Puidumüügitehingu õnnestumiseks saab ise palju ära teha

   
Metsamüügi eel tuleb hoida pea selge, võtta aega ja kaaluda, kas ahvatlev pakkumine ikka on see kõige parem. Metsaomanik saab erinevalt põllumehest vaid kord elus oma töö pealt tulu lõigata. Se­da enam on põhjust enne puidumüügi tehingut üheksa kor­da mõõta.

Kindlasti tuleb hoolega va­lida partnereid, kellega tehin­guid teha, sõlmida läbimõeldud lepingud ja mitte lasta end tak­ka kiirustada. See tähendab, et aegsasti tuleb kavandada oma tegevused. Lisaks on tähtsad ka suhted naabritega.

Nõu tulevad ühistust saa­ma enamasti ikka need met­saomanikud, kel on raietööd juba plaanis. Tavaliselt on ka metsateatis keskkonnaametist võetud.

Kõige tavalisem küsimus on: mulle tuli metsafirmalt kas­vava metsa raieõiguse müügi pakkumine – kas hind, mida pakutakse, on mõistlik? Siin saab ühistu kindlasti anda oma hinnangu, kuid kasvava met­sa väärtuse arvutamine ei ole ühistu põhitöö.

Tänavu on ilm raietöid soo­sinud ja metsaühistu teenuse kasutajate järjekord üsna pikk. Nii rasket aastat nagu mullu ei mäletagi: kevad tuli vara, suvi oli vihmane ja märg, nagu ka sügis. Palju möödunud aastas­se kavandatud töid on seetõttu jäänud sellesse talve.

Head naabrid

Selleks, et metsas mis tahes töid alustada, peaks metsa­omanikul olema kinnistu koh­ta mingidki andmed. Vähe­masti katastriüksuse number peaks käepärast olema – selle järgi saab kõigile avalikuks ka­sutuseks olevast metsaregist-rist kinnistu üles otsida.

Nõu andmiseks mis tahes metsatööde tegemiseks on vaja metsa kohta teada vastust sel­listele küsimustele: kus asub? kui palju? missugune mets? kas on olemas kehtiv metsamajan­damiskava?

Kui läheb raieks, siis tule­vad muudele küsimustele li­saks mängu teede olukord (ligipääsetavus) ning ka suhted naabritega. Kas vajaduse korral saab naabri maale teha laoplat­si? Kas naabri teed saab kasu­tada metsale ligipääsuks ja pui­du väljaveoks?

Ära lase end survestada

Paljud metsaomanikud on kim­pus aktiivsete metsaostu pak­kujatega, kes metsateatise esi­tamise järel on omaniku telefo­ninumbri üles leidnud ja kipu­vad tülitama. Kui metsaomani­ku telefoninumber ei ole avalik, siis tuleks kõigepealt mõelda, kust kaudu või kui ausal teel on ostutehingu pakkuja selle numbri saanud ning kas eda­sine asjaajamine on ikka aus ja usaldusväärne.

Lepingu sõlmimise ajal ei tohi lasta end takka kiirusta­da ega survestada! Kui metsa müük on tegelikult plaanis, siis aitab metsateatise alusel kon­kureerivate pakkumiste võt­mine.

Mõnikord võib keskmiselt pakutavast kõrgem hind oma­nikul pea segi ajada. Siin tasub olla ülimalt ettevaatlik ja arves­tada riskidega – firma võib kok­ku hoida riigimaksude pealt ja äriplaan võibki olla kergeusklike pealt tulu teenimine ning lü­hiajaline tegutsemine. Kes järg­misena oma rahast ilma jääb, võite olla just teie.

Kindlasti tasub abi saami­seks pöörduda kohalikku metsaühistusse, kel sedasorti lepin­gutega suurem kogemus. Kin­del ja läbipaistev viis puitu tu­rustada on keskühistu Eramets kaudu, mis on loodud tegutse­ma metsaomanike huvides. Sa­muti on usaldusväärsed metsa ülestöötajad, kes kuuluvad met­sa- ja puidutööstuse liitu. Koha­likel metsaühistutel on enam­jaolt välja kujunenud koostöö­suhted usaldusväärsete metsa­varujatega.

Et rahaasjad oleks klaa­rid, peab raieõiguse võõranda­mise lepingus kirjalikult kok­ku leppima materjali mõõtmi­se ja müügihinna arvestamise metoodika (kes mõõdab, kol­mas osaline) ja tingimused: kas makstakse kindel hind või mõõtmistulemuse alusel (sae­veski sorteerliini andmed). Pui­du müümine Erametsa kau­du võimaldab metsaomanikul saada tulu raie järel, reaalselt raiutud ja müüdud puidukoguse pealt, mitte arvutusliku hin­na põhjal, mis võib teinekord olla ka metsaomaniku kahjuks kallutatud.

Hooldamine tagab tulu

Metsauuendustöödele tasub mõelda juba metsateatist esi­tades. Mõistlik on otsida üles oma metsa asukoha järgne ühistu ja küsida, kas nemad abistavad oma liikmeid metsa-uuendustööde korraldamisel.

Metsa eest hoolitsus vajab spetsialisti. Hüva nõu selleks annavad metsakonsulendid, kes tavaliselt tegutsevadki ühistute juures. Ka annavad ühistud nõu toetuste taotiemisel ja korralda­vad õppepäevi, kus saab kasu­likku teavet toetuste, maksu­süsteemi ja muude seadustest tulenevate nõuete kohta.

Metsa tasub investeerida nii aega, tööd kui ka raha, kuid te­gutseda tuleb targalt. Mõtlemi­ne, et mets hoolitseb enda eest ise, majandusmetsa puhul ei kehti. Vaid metsa eest hoolit­sedes on sellest tulu oodata ka lapselastel.

Istutamise eel tuleb maa­pind õigel viisil ette valmista­da, taimed valida, tellida ja is­tutada, hiljem kultuuri ka hool­dada, et senini tehtud töö tüh­ja ei läheks.

Looduses kasvama läinud või rajatud kultuurmets vajab 5 kuni 10 aasta jooksul valgus­tusraiet valgusolude paranda­miseks ja puistu kujundami­seks. Selle käigus otsustatakse, millised puud jäävad kasva­ma ehk milline on metsa nägu tulevikus.

20-40-aastane suurima pui­du juurdekasvuga puistu vajab harvendusraiet, et maksimee-rida puidu mahtu lõppraies ja sellest saadavat tulu. Hooldus­raiet kuni 30-aastases metsas toetab ka riik.

Sammud metsatöö plaanimiseks

• Planeerimine. Et kõik järgne­vad sammud saaksid õigel ajal tehtud, tuleb metsaühistu poole pöörduda kuus kuud en­ne plaanitavaid töid. Nii metsa­raie kui ka-uuendus on hoo­ajatööd, mis vajavad piisavalt ettevalmistusaega.

• Metsamajandamiskava. Kui seda veel ei oie, siis on soovi­tatav pöörduda kohaliku met­saühistu poole. Kui ühistu tellib mitu kava korraga, võib hind olla metsaomanikule kokku­võttes soodsam, kuna riigi hü­vitataval metsamajandamis­kava toetusel on kindel ülem­määr. Nii näiteks kogub Põlva Metsaomanike Selts kavasoovid kokku ja need tellitakse kord kuus. Kava tellimiseks võib pöörduda ka otse metsakorraldaja poole.

• Metsateatis. Selle saamiseks tuleks pöörduda keskkonna­ameti piirkondliku (kinnistu asukoha järgi) metsandusspetsialisti poole. Metsateatis saadetakse keskkonnaameti­le, kelle ülesanne on kontrolli­da raiete vastavust õigusakti­dele. Teatist võib mugavalt esitada ka digiallkirjaga e-posti teel või otse kodanikuportaali e-keskkonnas.

• Hea mõte on koos raietega märkida metsateatisele metsauuendustööd, sest selle tea­tise saab hiljem aluseks võtta ka metsa uuendamise toetuse taotlemisel – see väldib to-pelttööd metsateatise esita­misel.

• Pakkumised. Keskkonnaameti menetletud ja omanikule väl­jastatud metsateatis annab ülevaate, millised metsaeraldised on raiesse lubatud ja kui suur on eeldatav raiemaht. Selle alusel saab küsida pak­kumisi.

• Partneri valimine. Võib juhtu­da, et metsaomanikule paku­takse turuhindadest palju kõr­gemat hinda. See võib tulla ebatervet konkurentsi pakkuvatelt firmadelt, kes makse ei maksa. Sellise tehingu sõlmi­mine võib olla lühinägelik – fir­ma võib homme turult kaduda ning metsaomanikul ongi või­malus metsamaterjalist ja ra­hast korraga ilma jääda. Alati uurige tausta ning ärge kiirus­tage.

• Leping. Kui metsateatis raiet lubava otsusega on käes, siis on võimalik sõlmida raieõiguse võõrandamise leping. Enne al­lakirjutamist pöörake tähele­panu kõigile lepingu punktidele ning nõudke lisaselgitusi, kui midagi jäi ebaselgeks. Soovi­tatav on tutvuda heade lepingupõhjade näidistega, neid leiab Erametsanduse portaa­list.

• Metsa uuendamine. Metsaomanikku kohustab selleks metsaseaduse paragrahv 25. Juba enne raiet on tarvis arvu­tada metsauuendustööde maksumus ning nende tegemise üksikasjad.

Allikas: Postimees (erileht), Margus Paesalu/ Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid