Ratastel rändtöötuba esitleb noortele metalli-ja puidutööd

Kaugemates Eesti nurkades pole noortel kuigi palju võimalusi eri ametitest aimu saada, aga nüüd toovad rändtöötoad tisleri ja metallitehnoloogi ametiga tutvuse tegemise koju kätte.
 
Rändtöötoad välja arendanud ettevõte Merkuur on nendega aprilli lõpust saati mööda Eestit ringi sõitnud ja pakkunud noortele juhendaja käe all lihtsamaid puidu- ja metallitöö võtteid ning andnud põgusa ettekujutus selle valdkonna ametitest, töövõtetest ja karjäärivõimalustest.
 
Iga huviline võib ligi astuda
 

«Ratastel töötoa idee sai alguse sellest, et noorte huvi metalli- ja puidusektoriga seotud ametite õppimise vastu on üsna kasin, Eesti tootmis- ja tööstusvaldkondades on aga vähe kvalifitseeritud tööjõudu,» ütles Merkuur OÜ projektijuht Lauri Soosaar.

«See on mure, millele otsivad lahendust nii ettevõtted, erialaliidud kui ka haridusasutused, sest Eestis ei ole praegu ühtki tööstusharu, mis ei vaevleks üha süveneva spetsialistide puuduse käes – tikutulega otsitakse nii oskustöölisi kui ka insenere ja juhte.»

Eesti Noorsootöö Keskus korraldas ümarlaudu, kus huvigrupid said kokku, et arutleda ja otsida olukorrale lahendus või seda vähemalt leevendada. Arutelude käigus pakuti välja mitu lahendust, nende seast jäi sõelale rändtöökodade idee. Korraldati riigihange, kus Merkuur osales -ja praeguseks hakkab kohtade arv, kuhu ratastel töötoad on juba jõudnud, lähenema paarikümnele.
 

«Liikuv töökoda on iseenesest lihtne: furgoonhaagistesse on ehitatud korralike tööriistadega sisustatud õppeklass,» kirjeldab projektijuht.

«See on üsna avatud töökeskkond ja tänu sellele võib ligi astuda ka iga juhuslik mööduja – oleme kogenud, et seda ka tehakse. Teadusbussi näiteks igaüks ei tihkaks kutsumata uurima minna, aga niisuguse lahtise töökoja puhul ei teki mingeid tõrkeid.»

Soosaar loodab, et mida varem saavad noored aimu võimalustest, mida puidu- või metallivaldkonnas töötamine pakub, seda rohkem on neid, kes tulevikus valivad teadlikult mõne neist erialadest. Senise kogemuse põhjal saab ta öelda, et huvi mööda Eestit rändavate töötubade vastu on üsna suur.

«Puutööga puutuvad lapsed kooli tööõpetusetundides mõnevõrra ikka kokku, aga metallitööks pole paljudes koolides mingeidki võimalusi ega ka pädevaid juhendajaid,» ütleb Soosaar.

«Suuremates linnades on huvikoole ja -ringe, mis pakuvad tegelemisvõimalust väiksemates paikades pole aga valikut kuigi palju. Meie viime oma töötoa koos oskusliku juhendajaga ka nende juurde, iga osaleja saab oma käega kõike proovida. Siiani on innu ja õhinaga tegeldud nii plekipainutamise kui ka puitdetailide freesimisega.»

Noortele tehnoloogiavaldkondade tutvustamisel ja populariseerimisel on eriala valides tähtis osa, nendib Soosaar. Praktilised kogemused ja teadlikumad valikud annavad noorele võimaluse tunda end tööturule sisenedes enesekindlamana ning olla vääriliselt tasustatud ja hinnatud spetsialist.

Projektiga tegevus ei lõpe

Aastaga loodavad idee eestvedajad korraldada vähemalt 100 töötuba ja jõuda kuni 1500 nooreni.

Projekti käigus on ka meeskond palju õppinud. «Näiteks oleme aru saanud, et uute ideede ja tehnolahenduste väljatöötamine võtab palju rohkem aega, kui algul oli plaanitud, kvalifitseeritud ja inspireerivaid töötubade juhendajaid on väga keeruline leida ja uudse lahendusega projekti kaasata,» nendib Soosaar.

Siiski ei kavatse Merkuur lõpetada, kui käsiloleva projekti aeg ümber saab. Soovitakse hankida seadmed ja töövahendid pikemaajaliste koolituste-huviringide korraldamiseks ning töötada välja interaktiivseid õpilahendusi puidu-ja metallivaldkonna tutvustamiseks.

«Tahame selles vallas edasi tegutseda, viia noori kokku ettevõtetega -sellist kontakti praegu pole. Eesmärk on, et noored innustuksid puidu- ja metallivaldkonna võimalustest ning looksid tulevikus ägedaid tooteid ning teenuseid, millega maailma vallutada,» räägib Soosaar.

«Loodame üha rohkem kaasata just kohalikke ettevõtjaid – et seal, kus töökoda oma uksed valla lööb, räägiks noortega mõni kohalik vastava valdkonna firma juht. Samas on ju võimalik minna oma töötoaga ka ettevõttesse, näidata noortele tehast ja tegelikku töökeskkonda.

Ka tahame pakkuda edaspidi oma töötubades erinevaid võimalusi, tuua näiteks isad tegutsema koos lastega – plaane on meil palju. Esialgu keskendume aga käsilolevale projektile ja püüame selle viia võimalikult paljudeni.»

Lauri Soosaar kinnitab, et ratastel töötoad jõuavad igasse Eesti maakonda. Kõik aga, kellel on soov ratastel töötuba oma kodukandis näha, saavad Merkuuriga ühendust võtta ja võimalusi uurida,

Info rändtöötubade kohta on ettevõtte kodulehel.

Teooriast praktikasse

• Rändtöötoa tegevus koosneb igal pool kolmest osast: erialatutvustus, praktiline tegevus ja motivatsiooniosa.

• Esimene osa annab ülevaate, mida sel erialal töötajad täpselt teevad ja millistes Eesti ettevõtetes on võimalik tööd saada.

• Teises osas saavad noored ise kätt proovida: juhendaja abiga õpitakse lihtsamaid töövõtteid ja tehakse valmis mõni väike ese.

• Viimases osas räägib mõni vastava valdkonna ettevõtte juht nii oma firmast ja selle tegemistest kui ka isiklikust karjääriteest, et anda noortele ettekujutus, kuhu tahtmise korral saab välja jõuda.

• Metallitöö vallas saavad noored ettekujutuse, mida tähendab CNC-operaatori ja tehnoloogi amet, puiduvaldkonnas tehakse lähitutvust tisleritöö ja puidutöötlemise CNC-masina operaatori igapäevatööga – puidu ja metallisektoris on nendes neljas ametis praegu tööjõupuudus eriti suur.

Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud projekti viib Merkuur ellu koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega ja Euroopa Sotsiaalfondi toel

Allikas: www.merkuur.eu

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid