Riigikogulane vastab töökohtade loomise kohta

Võru maavanem Andres Kõiv üt­les mõned nädalad tagasi in­tervjuus Võrumaa Teataja­le, et maakonna arengu jaoks on väga oluline töökohta­de loomine, kuna see tõs­tab piirkonna konkurentsi­võimet ja pidurdab inimes­te lahkumist. Kõivu hinnan­gul on sihikindla tööga võimalik Võrumaale luua 1000 uut töökohta. Uurisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mida nemad ar­vavad sellest plaanist. Küsi­mused neile olid: Võru maa­vanem Andres Kõiv ütles, et Võrumaale on võima­lik luua 1000 uut töökohta. Mida teie sellest arvate – kas see on võimalik ja kui jah, siis kuidas? Kujutage ette, et teil on selline eesmärk. Milliseid samme selle teostami­seks ette võtaksite?

Vastused on toodud vasta­mise järjekorras.

Rein Randver (SDE):

Ei oska maavane­ma mõt­teid luge­da. Miks siis seni ei ole neid töökohti ole­mas? Üks erakond (ei mäle­ta nime!) lubas ka enne Riigi­kogu valimisi tuhandeid töö­kohti?

Eks töökohad luuakse te­gudega; Selleks tuleb ühen­dada inimeste, tööandjate, kohalike omavalitsuste ja rügi jõud. Praegu on kahjuks pal­jud hoovad rügi käes. Igapäe­vaselt näeme, et piirkonda­de toetamine ei ole olukorda tööhõives muutnud.

Meelis Mälberg (Refor­mierakond):

Luua Võru­maale 1000 uut töökohta on kindlasti võimalik. Sa­mas peab kohe ka. küsima, kust leida töökäed, et need töökohad täita?

Mina sellist kvantitatiivset eesmärki siiski ei seaks. Minu arvates on tähtsam, et uued töökohad oleksid kõrget li­sandväärtust loovad ja häs­ti tasustatud. Sellised tööko­had ei sünni üleöö ja iseene­sest. Võti on meie inimeste ja eriti noorte ettevõtlikkuse kasvatamises, ettevõtjate suu­rem väärtustamine ühiskon­nas ning ettevõtluskeskkonna pidev arendamine.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Keskerakonna fraktsioon Riigikogus algatas eelnõu, et kaotada ära maavanema ameti, sest nad tegelevad oma erakonna poliitika ajamisega maakonnas. Kahjuks see eelnõu ei saanud enamuse toetust ja valit­susparteidele ei meeldinud, et nende esindajad maakonda­des jääksid ilma maksumaks­ja toetusest. Praegu kuulu­vad seitse maavanemat IRLi ridadesse ja seitse Reformi­erakonna ridadesse. Mida lä­hemale valimistele, seda roh­kem hakkame maavanema­te suust kuulma, et küll teeks ja looks.

Minu arvates peaksid maa­vanemad enne valimisi rää­kima sellest, et mitu töökoh­ta on nende ametiajal maa­konda loodud, mitte sellest, mida nad kavatsevad tulevi­kus teha. Võimalused selleks on ju ideaalsed, sest omad on võimul ka riigi tasandil ja üh­tegi takistust ei peaks olema töökohtade loomiseks. Tegelik olukord on hoopis vas­tupidine, sest selle valitsuse ajal on kadunud maakonda­dest oluliselt töökohti. Eelmi­sel aastal suleti 11 päästeko­mandod millega ei kadunud ainult töökohad, väid ka ini­meste turvalisus. Suletud on postkontorid ja paljud tei­sed asutused, mis inimestele tööd andsid.

Töökohti saaks luua siis, kui valitsuse poliitika oluli­selt muutuks. Võim ja raha tuleks maakondadesse tagasi tuua. Kohapeal on võimalik otsustada, et millist ettevõtet on mõistlik toetada ja kuidas on võimalik töökohti juur­de luua. Meie riik on nii ära tsentraliseeritud, et isegi paa­ri koorma kruusa vedamiseks ärauhtunud teetruubi aseme­le tuleb raha küsida otse Tal­linnast. See juhtus näiteks sel kevadel Põlvamaal, kus üks oluline teelõik oli kümme päeva suletud.

Samas on raske ettevõtjal täiendavaid töökohti luua, kui nad peavad maksma elektri eest kaks-kolm kor­da kõrgemat hinda kui nen­de ametivennad Soomes või Rootsis.

Uutel inimestel, kes kandi­deerivad sügisestel valimis­tel, on hea võimalus pakkuda välja, kuidas on võimalik kohalikku elu inimväärsemaks muuta, ja lubaduste mittetäitjad tuleb jalgu puhkama saa­ta.

Heimаr Lenk (Keskerakond):

Ma ei saa Võru maa­vanema sõ­nu uskuda. Mulle tun­dub, et ta ei usu neid ise ka. Arve 100, 1000 või 1 000 000, oskame nimetada kõik. Kuid kuidas lubatut ellu viia, seda me reeglina ei tea. Mina pa­luks Võru maavanemal ni­metada kolm teed, kuidas ta neid töökohti looma hakkaks. Milline oleks ta meetod? Kui ta seda teab, siis küsimus tal­le: miks pole need 1000 töö­kohta Võrumaal juba loodud?

Teatavasti piinab töökoh­tade loomise küsimus tervet läänemaailma. Häid lahen­deid leitud ei ole. Mulle tun­dub, et kasuahne kapitalism neid enam juurde luua ei suu­dagi. Euroopa Liidu kurb töö­jõu statistika kinnitab seda. Kui noorte seas tõuseb töö­puudus juba 60 protsendini, süs miks pole meetmeid kasu­tusele võetud? Sellepärast, et neid meetmeid lihtsalt pole!

Ainus, mida teha saab, on see, et pumpa raha tööjõu poliitikasse juurde. See aga hoiab ära vaid tänavarahutu­sed, kuid majandusele mida­gi ei lisa.

Kui rääkida Eestist, siis ainult maksusoodustused Kagu-Eesti piirkonna ettevõtlu­sele ehk natuke leevendaks olukorda ja suudaks ettevõt­jaid toetada. Ent seda teed praegune Reformierakonna ja IRLi valitsus ei lähe, seda on korduvalt Toompeal välja öeldud. Paraku pole me või­melised ilma rügi sekkumi­seta neid töökohti looma. Ka Võru maavanem pole.

Kui riik rajaks Võru linna näiteks elektroonikatehase ja annaks selle erakätesse halla­ta, saaks töökohti juurde küll. Nagu Võru gaasianalüsaatori­te tehas kunagi. Ent seda teed Ansip ja Ligi ei lähe, kuigi võiksid seda ehk kaaluda.

Ülo Tulik (IRL):

Uute töökohtade loomine on hädavajalik Võrumaale ja maavanema väljaöeldu võib küll mõnelegi tundu­da ebatõenäoline, aga see võiks olla üks suurematest eesmärki­dest neile, kes kannavad vas­tutust Võrumaa tuleviku pä­rast. Tervitan ja toetan maava­nema algatust! Praegune olu­kord pole kergete killast. Olen valmis ka ise nõu ja jõuga asjas kaasa lööma.

Meile ei ole vaja niivõrd lihtsaid ametikohti, vaid puu­dus oli eeskätt töökohta­dest, mis annavad piirkon­nale enam lisaväärtust ja kus makstakse konkurentsivõi­melist töötasu. Nende loomi­sele aitab kindlasti kaasa Võ­rumaa kutseharidusekeskuse juurde loodud kompetentsikeskus. Lisaks tuleb arvestada omavalitsuste loodud töös­tusaladega. Nii et mina jät­kaksin juba alustatud tege­vustega.

Olen sama meelt nende­ga, kes arvavad, et kui lähi­ajal tõmbekeskustele põhine­vat haldusreformi ära ei teh­ta, siis kõige suuremad kao­tajad on suurlinnadest kau­gel elavad inimesed. Kindlas­ti on see olnud takistuseks et­tevõtluskeskkonna paremaks muutmisel meil Võrumaal. Kui soovime saada uusi töö­kohti, tuleb toetada haldusre­formi.

Kolmas tähtis teema töö­kohtade loomisel on oma­valitsuste tulubaasi küsimus. Raivo Vare oma hiljutisel esi­nemisel väitis, et ei saa ühe­suguse valemiga jagada raha Tallinnale ja mingile väikevallale. Tallinn saab enda­ga ise hakkama ja teda tuleb mõistlikult diskrimineerida, kui soovime vähendada lõhet esimese ja teise Eesti vahel. Omavalitsuste tulubaasi suu­rendamine annab võimaluse investeerida ettevõtmistesse, mis aitavad luua uusi töökohti pealinnast kaugemal kui len­nujaam.

Urmas Klaas (Reformierakond):

Kindlasti on võimalik Võrumaale juurde luua uusi töökohti. Hea eelduse selleks annab Võrumaa kutsehariduskeskus ning sellega lähedalt seotud puiduklastri ja kompetentsikeskuse koos­töö.

Mul on hea meel, et Rii­gikogu toetas minu juhita­va kultuurikomisjoni muu­datusettepanekut kutseõppeseadusele, mille järgi Võ­rumaa kutsehariduskeskuses jätkub spetsialistide ettevalmistus rakenduskõrghariduse õppekavadel. Töökoh­ti loovad ettevõtlikud inime­sed, kellel on teadmised nii oma erialal kui ka ettevõt­luses. Sellise ettevalmistuse­ga inimesed lõpetavad Võru­maa kutsehariduskeskuse ja neid pole vähe. Et nad leiak­sid rohkem rakendust (näi­teks kas Kagu-Eestile oma­ses puidutööstuses spetsialis­tidena või enda rajatavas ettevõttes) on vaja teha tõhusa­mat koostööd metsaomani­ku, ümbertöötleja, turustaja, turundaja vahel. Meie eest­laste suur puudus on see, et me tahame kõik ise kuningad olla, üksi rabada, teist inimest ei usalda ega mõtle sellele, et näiteks ühistu vormis tegut­sedes on võimalik palju edu­kam olla.

Leian, et meil oleks roh­kem uusi töökohti ja saaksi­me paremat palka, kui aren­daksime rohkem ühistulist ettevõtlust. Kui näiteks meie põllumajandustootjad ja aia­pidajad usaldaks üksteist rohkem ning toimetaks nii, et tootjatel oleks ka omad ümbertöötlemistehased ning samas teeksid nad üheskoos ka turundus- ja müügitööd. Sel juhul oleksid nad edukamad ka suurte poekettidega suht­lemisel. Maal oleks rohkem tööd, linnarahvas saaks osta poest rohkem kvaliteetset ja konkurentsivõimelise hinna­ga eestimaist kaupa.

Arvestades maailma arengutrende on põllumajandu­sel, aiandusel ja toiduainete­tööstusel ees helged ajad.

Kindlasti oleks vaja juba lasteaiast saadik arendada meie lastes rohkem (ning se­da kuni kutse- ja ülikoolideni välja) sotsiaalseid oskusi, kus üheks olulisemaks on oskus teha koostööd.

Priit Sibul (IRL):

Uute töökohtade loomine on samavõrd keeruline kui vaja­lik. On üsna selge, et avalik sektor ei suu­da selles osas üksinda suu­ri eesmärke saavutada. Kõige olulisem on koostöö erineva­te sektorite vahel. Oluline on samaaegselt tegeleda töötute inimeste ümber- ja täiendõp­pega ning investorite otsimise ja nende vajaduste kaardista­misega. Võrumaal on kind­lasti potentsiaali ka seoses uute tööstusalade planeeri­mise ning rajamisega.

Väga oluline on silmas pi­dada olemasolevaid tugevu­si, milleks on kindlasti puidusektor. Seda sektorit toetab ka kutseharidus- ja kompetentsikeskus.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid)

ei vastanud.

Kalvi Kõva (SDE)

ei vas­tanud.

Valdo Rand­pere (Refor­mierakond)

ei vastanud.

Ester Tuiksoo (Kesk­erakond)

ei vastanud.

 

Allikas: Võrumaa Teataja, Irja Tähismaa     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid