Puidusektori osakaal püsib Eesti majanduses tähtsal kohal (Eesti Päevaleht)

2016. aasta statistika andmetel moodustab metsa-ja puidusektori otsene lisandväärtus kogu lisandväärtusest 5,3% ning kogu SKP-st 4,6%. Metsa-ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%, mis on pisut kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna. Ettevõtete kogu müügitulu sektoris moodustas 3,3 miljardit eurot. Metsa-ja puidutööstus on sellega üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid.
 
Eestis peetakse puidusektorit majanduse veduriks, sest Eesti on nii kodu- kui ka maailmaturul väljapaistev ja tunnustatud puittoodetekõrgtehnoloogiline tootjamaa. 2016. aastal eksportis puidusektor kokku 1,91 miljardi euro eest, suurimateks ekspordiartikliteks olid sae-ja höövelmaterjal ning puitehitised.
 
31. oktoobril korraldas Äripäev puidutööstuseteemalise konverentsi “Puidutööstuse äriplaan 2018”, kus esinesid mitmed sektori juhtfiguurid, sealhulgas keskkonnaminister Siim Kiisler, kes leidis, et kõige aluseks on keskkonnahoid ning ministeeriumil ei ole plaanis lähiajal metsaseaduseregulatsioone muuta.
 
TUGINETAKSE METSANDUSE ARENGUKAVALE
 
Metsanduse arengukava 2020 on raamistik, millele tugineme,” ütleb Kiisler ning lisab, et kava eesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. See tähendab, et me kasutame puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Metsade tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest.
 
Kui praeguse arengukava alusel oli kavandatud raiemahuks 12-15 miljonit m3, siis aastatel 2011-2016 on raiemaht olnud keskmiselt 12-15 miljonit m3 ehk 73% eesmärgist ja u 62% juurdekasvust.
 
2018. aastal ulatub riigimetsa pindala üle ühe miljoni hektari. “Metsamaa pindala on praegu kokku 1 002 872 hektarit ning sellest rangelt kaitstavat metsa on 24%, majanduspiiranguteta metsa 13% ja majandatavat metsa 63%,” ütleb Kiisler, lisades, et tema arvates toimub riigi metsamajandaja RMKtegevus hästi. “RMK on oluline puiduturustabiliseerija ja nad on suutnud oma tööga tagada sektori ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna.”
 
Lõpetuseks räägib keskkonnaminister metsasektoritulevikust, tuues välja, et puidust ja puidukiust tooted on ühed olulisemad metsade pideva kasvu saadused ning vähese süsinikuheitega biomajanduse alus. Suurim biomajanduse arendamise võimalus on tingimuste loomine puidu suuremaks kasutamiseks energeetikasektoris ja taastumatute materjalide asendamine ehitussektoris – puit on biomajanduse alus.
 
VIIMASEL KOLMEL AASTAL ON EESTISSE INVESTEERITUD AKTIIVSELT
 
AS-i Swedbank metsa- ja puidutööstussektori juht Mait Kaup ütleb, et puidutööstus on viimasel kolmel aastal investeerinud Eestisse hästi aktiivselt.
 
“Selle aasta lühiajaliste investeeringute statistikat meil veel ei ole, kuid tundub, et mahud on siiski mõnevõrra tagasihoidlikumad kui varem,” ütleb Kaup ja toob põhjuseks selle, et toorainepõhised investeeringud on olnud tõesti suured, pelletitööstus on palju investeerinud ning saeveskid ja vineeritööstus on teinud suuri investeeringuid. Ekspordikäive on aga tugevas kasvus ning puittoodete eksport ületab importi lausa kolmekordselt. “Näha on, et ekspordikäive on sellel aastal tugevas kasvus ehk siis tulemused on olnud ilmselt paremad, kui olid ootused. Tugev kasvutrend on näiteks vineeri ekspordis, samuti on kasvutrendis puidugraanul, mis on samas olnud juba mõnda aega ekspordis juhtpositsioonil,” toob Kaup välja. Samuti on üles läinud paberipuidu hinnad, kuid suurima raha liigutajad on siiski sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised. Ekspordi käibekasvu taga on Kaupi sõnul peamiselt kasvanud tootmismahud – näiteks vineeri tootmismahud on sellel aastal juba juulikuus ületanud aasta varasema taseme.
 

EESTI PUIDUTÖÖSTUSE PALK BALTIKUMI KÕRGEIM

Saematerjali tootmisvõimsus kasvas viimasel kahel aastal umbes 400 000 tihumeetrit. “See omakorda on viinud saeveskite tootmismahtude jõulisele kasvamisele ning jõuliselt kasvab ka saematerjali eksport ja import,” ütleb Kaup. Peamisteks ekspordipartneriteks on Kaupi sõnul lähiriigid. “Erinevates alamsektorites on ekspordipartnerite esikolmik üsna sarnane – valdav osa läheb ikka Soome, Rootsi ja Norrasse kuid kaugematest turgudest müüakse üksjagu ka Suurbritanniasse ja Saksamaale.

Palgatasemest rääkides toob Kaup välja, et Eesti puidutööstuse brutopalk on Baltikumi kõrgeim. “Lätlastest oleme palgatasemelt ees umbes 33%, leedukatest 37%,” sõnab Kaup lõpetuseks.
 
 
 
Toomehinnad tõusus
 
 
Eesti puidutööstusel on praegu toormega kitsas ja see on avaldanud mõju ka puiduhindadele. Tänavuse erametsa III kvartali puiduturu ülevaatest selgub, et hinnad on tõusnud pea kõigil puidusortimentide!. Männipalgid kallinesid aastaga ca 10-11 % ja kuusepalgid ca 11 -12%. Kasvanud on ka riigimetsast müüdavate okaspuupalkide hind, samas Soomes aga on hinnad langenud. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsahinnastatistika alusel männipalgil 71,35 €/tm, männipeenpalgil 67,71 €/tm, kuusepalgil 72,57 €/tmja kuusepeenpalgil 69,55 €/tm.
 
Erametsa hinnastatistika järgi lehtpuu jämesortimentide hindades suuri muutuseid ei ole, küll aga on kasvanud riigimetsast müüdava materjali hinnad. Tänavuse kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 82,00 €/tm, kasepalgil 64,03 €/tm, haavapalgil 36,00 €/tm, lepapalgil 31,50 €/tm.
 
Paberipuidu turul on erametsa hinnastatistika järgi kõikide sortide hinnad kasvanud. Eriti märkimisväärselt on kasvanud okaspuupaberipuidu hind, mis on kolme kuuga kallinenud 9-10%.
 
2017. aasta septembri seisuga maksis tihumeeter männipaberipuitu 36,85 eurot, kuusepaberipuitu 37,02 eurot, kasepaberipuitu 31,46 eurot ja haavapaberipuitu 27,64 eurot.
 
Küttepuiduturul on hinnatõus jätkunud terve tänavuse aasta. Kui kuus kuud tagasi ületati 21 €/tm piir, siis septembris maksis tihumeeter küttepuitu erametsa hinnastatistika järgi juba keskmiselt 24,19 eurot.
 

Allikas: Heiki Hepner, Tark Mets OÜ

Eesti puidutööstus

Puidupõhised tooted on Eestile üks olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp.
 
Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli 2016. aasta raiemaht 11 miljonit m3.
 
2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid, mis moodustas kogu Eesti kaupade ekspordist 16%.
 
Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%.
 
2/3 kogu ekspordi väärtusest eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse – peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi ja Norra, kusjuures puittoodeteeksport ületab importi kolm korda.
 
2016. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 35 700.
 
Puidutööstus on töötlevas tööstuses tervikuna üks suurimatest tööandjatest ning kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja puidutööstus 5%.
 
2016. aastal kasvas toodangumaht võrreldes 2015. aastaga enamikus olulisemates tooterühmades.
 

2017. aastaks võib prognoosida sektoris tootmismahtude kasvu.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid