Puiduveol lubatud senisest suuremad koormad (Eesti Mets, Kristiina Viiron)

Senise maksimaalselt 44-tonnise täismassiga autorongide kõrval võib puiduveol peagi auto-rongi täismass olla kuni 52 tonni – kui täidetud on teatud tingimused, hangitud eriluba ja makstud selle eest ka tasu.

Kristiina Viiron,

Eesti Päevalehe ajakirjanik

Teed on nähtavad rakenduses Tark Tee Pilootprojektina võib lubada 52-tonnist täismassi seitsmeteljelisele ja 48-tonnist täismassi kuueteljelise-le paarisratastega veokile. Tasu eriloa eest tuleb maksta nii veo eest riigimaanteel kui ka kohalikul teel, kui omanik tasu küsib. Kohalikul teel sõitmiseks tuleb tasu maksta igas omavalitsuses eraldi.

Et senisest suurema täismassiga puiduvedu võimalikuks saaks, muutis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kahte määrust: „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri” (21. mai 2001, nr. 51) ja „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord” (1. september 1999, nr. 50).

Suurema täismassiga vedu ei saa võimalikuks kõigil Eestimaa teedel, vaid üksnes neil erivedudeks sobivatel riigimaanteedel ja kohalikel teedel, mis on markeeritud maanteeameti liiklusinfo avalikus rakenduses Tark Tee. Andmeid eriveoks lubatud teedevõrgu kohta uuendatakse vähemalt kord ööpäevas.

„Eelnõu kohaselt saavad omavalitsused ise määrata, millistel kohalikel teedel tohivad suurema massiga sõidukid liigelda ja millistel tingimustel nad lube väljastavad,” selgitab maanteeameti avalike suhete juht Allan Kasesalu. „Sama eelnõu järgi on omavalitsustel võimalus need andmed edastada maanteeametile ja volitada ametit lube väljastama, et teha see vedajale lihtsamaks ja vähendada halduskoormust.”

Tark Tee nimekirja täiendamisel lähtub tee omanik eelkõige tee, teelõigu või tee rajatise seisundist ja kandevõimest. Puiduvedu neil teedel, mis ei ole veebilehel kirjas, on võimalik ainult omaniku või haldaja eriloal.

Spetsiaalne IT-rakendus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnul on kuni 52-tonniste vedude võimaldamise projekti tarvis loomisel IT-rakendus, kus ümarpuidu vedu tegeva veoki liikumine on on-line’s ja salvestatuna nähtav maanteeametile, kohalikele omavalitsustele ja riikliku järelevalve tegijatele.

„Veokid peavad olema varustatud GPS-seadmetega ja vedu peab toimuma vastava tarkvaraga ühilduva elektroonilise veoselehega, kus on kajastatud andmed sõiduki, veetava ning sihtpunktis vastuvõetava koorma koguse ja kaalu kohta,” loetleb Ruuda vedajatele esitatavaid tingimusi.

Ka elektrooniliste erilubade taotlemine ja väljastamine toimub nimetatud IT-rakenduses.

Vajalike andmete kogumiseks ja eriloa taotleja vastavuse kontrollimiseks kasutatakse juba loodud ja eelnevalt mainitud IT-rakendusi: elektroonilise veoselehe infosüsteem (ELVIS); Tark Tee veebirakendus; liiklusregis-ter (tehnilised andmed sõiduki kohta) ja äriregister (ettevõtja registrinumber ja tegevusalad).

Nimetatud IT-süsteemi loomine läheb maanteeameti hinnangul maksma 300 000 eurot, millele lisanduvad perioodilised hoolde- ja arenduskulud (umbes 5000 eurot aastas).

IT-süsteemi loomisega seotud kulud kaetakse erilubade menetlemisega kaasneva omatulu eelarvest.

Oodata on 300-350 sageli sõitvat autorongi

Tasu, mida ettevõtted eriveo eest maksma peavad, on üpris arvestatav. Autoettevõtete liidu tegevjuhi Villem Tori sõnul on see kompromiss, sest algselt olid plaanis kehtestada soolasemad summad.

Puiduveo eriluba väljastatakse ühe autorongi kohta ja see võib olla nii lühi- (kuus päeva) kui ka pikaajaline (nädalast kaheteistkümne kuuni). Vedude arv loa kehtivuse ajal ei ole piiratud.

Kui palju aga tuleb siis eriveo eest maksta? Kui tegemist on näiteks kolme kuuga, tuleb tasu riigimaanteel puiduvedamise eest maksta maksimaalselt 400 eurot, lisaks 50 eurot iga läbitud kohaliku tee eest, kui omavalitsus seda küsib. Aastase perioodi puhul on tasu riigiteel vedamise eest maksimaalselt 500 eurot, lisaks vedu kohalikel teedel (100 eurot iga omavalitsus). „Oleme andmeid analüüsinud – keskmiselt läbitakse kuuskümmend kuni sada kohaliku omavalituse territooriumi,” selgitab Villem Tori.

Näiteks kui aasta jooksul läbitakse saja omavalitsuse teid ja eeldades, et kõik ka raha küsivad, tuleb ühe auto kohta tasuda 10 500 eurot. Tori sõnul võiks aastast luba tarvis minna 300-350 masinal, kusjuures umbes 50 on sellised puiduveoks sobivad autorongid, mis vuravad meie teedel harvemini. Seega teoreetiliselt võiks need aastas sisse tuua 3 150 000-3 675 000 eurot.

Seaduseeelnõu ütleb, et tee omanik võib kehtestada ka väiksemad tasumäärad nii lühi- kui ka pikaajalise eriloa alusel ümarpuidu eriveoks, juhul kui suurema massipiiranguga vedu ei kahjusta oluliselt avalikke teid ega suurene teehoiukulu. Samuti võib tee omanik kokku leppida metsaomaniku või puiduvedajaga, et kahjustatud tee tehakse korda või hüvitatakse selle tegemise kulu.

Kui eriloa kohalike teede kasutamiseks väljastab maanteeamet, siis tasu ei võeta. „Kohalike teede seisukord on erinev ja kuna omavalitsuste kohustus on oma teid korras hoida, peab luba küsima tee omanikult,” selgitab majandus-j a kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse peaspetsialist Jaak Säälik.

Väikses omavalitsuses, kus metsa vähe, pole ehk mõtetki eraldi inimest lube väljastama palgata, mõistlikum on leppida kokku, et vedaja teeb hiljem tee korda. Niisuguseid lepinguid sõlmivad omavalitsused praegugi.

Suurema täismassiga autod tohivad sõita kõigil riigiteedel

Kui palju saab olema neid kohalikke omavalitsusi, kes suurema täismassiga metsaveokid oma teedele lubavad, on praegu veel raske öelda, see selgub määruse jõustumisel, kui veod reaalselt pihta hakkavad.

Riigimaanteede pikkus, kus suurema täismassiga autod tohivad sõita, on kokku 16 489 kilomeetrit. Halvas seisukorras või madala kandevõimega on 410 riigimaanteel asuvat silda, kus suurema täismassiga veokite liiklemine on keelatud. Liiklusmärkide paigaldamisele, millega seatakse sildadele massipiirangud, kulub maanteeameti hinnangul 95 000 eurot.

Autoettevõtjate liidu tegevjuhi Villem Tori sõnul on määruste muutmisega suurema täismassiga veoks nüüd juriidiline alus loodud, aga alles siis, kui see reaalselt ka toimima hakkab – see tähendab, et kõik vedajad ausalt load hangivad ja esitatud nõudmistest kinni peavad, saab kergendatult hingata.

„Küsimus on ka selles, kui paljud omavalitused lubavad oma teid kasutada,” lisab Tori, tõdedes, et praegu veel ei saa täismassipiirangut, ehkki seda on aastaid oodatud, lugeda töövõiduks.

Oma sisu poolest on tegemist katseprojektiga, mille käigus uuritakse, kuidas erinevate teljekombinatsioo-nide ja paarisratastega autorongid mõjuvad teekatendile, teerajatistele, liiklusohutusele ja keskkonnale ning hinnatakse suurendatud massipiirangust tingitud vedude efektiivsust.

Hinnanguliselt säästavad firmad massipiirangute tõstmisega kuni kümme miljonit eurot aastas. Eeldatavasti väheneb ka süsihappegaasi emissioon.

Kui puiduvedu nimetatud tingimustel sujuvalt toimima hakkab ja halba mõju sellega ei kaasne, võib loa suuremateks koormateks saada ka muu majandussektor.

Miks metsasektor?

Metsasektor sai katseprojektina välja valitud seetõttu, et metsandusel ja puidutööstusel on väga oluline osa Eesti majanduses. Võrdluseks: samal kaubaturul ja konkurentsikeskkonnas asuvatel riikidel, eelkõige Soome, Rootsi ja Läti, on ümarpuidu vedudele kehtestatud maksimaalselt 44-tonnisest piirist oluliselt soodsamad eri-normid, näiteks Lätis on teatud tingimustel lubatud sõita 52-, Rootsis 60-ja Soomes isegi 76-tonnise sõidukiga. 52 tonni lubamisel jääb Eesti konkurentidele ikkagi alla.

Põhjuseid, miks kuni 52-tonnised eriveod saavad esialgu võimalikuks just ümarpuidu veol, on veel teisigi. Näiteks asjaolu, et metsamaterjali vedamisel kasutatakse laialdaselt sõidukeid, mis on tehniliselt ette nähtud 44-st tonnist suuremate koormate vedamiseks. Ka on jõutud järeldusele, et metsanduse sektorile erisuse kehtestamine ei halvenda teistel kaubaturgudel tegutsevate vedajate konkurentsivõimet. Lisaks on teeomanikel ühele sektorile kehtiva erinormi mõjusid tee seisundile oluliselt lihtsam seirata, samuti teha vastavat järelevalvet.

Üle 44-tonniseid autoronge sõitis meie teedel varemgi, nüüd on vedu legaalne

„See on autoettevõtjate liidu tubli töö ja meie saime ka sõna sekka öelda,” kommenteerib Viljandimaa osaühingu Prenton omanik Ago Vingissar.

Tema ettevõtte kaheksa auto-rongi veavad peamiselt riigimetsa puitu. Vingissare sõnul tähendab kuni 52-tonnise täismassi lubamine seda, et nüüd saab suuremaid koormaid legaalselt vedama hakata. Pole ju saladus, et tegelikult vuravad meie teedel praegugi lubatust raskemad autorongid. Aga vastasel juhul ei tuleks vedajad endaga välja, põhjendab Vingissar.

Natuke pelgab firma omanik seda, et suuremate koormate lubamisel läheb vedamise hind madalamaks. See aga käivitaks sama mehhanismi, mis praegu – et vedu ära tasuks, tuleb vedada veelgi raskemaid koormaid.

Veel on autoettevõtjatel teadmata ka, kui paljud omavalitsused ja millistel tingimustel sõite kohalikel teedel lubavad.

Vajalikud eeltingimused – ELVIS, GPS – erivedude tegemiseks on Prentonis olemas, nii et pole muud, kui oodata muudatuste jõustumist. 

Eriveo tasu autorongi lubatud tegeliku massi ületamise eest ümarpuidu eriveol pikaajalise eriloaga (eurodes)

Periood

Periooditasu**

Tasu eriloa eest riigimaanteel

Tasu eriloa eest kohalikul teel

Nädal

100

10

Üks kuu

200

30

Kolm kuud

300

50

Kuus kuud

400

80

Kaksteist kuud

500

100

**Eriveo tasu ühe autorongi ja ühe teeomaniku kohta.

Nagu omavalitsus otsustab

Erilubade väljastamisel jäetakse kohalikele omavalitsustele suhteliselt vabad käed. Nad võivad kasutada mitut varianti:

♦ anda ise välja erilubasid nii pika- kui ka lühiajaliseks eri-veoks ja võtta selle eest eritasu;

♦ volitada maanteeametit välja andma erilubasid kõikidele kohalikele teedele omavalitsuse haldusalas;

♦ volitada maanteeametit välja andma erilubasid oma haldusalas vaid teatud osale kohalikest teedest ja teistele teedele erilubasid üldse mitte välja anda. Sel juhul peavad vedajad nendel teedel piirduma autorongi lubatud täismassiga 44 tonni;

♦ volitada maanteeametit välja andma erilubasid vaid teatud osale kohalikest teedest ja ülejäänutele anda need ise. Sel juhul on omavalitsusel õigus võtta nende teede kasutamise eest eritasu, millele nad on eriloa väljastanud;

♦ volitada maanteeametit välja andma erilubasid vaid teatud osale oma haldusala teedest ning sõlmida ülejäänud teede kasutamiseks vedajaga erivedude tegemise ja teede taastamise leping;

♦ volitada maanteeametit välja andma erilubasid teatud osale ja ise anda välja erilube teatud osale kohalikest teedest ning sõlmida mõnede teede kasutamiseks vedajaga erivedude tegemise ja teede taastamise leping;

♦ anda välja erilubasid kohalike teede kasutamiseks ise ja teha lisaks mõne tee kasutamiseks vedajaga tee taastamise leping;

♦ lubada kasutada kohalikke teid vaid lepingu alusel.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid