Puidu kasutamine säästab keskkonda

Ehitada puidust maju ja kirjutada paberile on keskkonnale kasulik, sest nii on puidus sisalduv süsinik kasutuses ega saa teha kurja kasvuhoonegaasi osana atmosfääris kliima soojenemist põhjustades.

Oletame, et elate puumajas. Enamik teie mööblit on puidust, selle hulgas on ka raamatuid täis riiul. Teie laps mängib puidust mänguasjadega. Olete palju keskkonnahoidlikum kui betoonmajas high-tech-peegelpindadega sisustatud korteris elav tuttav, kelle laps mängib Hiinas toodetud plastmänguasjadega ja kelle raamatukogu asendavad tahvelarvuti ja nutitelefon.

Kuidas nii? Eesti Maaülikooli metsanduse neljanda aasta doktorant Meelis Seedre selgitas, et mets sisaldab ohtralt süsinikku nii elus kui surnud biomassis ja mullas. Mida rohkem süsinikku sisaldavad loodus ja igapäevakasutuses olevad esemed, seda parem, sest nii pole see süsinik suurel hulgal atmosfääris ega saa põhjustada kliimamuutust.

Kuigi süsinikku koos hapnikuga (CO2) on atmosfääris vaja eluks Maal, põhjustab selle liigne hulk suuri kliimamuutusi, mis võivad inimestele valmistada tõsiseid probleeme.

Puit teisel ringil

Puidust toodetud esemeid saab kasutada ka teisel ringil, töötades ümber vanapaberit või kasutades küttematerjalina ära näiteks vana maja voodrilaudu. Süsiniku jalajälge mõõtes on oluline arvesse võtta sedagi, kui palju süsinikku oleks paisatud atmosfääri juhul, kui puidu asemel oleks kasutatud mõnd muud materjali.

Uurimisrühm, kuhu Seedre kuulub, uurib, kuidas lageraie ja tulekahju mõjutavad süsiniku ringlust ning kuidas need sarnanevad või erinevad.

Oma küsimustele vastuse saamiseks mõõtsid nad Kanadas boreaalses metsas elusa biomassi, surnud biomassi ning orgaanilise ja mineraalse mulla süsinikusisaldust. Mõõdeti ära kogu ökosüsteem, isegi sellised osad nagu surnud juured ja peenjuured.

Kuigi erinevates süsinikureservuaarides oli süsiniku hulk erinev, selgus, et kogu metsa seotud süsiniku koguse seisukohalt ei ole lageraiel ja metsatulekahjul vahet.

Meelis Seedre selgitas, et kui looduslik mets läheb põlema, paiskub atmosfääri suur hulk süsihappegaasi. Surnud puud jätkavad mädanemise käigus süsihappegaasi eritamist ning tegelikult eraldub suurem osa süsinikku hiljem surnud puidu lagunemisel.

Kui sama suur hulk metsa võetaks maha, materjali kasutataks ehitamiseks ja esemete tootmiseks ning asemele pandaks kasvama uus mets, oleks see kliimale kasulik.

Puidust toode on keskkonda silmas pidades väiksema süsiniku jalajäljega kui näiteks betoonist, metallist või plastist. Seda muidugi eeldusel, et puitu kasutatakse võimalikult lähedal töötlemis-, turundus- ja müügipaigale, sest teiselt poolt maakera materjali kohaletoomine paiskab õhku ikka suure hulga heitmeid.

Aeglane turvas, kiire puit

Kuna metsa saab kasvatada pea igal pool, ei pea seda toormaterjali tooma pika vahemaa tagant. Lisaks on mets võrreldes mitmete teiste, samuti ajapikku taastuvate materjalidega palju kiiremini taastuv.

Turvas näiteks kasvab ühe millimeetri aastas ja nii võib korraliku turbaraba kujunemiseks kuluda aastasadu. Metsast võib aga saada küttematerjali mõnekümne aasta pärast ja korraliku majandamise korral ehituspuitu juba 70 aastaga. 

«Hea metsamajandaja on tõeline kliimakangelane,» sedastas Seedre. Kui metsa hästi majandada, on see parim koht, kust saada ehitusmaterjali, paberipuitu või puitu mis tahes muuks tarbeks.

Metsamajandus on lihtsalt öeldes puu istutamine või seemne külvamine ja metsa eest hoolitsemine. Mets taastub looduslikult ka pärast tulekahju: pinnasele langeb seeme ja sellest kasvab ajapikku puu ning sirgubki mets. Protsessi saab enamasti kiirendada puude sihiteadliku istutamise ning hiljem metsa harvendamisega, et tugevamad puud saaksid rohkem valgust ja toitaineid.

Seedre uuring toimus noores metsas. Kuna raiet on sealses metsas tehtud ainult viimase poole sajandi vältel, polnud võimalik teha võrdlust vanema metsaga. Süsiniku hulk vanemas looduslikus ja majandatud metsas võib aga erineda.

Eestis on Seedre sõnul üsna keeruline samalaadset võrdlust teha, kuna napib inimmõjuta metsi. Siin on tähtis olemasoleva metsa süsinikutagavara täpne mõõtmine. Näiteks erinevate metsamajandusvõtete mõju hindamine.

Kuidas siis on, kas paberi pärast, millel Tartu Postimees ilmub, võeti maha puid? Võeti küll, kuid küsimus on selles, kas need puud lihtsalt looduses kasvavatena olnuksid kasulikumad, sest millelegi tuli ajaleht ju trükkida.

Mets

• Süsinik pole kasvuhoonegaas, kuid seda sisaldab süsinikdioksiid, mis on kasvuhoonegaas. Ühest tonnist süsinikust on võimalik saada 3,67 tonni CO₂.

• Biomass on elusaine hulk, millega iseloomustatakse elusaine kogust looduses. Metsas on aga süsinikku veel surnud biomassis ja mullas.

• Kogu Eesti pindalast on metsamaad umbes 50 protsenti.

• Meelis Seedre uuris Kanadas Põhja-Ontario lähedal boreaalset metsa ehk samasugust metsa, mis on Soomes, Norras, Põhja-Rootsis ja suurel osal Venemaast.

 

Allikas: Postimees (Tartu), Marju Himma     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid