Puit – Eesti (laud)tee tulevikku

Kuigi Eestis ei kasva balsat ega tiiki väljaspool botaanikaaeda, väärib tähelepanu tõik, et oleme siiski läbi ja lõhki puurahvus.

Põhjanaabrite Stora Enso on maailmas olnud viimasel kümnel aastal metsade majandami­sel esirinnas – jah, tõepoolest, vaid 5 miljoni elanikuga väike põhjala riik on suutnud en­da valgusesse võtta näiteks enamiku Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Kuigi Amazonase ökosüsteemi puudutav on delikaatne teema, on tegemist tähelepanuväärse saavutusega, millest head eeskuju võtta.

Soomlaste hiid UPM Kymmene on samu­ti maailmas suundanäitav. Kuigi firma kodu­lehel nimetatakse tagasihoidlikult käivitami­sel oleva biokütuste tootmise allikaks non-food raw materials (ee mittetoidulised toormaterja­lid), on tegu meilgi levinud okaspuudest saa­dava kõrvalproduktiga tselluloosi tootmisel.

Seega, puit ei võrdu ainult paber ja ehitus­materjal, vaid ka tulevikuvõimalused. Sedajust teaduse viimaste saavutuste implementeerimisega päriselus.

Uus on taasleitud vana.

Peame väärtustama meie riigi/rahva puiduga seotud oskusi ja tra­ditsioone. Riiklikul tasandil pole meil suurt muud ressurssi kui puit mõnede väärismetal­lide ja põlevkivi kõrval.

Ärileht kirjutas hiljuti, et puitmajade toot­jad suurendavad oma tootmist ja värbavad ini­mesi vastupidi üldehitusele, kus valitseb mõõn. See on vaid üks võimalus kasutada ära meie rah­va puidualaseid teadmisi ja oskusi.

Kuigi Eesti metsamaade pindala on väike ja peale puidu ka muud ekspordimahud riigi igakülgsest väiksusest tingitult vägagi piira­tud, ei tule meil kindlasti niipea veel n-ö seina ette spetsialistide koolitamisel, puidutöötle­mise tehnoloogiate väljatöötamisel ning met­sandusega seotud juhtimisoskuste arendami­sel. Rääkimata selle kõige maailma praktikas­se viimisest.

Eesti teadmised ja oskused üle maailma.

Keelte oskamine ja suurte regioonide vahel paiknemine on Eesti eeliseks. Asume küll Euroopas, aga samal ajal piisavalt lähedal Vene Föderatsiooni ja endiste liiduvabariikide transiidivõimalustele ning lisaks piisavalt mõjuta­tud läänepoolkera mentaliteedist ja kultuuriruumist, mis vastava poole maailmaga suhtle­mise muudab sujuvaks. Ainuke kaugem paik, millede turuosades end realiseerida on aega­nõudvam, et mitte öelda väga keeruline, on Hii­na ja India. Sellest asjaolust ei maksa lasta end heidutada – pigem on vaja hoida kätt ärimaailma pulsil ning tajuda tervikut. Kõlab ambit­sioonikalt, ent võiksime soomlastelt ja teistelt õppida, oma teadmisi laiendada ning maail­ma parimaks saada puidutehnoloogiate alal.

Oleme juba päris kaugele tulnud infoteh­noloogia, geenitehnoloogia- ja põlevkivivaldkonnas, me visaduse ning ideaalne teaduse te­gemise kliima ehk pimedate sügis- ja talveõh­tute juures on see vaid aja küsimus, millal jõua­me näidata maailmale, mis puust me oleme.

Seni ammutage inspiratsiooni piltidest, mi­da puidust üle maailma tehtud on.

 

Allikas: Äripäev (Ehitus), Laur Laanemaa     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid