Riina Müürsepp: Uus seadus muudab kutseõppe elulähedasemaks

 
Uus kutseharidusseadus muudab kutseõppe andmise Eestis paindlikumaks ja nüüdisaja töömaailma nõuetele vastavamaks, tõdes Pärnumaa kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp.   Seni kehtinud kutseõppeasutuse seadus oli vastu võetud 1998. aastal. Kuna uut lähenemist vajasid väga mahukad teemad, jäänuks üksnes „seaduse muutmise seadusest“ vajaka.

Müürsepp on kutseharidussüsteemis töötanud kaks korda. Esimene kord siis, kui loodi Pärnu majanduskool, mis oli kutseõppeasutus, enne kui sellest sai kolledž. Teist korda alustas ta tööd Pärnumaa kutset andva riigikooli juhina 2005. aastal.

“See seadus on meie toimimise alusdokument, millele toetuvad kõik muud regulatsioonid kutsekoolis,” nentis Müürsepp.

Mis tingis uue seaduse?

Ühelt poolt tingis seda vajadus ühtlustada seadus Euroopa Liidu määruste ja süsteemidega, teisalt tuli järele jõuda kiiresti muutuvale elule. Kutseharidus on olnud viimasel kümnendil Eesti hariduses üks kõige kiiremini muutuvaid valdkondi. Peale asutustevõrgu kokkutõmbamise on palju muutunud meie õppekavade süsteemis. Kui kaheksa aastat tagasi oma tööd koolijuhina alustasin, oli praegune õppekavade süsteem lapsekingades.

Seadus jõustus tänavu septembris ja seda valmistati ette paar aastat. See on väga värske asi ja vajab alles seedimist. Millal hakkavad kehtima esimesed muudatused?

Päris suur osa sellest seadusest hakkab kehtima alles 1. jaanuarist ja selle osa ettevalmistus koos vastavate määruste ja otsustega on alles tulemas.

Uues seaduses on juttu uute väljundipõhiste õppekavade väljatöötamisest paari aasta jooksul? Mida tähendab “väljundipõhine”?

Et me hindame tulevikus mitte niivõrd õppeprotsessi, vaid õpitulemust. Kõigepealt sõnastatakse õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid ning alles seejärel lisatakse viisid. Tee mingi kindla tulemuseni jõudmiseks võib olla erinev. Piltlik näide. Puiduerialal võib õpiväljundiks olla tabureti valmistamine. Kui õpilane teeb selle õpinguprotsessis valmis, on tal miinimumlävend saavutatud. Sõnastatud õpiväljund on miinimumtase, milleta lõputunnistust saada pole võimalik.

Teie koolil seisab ees väga suur töö õppekavade reformimisel, seaduse järgi on selleks aega kolm aastat. Kuidas uuendatakse kõiki õppematerjale?

Teadmiseks, et kutseõppes ei ole arendatud välja õpikute süsteemi. Meie õpetajad toodavad õppematerjale suures osas ise ja on selles suhtes saanud toetust Euroopa Liidu programmide raameski. Toetatud materjalid on kättesaadavad ja avalikud üle Eesti.

Mis puudutab õppekavu, siis on valmimas terve hulk riiklikke õppekavu: meie õpetajad osalevad selles protsessis ja on vastavates töörühmades.

Riiklike õppekavade põhjal saame teha kooli õppekavad. Meil on juba ette valmistatud õppekavade muudatused kevadeks. Oleme näiteks taotlenud võimalust panna kokku kergemetalliehituse õppekava, väikeseadmete tehniku õppekava, spaateenindaja, tekstiiliseadmete operaatori ja täiendatud kujul juuksuri, hooldustöötaja, abikelneri, õmbleja eriala, mida tahame hakata pakkuma lühema õppeajaga. Kui praegu on probleem kutseõppest väljalangemisega, siis on meil võimalus anda õppurile kas või osa kutsest.

Selle sammuga aktsepteerib riik täiskasvanud noore inimese loomulikke elumuudatusi – tahetakse luua pere, teenida elatist. Uus seadus lubab koolil muuta õppetööd paindlikumaks.

Kui õppur on õppinud kolmest aastast kaks, siis praegu ei saa ta lahkudes kaasa mingit tunnistust. Ta saab väljavõtte sellest, mida ta on õppinud, aga mitte tunnistust. Tulevikus võiks olla võimalus, et omandades mingi osa kutsest, saab noor kaasa osakutsetunnistuse. Kutsestandardi alusel on eri tasemed võimalikud ja õppur saab madalama taseme kätte.

Uus süsteem eeldab, et on tasemeõppe ja jätkuõppe õppekavad. Tasemeõpet saab pakkuda kuni viiel kvalifikatsioonitasemel ja aluseks on siin Eesti Vabariigi kutseharidusstandard.

Kui oled läbinud esmaõppe, võid minna tööle, aga soovi korral ka jätkuõppele. Jätkuõppes tahame pakkuda ajaliselt lühemaid õppekavasid, et kiiremini vastu tulla tööandja vajadustele. Näiteks kui me nüüd õpetame kokka kolm ja pool aastat, siis kavandame praegu kolmanda taseme hommikusöögi teenindaja õppekava. Õppur võib sellise lühikese kursuse järel minna teenindusasutusse juba vastavale tööle.

Jätkuõppekavadest on kokaõppe läbinutele kavandamisel eritoitlustuse kursus – õpetatakse tegema toitu allergikutele ja erivajadustega klientidele, see on tänapäeval väga teemakohane.

Millised on muutused, mis puudutavad alates 1. jaanuarist otseselt õppurit?

Toimub järkjärguline üleminek uuele õppemahu arvestusühikule. Uus õppemahu arvestusühik on Eesti kutsehariduse arvestuspunkt ehk EKAP. Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel (praegu mõõdame õpilase tööd õppenädalates – üks ÕN on 40 tundi).

Nüüdsed õppurid jätkavad kuni kooli lõpetamiseni õppimist vana süsteemi järgi ja nende lõputunnistusel on kirjas õpingute ümberarvestus uues arvestuspunktide süsteemis. Kui õpilasel on kavas minna õppima või töötama Euroopasse, siis on meie lõputunnistuse lisa liidu liikmesmaade tööandjate jaoks arusaadav.

Uutele õppekavadele õppima asujad hakkavad õppima kohe uue õppemahu arvestuse süsteemi järgi.

Samuti sätestab uus seadus, et praktiline töö ja praktika peavad moodustama kutseõppemahust kuni 70 protsenti. Praegu moodustab praktika õppemahust poole.

Mõni muutus on õppija toetamises, näiteks põhihariduse järel õppima tulija, kui ta on õppima asudes vanem kui 20 aastat, ei saa enam koolilõuna kulude katmisel toetust. Millised toetused üldse kutseharidussüsteemis kehtivad?

Praegu saavad kõik põhihariduse järel õppima tulijad toidutoetust. Säte hakkab kehtima nendele, kes asuvad õppima 2014. aasta sügisest. Kui õppur saab 20aastaseks õppeaasta jooksul, siis saab ta tasuta toitu õppeaasta lõpuni. Tasuta toitu ei saa, kui õpilane asub õppima 20aastase või vanemana.

Praegu annab riik ühe õpilase kohta toidutoetust päevas 78 eurosenti. Pärnumaa kutsehariduskeskus on seda summat puudujate arvel suurendanud ja võimaldab õpilasel osta koolilõuna 125 eurosendi eest, ehk siis saab põhikooli baasil õppur ühe toidukorra tasuta: iga päev tasuta prae. Või kui tahab, siis selle asemel supi ja magustoidu.

Samuti säilivad transpordisoodustused. Kutsehariduskoolis õppijale kompenseeritakse kojusõit iga päev 40 kilomeetri ulatuses koolist. Kui õppur elab õpilaskodus, siis makstakse kinni kaks kooli-kodu sõitu kuus sõidudokumentide alusel. Linnasisest transporti õpilastele ei kompenseerita.

Õpilasel saavad taotleda iga poole aasta tagant heade õppetulemuste eest õppetoetust 38 eurot ja 35 senti.

Uus seadus räägib õpilaste kohustustest ja seadustest, kooli juhtimise muutumisest, õppekavade välishindamisest ja akrediteerimisest, ent need teemad laiemat ringi niivõrd enam ei puuduta. Kirjeldage, millises arengujärgus on praegune Pärnumaa kutsehariduskeskus?

Õppekeskkond hoonete näol on nüüdseks välja arendatud ja ühte kohta koondatud. Põhiaur läheb õppesisu ja tehnilise baasi arendamiseks. Euroopa raha eest ehitasime hooned, sinna sisustuse hankimine õnnestus ainult osaliselt. Nappide investeeringute eest oleme järjest soetanud vajaminevaid masinaid.

Kaheksa aasta eest lõime koolile arvutipargi, mida täiendasime kolme aasta eest. Kõigil meie töötajatel on tööarvutid ja koolis tegutseb 13 arvutiklassi. Kogu arvutipark vananeb pidevalt ja me tegelemegi kavakohaselt selle parendamisega.

Sel aastal on kavas soetada õppevahendeid metalli- ja autovaldkonna õpingute tarvis.

KIKi rahaga ehitasime tänavu ümber puidutöökoja ventilatsiooni- ja aspiratsioonisüsteemi. Veel tuleb iga eriala puhul eraldi käsitleda töökaitset ja -ohutust: jalanõusid, riideid, kaitsevahendeid. Näiteks keevitus- või metsanduse eriala õpilane peab olema täielikult turvatud, kokaõpilane vajab vastavat riietust.

Riina Müürsepp, kas teile on vahel tulnud pähe mõte, et kui nüüd oleks noorem või oleks rohkem aega, siis õpiks isegi mingit eriala või võtaks kursuse?

Tänase päeva seisuga on meil pakkuda ääretult palju võimalusi, kui aga millegi vastu on huvi. Meil on täiskasvanukoolitust ja lühikursusi. Olen mitu korda mõelnud, et kui oleks aega, siis õpiks juurde midagi toidu vallas: et tuleks pähe teha midagi huvitavamat kui hakklihakaste. Olen läbinud peolaua katmise kursuse, juba kolmetunnise kursusega sain nii palju ideid.

Olen mõelnud, et tahaksin õppida klaverit, olen muusikakooli lõpetanud klaveri erialal, aga sellest on nii palju aastaid möödas. Kui pensionile jään, ehk siis. Meil on väga huvitav abiaedniku õppekava – mul on endal aed, nii palju asju võiks seal õppida tegema. Aga aega ei jätku.

Kui tihti astub uksest sisse tööandjaid murega, et pole kaadrit?

Väga tihti. Meil on iga nädal mõni ümarlaud ja kohtumine tööandjatega. Pidevalt on meil neile liiga vähe anda, sest lõpetajad ei pruugi teha oma valikuid kindla tööandja kasuks. Aga me püüame ettevõtjate murele vastu tulla. Lühemad õppevormid on tööandjate jaoks sageli päästvad. “Tarkade töökohtadega”, pean silma tehnoloogiavaldkonna teadmiste jagamist, näevad poisid kõvasti vaeva. Igaüks end sellest füüsikast ja matemaatikast läbi ei pure, peab nutti olema. Väga tähtis on, et noor saaks jõukohast õpet.

Noorel on võimalik otsustada, kas keskharidus käib talle üle jõu või mitte, ja seda isegi kõige viimasel õppeaastal. Tulevikus lüheneb selle tõttu nende õppeaeg, kes tunnevad, et keskhariduse omandamine on liiga raske.

Kuidas vaatate gümnaasiumi ja põhikooli eraldamisele Pärnus?

Mina olen olnud kogu aeg selle suuna toetaja, et põhikool ja gümnaasium võiksid põhimõtteliselt lahus olla. See on õige tee. Eeskätt sellepärast, et valikute vabadus oleks noortel suurem. Tugev põhikool huvitab kõiki haridusastmeid. Ka meid. Tehnoloogiad muutuvad järjest keerulisemaks. Meile ei piisa sellest, kui õpetajad saadavad meile ainult kõige nõrgemad, nendega ei tee meiegi varsti enam midagi. Me peame looma siin nende jaoks lihtsamaid õppevõimalusi. Kutsekooli tuleb ja võiks rohkem tulla tugevaid õpilasi, sest tänapäeva tehnoloogiad eeldavad tõsist töössesuhtumist. Kutseõppes õppimine võib osutuda mõnel erialal keerulisemaks kui üldhariduskoolis jätkamine. Nüüd pole enam ummikteidki, mis puudutab edasiõppimist. Teeme selles osas koostööd kõrgkoolidega, kus hinnatakse väga meie õpihimulisi ehituse, puidu- ja metallitöö noori.

Gümnaasiumiastmega kool hoolitseb, et tugevamad jätkaksid oma koolis. Meil on põhikoolidega parem koostöö kui gümnaasiumidega.

Meie näeme siin neidki, kes tunnevad, et gümnaasium ei ole nende õige koht. Alles möödunud nädalal võtsime vastu ühe noormehe, kes oli jõudnud kahe kuuga arusaamisele, et gümnaasium pole tema valik. Aga mingist ajast ei saa me enam vastu võtta, sest õppetöö on jõudnud liiga kaugele.

Mis teile praegu kõige rohkem peavalu valmistab?

Juurdepääsuteed. Me käime kõik üle tühermaa võsa vahelt haigla bussipeatusse. See on linnamaa ja koolil pole õigust sinna midagi rajada. Oleme maakonna suurim kool, suurim haridusvaldkonna tööandja. Valgustatud jalgrajad peaksid viima mõlemas suunas. Praegu on õhtuti kottpime. Õpilaskodu lapsed tahavad liikuda ja kas või õhtul poodi minna. Õppetöögi lõpeb paljudel kursustel kell 21 ja minna siit lauspimedas bussile on hirmutav ja ohtlik.

Allikas: Pärnu Postimees, Silja Joon           

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid