Raiemaht suuremaks (Äripäev)

Järgneval neljal aastal peaks metsanduse arengukava rakendusplaan motiveerima metaomanikke rohkem metsa raiuma, fookus on just väheväärtuliku metsa asendamisel kvaliteetsemate lahendustega, selleks tegeletakse ka kodumaiste puuistikute puudusega.

“Ennekõike peaks kava andma metsaomanikele täiendava kindluse, et erametsade uuendamine on riigi prioriteet. Ehk seega toetatav tegevus ka edaspidi,” kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun uut plaani.

Uue perioodi rakendusplaani tegevuste kavandamisel on olulist tähelepanu pööratud arengukava täitmise aruandes aastate 2011-2015 kohta esile tõstetud probleemidele, milleks on metsaressursi

tarbimisväärtuse vähenemine, kodumaiste metsaistikute puudus ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine loodusväärtuste kaitsega seotud saamata jääva tulu kompenseerimisel.

“Olulisemad prioriteedid on metsade majandamine, mis hõlmab metsade kasvatamist, kasutamist, uuendamist ning metsaomanike nõustamist ja metsamaa maaparandust,” ütles metsakonsulent Ülle Läll ja lisas, et oluliseks tuleb pidada ka väheväärtuslike puistute pindala vähendamist ning nende alade metsastamist majanduslikult enamtasuvate puuliikidega. “Selleks on oluline metsakultuuride rajamine, noore metsa hooldus ning metsa kaitsmine kahjurite eest. Oluliseks tuleb pidada ka metsamaa niiskusrežiimi parandamist majandusmetsades. Jätkusuutlikkuse seisukohast tuleb vältida liigset regulatsiooni ning seadusandluse pidevat muutmist.”

Leebemad nõuded raiele. Aun tõi välja, et metsaomanike jaoks on kindlasti ka oluline, et raieregulatsioone vaadatakse üle – leevendatakse näiteks turberaiete ja valikraiete piiranguid.

Raiemaht on Eestis tõusnud keskmiselt 9,5 miljoni kuupmeetrini aastas, mis moodustab ligikaudu 70% seatud eesmärgist – metsanduse arengukava näeb jätkusuutliku raiemahuna ette kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas – ja jääb alla viimaste aastakümnete metsa juurdekasvust. Eesti majandusmetsades jääb seega erinevatel põhjustel võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata kuni 5 miljonit kuupmeetrit puitu. See tähendab, et väheneb metsa kasutusväärtus, samal ajal suureneb küpse metsa tagavara, millele on iseloomulikud juure- ja tüvemädanike kahjustused.

Madal hind ei meelita raiuma. Läll selgitas, et sooviga metsaressurssi enam kasutada, oodatakse uue rakendusplaaniga ka metsaomanikelt raiete planeerimist ja teostamist. “Paraku on puidu jätkuvalt madal hind signaaliks, et meie tööstused puitu tegelikult sellises mahus ei vaja,” tõi Läll välja.

Seega on arengukava rakendusplaani elluviimiseks vajalik laiemat lähenemist, kui raiemahu suurendamise planeerimine. Vajalik on puidu kasutuse suurendamine kohapealse väärindamise läbi. Läll lisas, et madalakvaliteedilised metsad lähevad majandamisse siis, kui tekib nõudlus hakkpuidu järele. Siinkohal tuleks rohkem arendada kohalikke koostootmisjaamu.

“Majandatav mets tuleks raiuda vanuses, mil puidu realiseerimisest saadav tulu ja metsade võime siduda süsinikku on maksimaalne. Vastasel juhul jääb Eestil tervikuna kasutamata võimalus tööhõive suurendamiseks ning fossiilsete materjalide asendamiseks läbi taastuvressursi kasutamise,” lisas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Metsaressursi tarbimisväärtuse langemise peatamiseks ning metsade majanduslikult ratsionaalsema majandamise tagamiseks on rakendusplaanis kavandatud metsade majandamise tulukust arvestavate küpsusvanuste rakendamine, metsauuendamise hea tava koostamine, metsaomanike jätkuv nõustamine ning erametsade uuendamise toetamine.

Abiks väheväärtuslikuma puidu kasutamisel on ka täiendavate võimsuste loomine ja kasutamine energeetikas.

Puudus puuistikutest. Ligikaudu 80 protsenti investeeringutest uue tootliku metsapõlve saamiseks tehakse riigile kuuluvates metsades. Erametsaomanike huvi metsade uuendamisse investeerida on madalja metsad uuenevad peamiselt looduslikult lehtpuu puistutega. Väheväärtusliku metsamaterjali kuhjumine majandusmetsadesse hoiab aga puithakke ja küttematerjali hinnad sedavõrd madalal, et metsaomanikul puudub motivatsioon seda raiuda ja uue metsaga asendada.

Samas Aun kinnitab, et metsaistutus ka erametsades on hoogsalt käima läinud, kuid probleemiks on kujunenud metsaistikute nappus.

“Olude sunnil toome importtaimi. Metsaühistute arengu jätkuv toetamine loob kindluse taimekasvatajatele, et tulevikutoodang ka metsaomanikeni jõuab,” tõi Aun välja ühe suurima probleemi, millele plaan peaks leevendust pakkuma. “Metsaühistu saab olla metsaomanike taimetellimuste koordineerija, nende abistaja metsa istutamisel ning uue metsa edasisel hooldamisel. Nii saavad taimetootjad keskenduda enda põhitegevusele – taimede kasvatamine – ja ei pea niivõrd muretsema turustamise pärast. Kui riik aitab toetava tegevusega erasektori nõudlust hoida, on see väga hea baas pakkumispoole järgitulekuks.”

Eestimaise istutusmaterjali tootmise toetamiseks on plaanis koostada metsataimede toodangu ja tarbimisvajaduse prognoose, soodustada investeeringuid metsaistutusmaterjali tootmise arendamisse. Paralleelselt vaadatakse üle imporditava istutusmaterjali kvaliteet ning piiratakse kultiveerimismaterjali Eestisse sissetoomist kahe laiuskraadiga lõuna suunas, mis tähendab, et Leedu päritoluga metsataimi mõne aasta pärast enam sisse tuua ei saa.

Samuti tuleb rohkem tegeleda raiutud alade uuendamisega kasvukohale sobiva puuliigiga. “Väga oluline on kodumaise istutusmaterjali kättesaadavus. Siin oleks oodanud jätkuvat koostööd RMKga, kahjuks lõpetas RMK metsataimede müügi erasektorile,” ütleb Läll ja leiab, et seega oleks vajalik erakätes olevate taimlate arendamine võijuba tegutsevate taimlate suurem koostöö metsaühistutega. “Metsaomanikud ise võiksid oma tegevusi pikemalt ette planeerida, kuid nagu alguses mainitud, on selleks puidule väärilist hinda vaja. Metsa saab lõigata vaid kord saja aasta jooksul ning see peaks kajastuma ka hinnas.”

Rohkem raha nõustamisse. “Metsaomaniku seisukohalt on kindlasti olulised ka tegevused, mis on seotud metsainfo parema ja kiirema kättesaadavusega, et tagada metsaomanikule kohene ja terviklik ülevaade metsaga seotud piirangutest,” lisas keskkonnaminister.

Üheks vajalikuks meetmeks metsaomanike abistamisel ja puidu turuletoomisel on juba pikemat aega olnud metsaomanike nõustamine, “Metsaomanikud on leidnud üles metsaühistud ja konsulendid ning saavad ühistegevuse läbi reaalset abi metsade majandamisel. Kahjuks napib raha nii nõustamisteenuse osutamiseks kui ka metsauuendustööde toetamiseks. Väga oluline on jätkuv noore metsa hoolduse toetus kuni 30 aastases puistus,” lisas Läll.

Hinnaks veerandsada miljonit. Metsanduse arengukavas 2020. aastaks seatud eesmärkidest on eelmise perioodi, aastate 2011-2015 seisuga täidetud eesmärk rangelt kaitstavate metsade pindala osas. Ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud 10% ehk 227 200 hektarit metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi – 570 600 hektarit Eesti metsade pindalast.

Metsanduse arengukava rakendusplaani kogumaksumus aastani 2020 on ca 24,7 miljonit eurot. Suurema osa arengukava kuludest moodustavad metsauuendamise, nõustamise, ühistegevuse ja maaparandusega seotud toetusmeetmed, riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud arendustegevused, teadusuuringud ning teavitamine. Rakendusplaani aitavad ellu viia Eesti maaelu arengukava 2020 mitmed metsaga seotud meetmed.

Tasub teada

Rõhk tõhusamal metsakasutusel

Metsanduse rakenduskavas plaanitav

Info kogumine ja e-teenused

Koguda parima planeerimise tagamiseks kvaliteetseid andmeid, arvestades ka elurikkuse seire ja kliimaaruandluse vajadustega. Vaja on aktuaalsete inventeerimisandmetega kaetud erametsamaa osakaalu tõstmine.

Innovaatiliste ning kuluefektiivsete metsainventeerimise meetodite väljatöötamine. Metsaregistri, sellega seotud e-metsateatise, e-metsamajandamiskava jt andmekogude ning metsanduslike e-teenuste arendamine ning eri asutuste metsandusalaste infosüsteemide integratsioon.

Metsa hooldus ja uuendus

Raiete pindalapiirangute muutmine kinnistupõhiseks. Erametsade metsauuendustööde tegemise toetamine võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivaimate kodumaiste puuliikidega. Hooldusraiete teostamise võimaldamine lähtudes metsamaa tootmispotentsiaali paremast kasutamisest.

Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine, tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamist.

Metsade tervisliku seisundi parandamine ja ohtlike metsakahjustajate leviku vältimine, kahjustatud metsa taastamine, metsatulekahju ennetamine. Metsauuendamise hea tava koostamine.

Laenuskeemide tõhustamine metsataime tootmise arendamiseks.

Üle 1000 ha suuruste riigimetsa alade majandajate aastaste raiepindalade õigusaktide nõuetele vastavuse analüüsimine ja metsade majandamise jätkusuutlikkuse hindamine.

Keskkonnakaitse

Metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamine. Keskkonnaväärtuste turu loomise ja metsaomanike keskkonnateenuste pakkumise võimaluste analüüs.

Kaitseeeskirjade muutmine geenireservimetsade hooldamiseks, populatsioonide säilitamiseks ja metsa kultiveerimise algmaterjali kogumiseks kaitstavatelt aladelt.

Olemasolevate kuivendussüsteemide ja voolusängide taastamise ja rekonstrueerimise võimaldamine kohtades, kus see ei ohusta kaitstavate alade loodusväärtuste säilimist.

Piiranguvööndis senisest paindlikumate väärtuspõhist majandamist võimaldavate lahenduste rakendatavuse analüüsimine. Kaitseeeskirjade sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise metoodika koostamine ja rakendamine. Natura 2000 toetus erametsamaale. Kliimamuutustega kohanemise meetmete väljatöötamine metsanduses.

Elanikele metsa ja selle elurikkust kahjustamata võimalikult mitmekesiste metsa kasutamise võimaluste kindlustamine.

Metsandussektori konkurentsivõime

Investeeringute suurendamine metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus- ja arendustegevusse.

Eelduste loomine metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks, sh töökohtade loomiseks ja säilitamiseks.

Erametsade majandamise tõhustamine ja toetamine erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu. Tulemusnäitajatel baseeruva ühistulise puidumüügi süsteemi väljaarendamine ja rakendamine.

Metsa jätkusuutliku ning efektiivse majandamise põhimõtete rakendumise saavutamine riigimetsas.

Metsade mittepuidulise kasutamise ehk mahla, seemnete, marjade, pähklite, seente, taimede ja dekoratiivsetel eesmärkidel kasutatavate metsasaaduste varumise, töötlemise ja kasutamise toetamine.

Teavitustöö

Juhendmaterjalide ja õigusaktide koostamine turberaiete eesmärgipäraseks kasutamiseks. Metsaomanike aktiivne teavitamine metsakasvatusvõtete rakendamise vajalikkusest ja olulisusest ning selleks juhendmaterjalide koostamine. Metsaomanike koolitamine ja teavitamine metsade mitmekülgse kasutamise võimalustest.

Puidu kasutamist propageerivate teavituskampaaniate läbiviimine.

Avalikkuse teavitamine metsaressursi rollist ning selle kasutamise olulisusest, metsamajanduse ja puidukasutuse maine tõstmine.

Keskkonnateadlikkuse kasvatamine, et ühiskond tunnustaks metsa jätkusuutliku majandamise kasulikkust.

Allikas: Äripäev

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid