—18 aastat ega kipu mujale.

“Raske on õppinud ja sel ko­hal juba töötanud inimest lei­da,” nendib Lepik. Seetõttu tu­leb uued inimesed ise kohapeal välja õpetada. Nüüd on küll loo­tus, et kui töötukassa Viljandi osakonna korraldatud puidualane ümberõpe märtsis lõpeb, õn­nestub ehk sealt paar töötajat saada.

Oja Puidu puhul ei pea pai­ka levinud arvamus, et puidu­tööstuses saavad tööd vaid me­hed. 24 töötajast viis on naised. “Naised on ju tänapäeval mees­tega võrdsed,” naerab Lepik, kes veab ettevõtet koos abikaasaga. Tegelikult otsitakse õrnema soo esindajatele ikka kergemat tööd.

Heade pärast konkurents

Mõnevõrra vähem terav kui tee­ninduses ja puidutööstuses on mure müügi, majutuse ja toit­lustusega tegelevates ettevõte­tes. Seega: kergem on neil, kes otsivad ametisse pigem naisi.

Aga muret jätkub sealgi. Tar­tumaal tegutsev Rõngu Pagar otsib pagarit ja müüjat.

“Lähikonnast on peaaegu või­matu kedagi leida,” ütleb 35 töö­tajaga ettevõtte juhataja Kristel Peri. “Asi läheb üha raskemaks. Et Rõngus on ka teisi suuremaid tööandjaid, siis on heade ini­meste osas lausa konkurents.”

Mõned Rõngu Pagari tööta­jad on kohalikud, paljud tule­vad paarikümne kilomeetri kau­guselt. Kondiitrid, pagariabid ja kokk sõidutatakse iga päev bus­siga kohale Puhjast.

“Noored lajatavad sellise pal­gasooviga, et tekib tunne, nagu me oleks tasuta töötanud, taha­vad saada 600 eurot kätte!” lisab Peri. (Asjatundliku tööjõu puu­dus tuleneb ka kohalike ettevõ­tete suutmatusest maksta konkurentsivõimelist palka, mistõt­tu noored ja spetsialistid on lah­kunud, väidab uuring.)

Praegu ehitab Rõngu Pagar tootmise poolt suuremaks, aga uusi inimesi ei plaanita tööle võtta. Panustatakse pigem sead­metesse, mis võimaldavad too­dangut suurendada.

Toiduainetööstus on uuringu kohaselt kõige konkurentsvõimelisem maaettevõtluse haru. Selle ettevõtted olid teistest op­timistlikumad tootmis- või teenindusmahu ning investeerin­gute ja töötajate arvu suurenda­mise osas järgnevatel aastatel.

Põllumajandusettevõtted on töötajate arvu suurenemise osas kõige tagasihoidlikumad. Kesk-Eesti ettevõtjad olid töö­tajate arvu suurenemise suhtes positiivsemalt meelestatud kui Põhja-Eesti ametivennad.

KOMMENTAAR

RANDO VÄRNIK

maaülikooli professor, uuringu juht

Maapiirkonnas põllumajandu­ses hõivatute hulk on aastatel 2005-2010 märkimisväärselt langenud. Areng on olnud päris kiire ja see on võimaldanud asendada inimesed masinatega.

Praegu tähendab maal registreeritud ettevõtlus juba eelkõige teenindust ja on muu­tunud mitmekesisemaks.

Teenindusettevõtete juur­dekasv on olnud suurim, kuid nad loovad peamiselt töökohti ettevõtjale endale.

Maapiirkondade elanike väike arv piirab tegutsemisvõi­malusi. Mitmed omavalitsus­juhid tõid näiteid, kuidas pood, kohvik, juuksur, iluteenindus jms on piirkonda asutatud, kuid klientide vähesuse tõttu pole suutnud ellu jääda. Seetõttu vajab kaalumist, kas ja kuidas neid ettevõtteid on mõttekas toetada.

Toiduainete ja sööda toot­mise sektoris hõivatute arv ja lisandväärtus kasvavad. See näitab, et jätkuvalt on toitu vaja nii inimestele kui loomadele.

Kõige hullem olukord on töö­tajate leidmisega lähikonnast. Tegeleme tagajärgedega. Kui rii­gil on poliitika, kuidas ettevõtluskeskkonda tugevdada, siis tule­vad ka inimesed tagasi maale.

MAAETTEVÕTTEID ROHKEM

Ettevõtlus maal 2011

■ 36 031 registreeritud majanduslikult aktiivset ettevõtet, mis moodustasid 34,7% kogu Eesti ettevõtetest. Maaettevõtete arv kasvas 2011. a, võrreldes 2010. aastaga, 3,7%.

■ Äriühinguid oli maapiirkonnas registreeritud ettevõtete hulgas 20 890 (58%) ja FIEsid 15 141 (42%).

■ Eesti ettevõtted tervikuna on koondunud Põhja-Eestisse, ka kõigist maaettevõtetest 25,6% (äriühingutest 35,9%, FIEdest 11,5%) oli registreeritud Harjumaale.

■ Maapiirkonna ettevõtetest moodustasid 70% viis tegevusala: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (31,3%); hulgi- ja jaekaubandus (13,3%); ehitustegevus (9,1%); kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (9%) ja töötlev tööstus (8,1%).

Allikas: uuring “Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus”

Allikas: Maaleht, Heli Raamets     

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid