Riik õhutab rohkem puitu kasutama (Maaleht)

Valitsus kiitis heaksmetsanduse arengukava rakendusplaani aastateks 2016–2020, mis keskendub metsaressursi vananemisele ja metsade kvaliteetsele uuendamisele.

Arengukava eesmärkidest on praeguseks juba täidetud siht võtta kümnendik metsamaa pindalast range kaitse alla. Üldse on eri piirangutega kaitse alla võetud üle 500 000 hektari metsamaad.

Ohustatud ja Eestile omaste liikide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud kümnendik metsamaa pindalast (227 200 ha) ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Kokku on looduskaitsele eraldatud üle veerandi Eesti metsade pindalast (570 600 ha).

Suur hulk puitu mädaneb metsas

Uues rakendusplaanis on esile toodud metsaressursi tarbimisväärtus, kodumaiste metsaistikute puudus ning metsaomanike ebavõrdne kohtlemine loodusväärtuste kaitsega seotud saamata jääva tulu kompenseerimisel.

Raiemaht on Eestis tõusnud keskmiselt 9,5 miljoni kuupmeetrini aastas, mis moodustab ligikaudu 70 protsenti seatud eesmärgist. Metsanduse arengukava näeb jätkusuutliku raiemahuna ette kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas.

Eesti majandusmetsades jääb võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata kuni 5 miljonit m3 puitu. See tähendab, et väheneb metsa kasutusväärtus, samal ajal aga suureneb küpse metsa tagavara, millele on iseloomulikud juure- ja tüvemädanike kahjustused.

Ligikaudu 80 protsenti investeeringutest uue tootliku metsapõlve saamiseks tehakse riigile kuuluvates metsades. Erametsaomanike huvi metsade uuendamisse investeerida on madal ja metsad uuenevad peamiselt looduslikult lehtpuu puistutega. Väheväärtusliku metsamaterjali kuhjumine majandusmetsadesse hoiab aga puithakke ja küttematerjali hinnad sedavõrd madalal, et metsaomanikul puudub motivatsioon seda raiuda ning uue metsaga asendada.

“Majandatav mets tuleks raiuda vanuses, mil puidu realiseerimisest saadav tulu ja metsade võime siduda süsinikku on maksimaalne,” selgitab keskkonnaminister Marko Pomerants.

Hakkpuidust hakatakse elektrit tootma

Metsaressursi tarbimisväärtuse langemise peatamiseks ning metsade ratsionaalsemaks majandamiseks on rakendusplaanis kavandatud metsade majandamise tulukust arvestavate küpsusvanuste rakendamine, metsauuendamise hea tava koostamine, metsaomanike jätkuv nõustamine ning erametsade uuendamise toetamine. Abiks väheväärtuslikuma puidu kasutamisel on ka lisavõimsuste loomine ja kasutamine energeetikas.

Kui kõik läheb plaanikohaselt, võiks uue elektrituru seaduse tänavu esimese poolaasta jooksul valmis saada ja vastu võtta. Siis jääks teine pool aastat kokkulepete sõlmimiseks, tingimuste paikasättimiseks ning 2017. aasta alguses oleks lahti vaba tee puidukütuse pääsule Narva elektrijaamade ahjudesse. See annaks võimaluse liitumiseks nn statistikakaubanduse süsteemiga.

Eestil on kehtima hakkava statistikakaubanduse süsteemiga liitumise järel võimalik toota taastuvate kütuste baasil elektrit ning müüa taastuvenergiaühikuid riikidele, kes ei suuda täita Euroopa Liidu seatud kohustust, mille kohaselt aastaks 2020 peab taastuvenergia osakaal olema kõikides euroliidu riikides vähemalt veerand.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikavaldkonna kantsleri Ando Leppimani sõnul võiksid potentsiaalsed ostjad olla näiteks Suurbritannia, Luksemburg, Holland jt. Ent kuna pole veel seadust, ei ole ka veel ükski säärane kokkulepe kaante vahele jõudnud.

Eesti saab statistikakaubanduses ühikute müüjana osaleda tänu sellele, et siinmail juba toodetakse isegi üle veerandi energiast taastuvateš allikate baasil. Kuna Eesti on oma eesmärgid täitnud, saame müüa taastuv­energia statistilisi ühikuid riikidele, kes seda vajavad. Muide – Eesti on üks väheseid, kes selles vallas nõnda kaugele jõudnud. Teadaolevalt on n-ö piiri peal veel Rootsi ja Leedu.

Kui mingi ELi riik 2020. aastaks 25 protsendi taastuvenergia kriteeriumi ei täida, järgnevad sanktsioonid. Praegu statistikaühikuid ostes ja oma olukorda parandades peaks riik vähem kulutama, kui hiljem trahvikoorma alla jäädes.

Kuna kogu asi käib suuresti paberil ja virtuaalses keskkonnas ning tegu on vähempakkumisega, siis suure tõenäosusega päädib säärane arvestamine numbriga null.

Leppiman leiab, et ka sel juhul on Eesti ikkagi võitja, sest väliskaubandusse lähevad need arvud ekspordi reale, metsandussektoris luuakse eeldatavasti uusi töökohti ja kõikjal vohavale nn väheväärtuslikule puidule leitakse vähegi mõistlik kasutusala.

Metsataimi tuleb rohkem kasvatada

Lisaks vajab lahendamist kodumaist päritolu metsaistutusmaterjali kättesaadavus. Eestimaise istutusmaterjali tootmise toetamiseks on plaanis koostada metsataimede toodangu ja tarbimisvajaduse prognoose, soodustada investeeringuid metsaistutusmaterjali tootmise aren- damisse.

Paralleelselt vaadatakse üle imporditava istutusmaterjali kvaliteet ning piiratakse kultiveerimismaterjali Eestisse sisse toomist kahe laiuskraadiga lõuna suunas, mis tähendab, et Leedu päritoluga metsataimi mõne aasta pärast enam sisse tuua ei saa.

Allikas: Maaleht

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid