Juba aastaid on Eesti majanduse üks olulisemaid probleeme riigi väliskaubanduse bilanss. See on miinuses. Me impordime rohkem kui ekspordime. Sisuliselt elame juba aastaid justkui krediitkaardi arvelt.

Rohkem eksporti on vaja, ütlevad majandusteadlased. Peame oskama lisaväärtust luua, räägivad eksperdid.

Eesti majanduse tugisammas

Eestis on olemas heal järjel puidutööstus, mis meie ekspordi ja impordi suhet juba mõnda aega jõuliselt tasakaalu poole nüginud. See on valdkond, mis aitab suurendada riigi väliskaubanduse bilanssi 1,2 miljardiga. Seejuures pole tegu valdkonnaga, mis annaks tööd ainult Tallinnas ja selle lähiümbruses elavatele inimestele. Tänu puidutööstusele saab tööd 38 000 inimest, kellest enamik elab väljaspool tõmbekeskusi: Põlvamaal, Hiiumaal, Järvamaal. Seejuures makstakse nendes piirkondades töötajatele sageli palka üle Eesti keskmise.

Puidutööstus pole valdkond, kus müükse välja vaid oma odavat tööjõudu. Vastupidi, oleme siinses regioonis aina jõulisemalt tõusmas Skandinaavia riikide kõrvale ja suudame luua ka lisaväärtust. Lisaks aitab see valdkond vähendada meie ökoloogilist jalajälge ja asendada taastumatuid ressursse taastuvate loodusvaradega.

Eesti puidutööstus on viimastel aastel jõuliselt arenenud. Rõõmustamiseks on põhjust – meie ettevõtjad teevad head tööd Skandinaavias. Puitu ja puitmaju eksporditakse Saksamaale, Suurbritanniasse, Jaapanisse, Lõuna-Koreasse. Maailma kõrgeim puithoone on valminud Eesti inseneride ja ehitajate toel.

Puitu hindavad järjest enam meie arhitektid ning selle imelistest omadustest nii ehituses kui vastupidavusest tulekahjudes räägivad insenerid. Puit on inimese- ja keskkonnasõbralik, kerge, paindlik ja Eestile omane.

Kuid potentsiaali arenemiseks on veel palju. Põhjamaad, eriti Soome, on aastaid riiklikult panustanud puidukasutuse teadusarendusse ning selle tulemusel on leiutatud mitmeid innovaatilisi ja kõrge lisaväärtusega puidul põhinevaid tooteid.

Maailmatasemel biokeemia ja komposiitmaterjalide uurimiseks vajalik teadusrahastus ilmselt ongi praegu väljaspool Eesti riigi võimekust, kuid seda enam peaksime keskenduma ja tähelepanu pöörama oma tugevustele – puidu mehaanilisele töötlemisele ja selle arendamisele, mille üks olulisemaid väljundeid on ehitussektor.

Rajades uut ministeeriumihoonet, on lihtne lähtuda lühiajalisest vaatest. Kalkuleerida välja ruutmeetrihind ja mitte vaadata riigi rajatavat hoonet kui võimalust tõsta meie ekspordivõimekust, luua lisaväärtust ja tulu, mida see Eesti eri tööstusharudele laiemalt kaasa toob.

Riik saaks aidata kaasa seal, kus ettevõtjad üksi ei suuda, ning muuta Eesti puidutööstuse selliseks tööstusharuks, mis müüb maailma kõrgetasemelisi teadmisi puitehitistest ja aitab seeläbi kaasa kogu Eesti majandusele.

Võib tellida Hiinast terast ja panna püsti järgmise betoonhoone, mis küll täidab oma funktsiooni, kuid ei too laiemat rahvamajanduslikku kasu. Kuid võib mõtelda ka riigimehelikumalt. Puitu me ei pea sisse ostma. Puit on meil endal olemas ja see annab Eesti inimestele tööd – taime istutamisest kuni töötlemiseni. Loob tööd ja leiba metsaomanikele, metsamajandajatele, saetööstusele, höövli- ja liimpuidutööstusele, puitmajatööstusele ja mitmele muule tööstusharule.

Järjest rohkem loovad puidust lahendusi Eesti arhitektid, aina enam teadmisi selles vallas koondavad meie insenerid. Kõik need ettevõtted ja inimesed maksavad maksutulu Eesti riigile. Ja loovad lisaväärtust, mida me aasta-aastalt järjest paremini eksportida oleme suutnud, kuid milles on veel peidus tohutud võimalused.

Puidu lisaväärtus

Puidu kasutamine on kasvav trend terves maailmas. Hetkel näib toimuvat võistlus, kes suudab ehitada kõrgeima või suurima puitmaja. Kes leiab puit- ehitistele taas rohkem rakendust linnakeskkonnas.

Kevadel Londonis käies pidime tõdema, et koguni igipõline kivilinn on alustanud puidust linnaosade loomisega. Züri- chist tunnise autosõidu kaugusel asuvat Ilwerek Zentrumi hoonet käivad uudistamas tuhanded turistid igal aastal.

Müüme hetkel välja puitu, millele oleks võimalik rohkem teadmispõhist lisaväärtust anda ja müüa seda välisturgudele senisest kõrgema hinnaga. Oma ekspordivõimekuse suurendamiseks vajaks Eesti puidutööstus referentshoonet, mille abil end maailmas arvestatavaks tegijaks kinnistada.

Eesti tootjad ja insenerid on juba olnud suutelised looma maailma mastaabis silmatorkavaid lahendusi, nagu näiteks 14korruseline puitmaja Norras, kuid puuduvad Eesti puidutööstuse võimekust vääriliselt esile toovad hooned Eestis.

Riik saaks aidata kaasa seal, kus ettevõtjad üksi ei suuda, ning muuta Eesti puidutööstuse selliseks tööstusharuks, mis müüb kõrgetasemelisi teadmisi puitehitistest ja aitab kaasa kogu Eesti majandusele. Lisaväärtusena saame aga silmapaistva ja innovaatilise ehitise.

Allikas: Maaleht