Pea 300 000 eurot maksumaksja raha kulub Vaida silla taastamiseks (Postimees)

Maanteeamet nentis, et ehkki 2008. aastal avatud Vaida jalakäijate viadukt pole tänaseni oma vajadust tõestanud, tuleb see korda teha ning summad, mis selleks kuluvad, ei ole väikesed. 

Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk nentis, et Vaida viadukti puhul näevad inimesed vaid ilusat maamärki, kuid kasutust sellel suurt ei ole. Ta selgitas, et omal ajal ei ehitanud maanteeamet meeleldi sinna jalakäijate viadukti, kuid kohalik omavalitsus käis peale.

Sirk rääkis, et Rae valla buumiaegne kava nägi nimelt ette, et piirkonda tuleb elamukvartal, kuid tegelikkuses ei ole tänaseks piirkond palju edasi arenenud.  Vaida-Aruvalla sõlmede vahekaugus (5 km) on maanteeameti hinnangul piisav piirkonna üksikute majapidamiste teenindamiseks.

«Probleem on, et kohalikud omavalitsused nõuavad suuri lahendusi ilma majandusliku analüüsita,» heitis Sirk ette, et kohalikud omavalitsused planeerivad riigimaanteid ja maakasutust ilma majandusliku analüüsita.

Sellest hoolimata tuleb mullu suve lõpus lagunema hakanud puitsild nüüd korda teha. Sild tehakse korda nii, et selle puitosast midagi järele ei jää.

Kolm varianti

OÜ Järelpinge Inseneribüroo edastas maanteeametile silla ekspertiisi koos võimalike remondivalikutega. Variante oli kolm. Uued puidust talad ja tekk läheks maksma 226 680 eurot, kuid 50 aasta peale oleks hooldussummaks 294 680 eurot.

Metallist talad ja puidust tekk läheks maksma 303 210 eurot, hooldus 136 450 eurot.

Maanteeamet valis aga metallist talad ja betoonist teki, mille maksumuseks 287 870 eurot, kuid hooldustasu 50 aasta peale oleks  42 030 eurot.

Miks üldse puidust punane sild ehitati, mis 50 aasta asemel ei pidanud vastu kümmetki, Sirk täpselt ei tea. Inimesed, kes silla planeerimise ajal maanteeametis töötasid, on tänaseks läinud.

Maanteeametil tuleb nüüd välja selgitada, kuidas reageerib Euroopa Liit sellele, et liidu vahendite eest ehitatud silda tuleb maksumaksja rahadega ümber ehitada. Lisaks tuleb analüüsida juriidiliselt kõikide osapoolte eksimusi. Vea on teinud ilmselt projekteerija, tellija kui ka järelevalvaja.

Kuna garantiiaeg on läbi ning sild sai omal ajal vastu võetud, ei looda maanteeamet kohtust abi, kuid kaalutakse ka seda varianti. «Mul ei ole suurt optimismi, et oleks võimalik midagi tagasi nõuda.»

Ekspertiisist selgus, et projekteerija pole teinud piisavalt detailset projekti ning ehitaja on ehitamise käigus pakkunud oma lahendusi, mida pole aga ilmselt ametlikult kooskõlastatud. Ehituse käigus on tehtud 22 muudatust. Ehitaja pole ka olnud nende lahenduste üle otsustamisel piisavalt kompetentne.

Viadukti projekteerinud ettevõtte Resand AS juhataja Andres Neeme peab kriitikat ümmarguseks ja demagoogiliseks. «Oligi tehniline projekt tellitud ja tehti ehitaja tellimusel tööjoonised juurde,» kinnitas Neeme, kes väitis, et põhiprobleem oli see, et silda ei ehitatud projekti järgi. «Projekt oli põhjalik. Meie lahenduse järgi ei oleks sellist asja (silla lagunemist – toim.) olnud.»

Silla ehitas konsortsium koosseisus AS Aspi, AS Talter, AS Tref, AS Teede Trev-2. Tegelikuks ehitajaks alltöövõtjana oli praeguseks tegevuse lõpetanud AS Viskari.

Silla ehitusel teostas järelvalvet AS Ramboll Eesti ja Ramboll OY.

Ramboll Eesti AS juhataja Peeter Škepast ütles, et järelevalve ülesandeks on valvata järele, et ehitamine toimub projekti järgi. Järelevalve ei tegele projekteerimise, ega muudatuste projekteerimisega.

«Juhul kui projektides tehakse mingeid muudatusi, siis lähtuvad need tavapäraselt ehitajast või harvem tellijast. Muudatused ehituse käigus ei ole ehituspraktikas midagi erakordset. Igal muudatusel on mingi spetsiifiline põhjus,» lisas Škepast.

Puitviadukte lähiajal ei ehitata

Ta lisas, et olulised (konstruktsioonilised) ehitaja poolt tehtud muudatusettepanekud kooskõlastatakse projekteerija ja tellijaga. «Kahjuks ei oska ma projekteerija üldisele etteheitele vastata, kuna ma ei tea millistest muudatustest käesolevaga täpselt juttu on ja kuidas need muudatused mõjutasid silla eluiga.»

Škepast kinnitas, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, mis Eesti teedeehitajatele au ei tee.

Üheks ehitajaks oli AS Talter, nüüdne Lemminkäinen Eesti AS. Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens lisas, et ei ole ekspertiisiga tutvunud ja ei oska hetkel kommenteerida ka muudatusi. Samas kinnitas ta, et viadukti asukohta arvestades ei olnud valitud konstruktsioon ja puidust viadukt õige lahendus. 

«Mul jääb üle vabandada maksumaksjate ees. Maanteeametis ei olnud kompetentsi puitsildu ehitada, ei olnud paigas ka täpseid nõudeid,» ütles Sirk. 

Täna on maanteeamet otsustanud, et ei ehita enam puitsildu.

Allikas: Postimees

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid