Puitmajad on ilusad ja ökoloogilised

Riik peaks avalike tellimuste ja projektidega soodustama puitmaterjali kasutamist. Puitu võiks tunduvalt rohkem tarvitada sisekujunduses, hoonete põhikonstruktsioonide rajamisel ja ka välisfassaadilahendustes.

Eestis on hulk võimekaid tootjaid, kes müü­vad ligikaudu 90% oma toodangust välis­turgudele, peamiselt Skandinaaviasse, ning rajavad sinna mitmekorruselisi pui­dust korterelamuid, aga ka ühiskondlikke hooneid.

Eestis tasuks puithoonetele ja üldisemalt puidu kasutamisele ehitamisel riigi poolt vaa­datuna rohkem panustada, et ekspordis või­mekas sektor oleks jätkusuutlik ka Eestis.

Üks jätkusuutlikkuse tagamise alustalasid on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja piisav juurdekasv. Juurdekasvu puhul on aga alustu­seks oluline valdkonda riiklikul tasandil väär­tustada ja tunnustada, sest see saadab noorte­le selge signaali, et tegemist on valdkonnaga, millega tasub oma tulevikku siduda.

Võimalikult C02-naturaalne materjal. Puit­majade ja puidu tunnustamine riiklikul ta­sandil loob ettevõtjatele võimaluse kasutada välisturgudel referentsina kodumaal tehtud töid. Puit on ehitusmaterjalina mitmekülg­ne ja vastupidav, mis muudabki selle väärtus­likuks.

Tervisesõbralikkuse kõrval on puitma­ja väga väikse ökoloogilise jalajäljega võrrel­des näiteks teras- või betoonkonstruktsiooniga. Karmistuvad energiasäästu-ja keskkonna­nõuded võiks olla võimalus esitada avalikes tellimustes ühe tingimusena, et hoone ehita­misel kasutatavad materjalid peavad olema võimalikult CO2-neutraalsed, keskkonna-ja tervisesõbralikud.

Puidust korrusmajad

Puitmajaliidus on ettevõtteid, kes toodavad puitkonstruktsioonidest korruselamuid, näiteks Harmet ja Matek.

Eestis on Kodumaja ehitanud Tartusse kolmekorruselised elamud, mistõttu ei pea kind­lasti paika väide, et siin ei ole lubatud ehitada puidust kõrgemaid kui kahekorruselisi hoo­neid.

Eesti puitmajasektori müügitulu ulatub li­gikaudu 250 miljonit euroni. Seejuures moo­dustab Eesti Puitmajaliidu liikmete müügi­tulu ja töötajate arv ligi 45-50% kogu sekto­ri vastavatest näitajatest. Puitmajaliidu liik­med ekspordivad 85% oma toodangust kokku 40 sih triiki.

Kui arvestada, et puitmajatootjaid on Ees­tis tervikuna kokku umbes 140, siis võib öel­da, et ühistegevusteks on liitunud nendest suuremad ja mõjukamad ettevõtted. Eesti on mahujärgi arvestades Euroopas Soome järel teine puitmajade eksportija, kuid müügitulu poolest alles neljas.

Et ka müügitulu märkimisväärselt kasvaks, otsime võimalusi tihedamaks koostööks teis­te ehitusmaterjalitootjate, ehitusinseneride ja arhitektidega, mööbli- ning IT-sektoriga. Suu­re lisandväärtusega toote loomiseks tuleb pa­nustada nii tootearendusse kui ka koostöös­se puitmajatootjatega külgnevate sektorite ja teadusasutustega.

Puitu peljatakse odava maine tõttu

Arhitektid Indrek Allman ja Indrek Suigusaar märgivad, et Arhitektuuribüroo Pluss projekteeris esimesed mit­mekorruselised prefabritseeritud puitelementidest välis­seintega kortermajad Eestisse juba aastal2005. Sellest ala­tes on Plussi töödes puidu osa­tähtsus järjest suurenenud.

Puitkonstruktsiooniga ma­jade eelistest rääkides ütlevad arhitektid, et puit on taastuv materjal, Eestis hõlpsasti kät­tesaadav, odavam kui enamik alternatiivseid materjale ning võimaldab välisseintel kõi­ge efektiivsemalt paigaldada soojustusmaterjali tarindikihi sisse. Tehases valmivate puit-elementide puhul lisanduvad eeliste hulka tarinditööde te­gemine kuivades oludes, val­mistamise täpsus ja paigalduskiirus.

Eestis kehtivate tuleohu­tusnõuete alusel ei ole üldju­hul lubatud enam kui kahe­korruseliste puitkandekonstruktsiooniga hoonete ehita­mine. Erandina tohib püstita­da vaid elu- (tuleohutusnõuete määruse liigituse järgi I kasu­tusviis) ja büroofunktsiooniga (V kasutusviis) kolme-neljakorruselisi puitkandekonstruktsiooniga hooneid ja nen­degi puhul eeldatakse auto­maatse tulekustutussüsteemi paigaldamist.

Ühtlasi nõutakse kõrgema­te kui kahekorruseliste hoo­nete puhul puidust välisvood­ri töötlemist viisil, mis tagaks pindade suure tulekindluse. Selline töötlus pole igavene, vaja on järeltöötlust.

Kasutada saab ka kombi­neeritud variante, kus hoo­ne kandeskelett on tulekin­dast materjalist, väliskoor aga puidust.

Arhitektide sõnul ei tule hoone omanikud sellise mõt­tega kaasa. Puitkarkassiga ehi­tisi peljatakse 1990ndate karbiküladest külge jäänud oda­va maine tõttu.

Skandinaavias ja Lõuna-Euroopas on puidust ehitami­sel tuletehnilised reeglid lõd­vemad, selles suunas liiguvad ka Eesti standardid.

Büroos on praegu kavan­damisel põneva lahendusega 20 000ruutmeetrise põranda­pinnaga multifunktsionaalne hoone, mis on avaliku kasutus­otstarbega ja sealjuures neli korrust kõrge. Projekteerimi­sel kasutatakse innovaatilist 3D-modelleerimistehnoloo-giat, mis aitab luua suureava-lise liimpuidust kandekonst­ruktsiooni.

 
Säästab aega ja raha

Puitfassaadid äratavad huvi ka Eestis.

Küsimustele vastab Timbeco Woodhouse OÜ tegev­juht Siim Leisalu.

Kas puitelementkonstruktsiooni kasutamine fassaa­dis koos betoonkonstruktsiooniga on levinud?

Puitelementkonstruktsioone saab ka­sutada nii betoon- kui ka muu­de levinud konstruktsiooni­de puhul.

Üldjuhul on see tavali­ne põhjamaades, kus puitelementkonstruktsioonid kii­rendavad ehitust ja vähenda­vad üldjuhul maksumust.

Kas nende kasutamine on le­vinud ka Eestis?

Puit- ja teis­te konstruktsioonielementide kasutamine fassaadiehituses Eestis kahjuks nii levi­nud ei ole. Küll aga on märga­ta muutusi, eriti ühiskondlike hoonete rajamisel.

Viimase kuue kuu jook­sul on tulnud hulk päringuid, kus fassaadis on soovitud ka­sutada puitelementkonstruktsioone. Fassaadielementide ka­sutamise teadlikkus kasvab nii ehitajate kui ka arhitekti­de hulgas.

Milline on ettevõtte suurim turg?

Toodame elemente ja elementkonstruktsioone eel­kõige Skandinaaviasse ja väik­ses mahus ka Eesti turule.

Mis kasu saab ehitusfirma, kui ta kasutab fassaadis puit-elementkonstruktsioone?

Ehitusfirma võidab ehitami­se ajas, sest elemendid toode­takse tehases ja tõstetakse ob­jektil paika.

Allikas: Äripäev (Ehitus), Kristiina Rebane (Puitmajaliit / klastri juht)     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid