Pooled liitumised ei ole tekitanud uut ühtset valda

Maarahva VI kongressil esinenud Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa rõhutas, et haldusterritoriaalseid probleeme ei saa lahenda unifitseeritud viisil, vähemalt pooled senistest omavalitsuste liitumistest pole tekitanud ühtset valda, vaid liidrite vahel üksjagu uusi konflikte.

 «Eestis kahanevad majanduslikult juba alla kümne tuhande elanikuga linnad – viimased analüüsid näitavad, et alla kümne tuhandesed tööturud ei ole ettevõtetele üldjuhul atraktiivsed: sealsed firmad on väiksemad, harustruktuur traditsioonilisem ning uutes jätkusuutlikes harudes on kasv märksa kesisem,» rääkis Raagmaa, «Eestis on küll üksikuid edukaid ettevõtete mikrokooslusi, nagu näiteks puidutöötlejad Avinurmes, puitmajade tootjad Räpinas või plastifirmad Hiiumaal, kuid mida aeg edasi, seda raskem on neil kasvavate töö- ja sisendtegurite hindadega konkurentsis püsida.»

Raagmaa nentis, et uued viie kuni kümne tuhandesed vallad oleksid kindlasti haldussuutlikumad, sest tekiks uute koosluste sünergia, oleks vähem kohalikku ringkäendust, enam võimalik palgata spetsialiste ja vähem oleks eriarvamusi. «Kui vallas on vaid kolm kuni kuus tuhat tööealist, siis ei ole seal reaalne tekitada asjatundlikke ettevõtluse tugiteenuseid. Hoolimata kriisiaastate õppetundidest väitis 2013. aasta linna-valla päevadel mitu omavalitsusjuhti ikka veel, et nende jaoks on ettevõtluse tugimine lausa kahjulik tegevus. Ka valitsuses napib arusaama, et väljavalitud kasvuettevõtete kõrval on vaja tegeleda ülejäänud kümnete tuhandete ettevõtete võimekuse kasvatamisega.»

«Kuidas aga tõmbekeskuse-valdu luua? Praegu ei ole koalitsioonis kokkulepet ja see on omavalitsustele hästi teada,» rääkis Raagmaa, «vallajuhid ütlevad otse välja, et reformi on vaja vaid selleks, et neile veelgi vähem raha anda. Veelgi kriitilisem küsimus on aga uute volikogude toimimises. Vähemalt pooled senised liitumised ei ole tekitanud uut ühtset valda, vaid liidrite vahel üksjagu uusi konflikte.»

Raagmaa pakkus välja, kuidas oleks võimalik suhteliselt lihtsalt omavalitsuste ülesanded ära jagada: «Loomult kohalikud funktsioonid nagu sotsiaaltöö, kultuur alusharidus – seega mõned olulised töökohad – jääks valdadesse alles ja maavalitsustest-arenduskeskustest saaks moodustada administratsiooni hariduse, tervishoiu, arenduse, planeerimise, transpordi ja veel mõne mastaapi eeldava ülesande tarvis.»

«Praegu oleks omavalitsusjuhtidel võimalik määrata ainumateks tõmbekeskusteks maakonnalinnad. Saarlased-hiidlased nii tegidki,» ütles Garri Raagmaa.

 

Allikas: Postimees.ee

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid