Sigrid Harjo: Miks eelistada kodumaist?

Eesti majandus kasvab Euroopa Liidu majanduskeskkonna ebakindlusest ja meie ekspordipartnerite kasvuväljavaadete nõrkusest hoolimata. Mis on selle põhjus? Majandusaktiivsuse suurenemine Eestis tuleneb nii töötleva tööstuse kasvust kui jaekaubandusest, kus kasvu veab eratarbimine.

Me ei saa sundida tarbijat tegema valikuid kodu- või välismaise tootja kasuks, kuid meil on võimalik muuta mõtteviisi ja hoiakuid. Kui valime importkauba, väheneb kodumaise ettevõtte võimalus toota parema kvaliteedi ja madalama hinnaga tooteid.

See tähendab väiksemat käivet, napimaid investeeringuid, sealhulgas toote- ja protsesside arendusse, mis omakorda vähendab kodumaise tootja väljavaateid tulla turule millegi uue või odavamaga.

Kodumaise tootja eelistamine aitab muu hulgas kasutada kohapealseid ressursse, elavdades omakorda kohalikku põllumajandust või muud toorainet pakkuvat valdkonda.

Ökoloogiline jalajälg on kodumaiste toodete tarbimisel samuti väiksem: selle asemel et tooteid üle mere kõrgete transpordikuludega kohale tuua, kasvatame-toodame neid kohapeal. Toiduainetööstuses võib lisaargumendina tuua välja, et kohalikust toorainest toit sobib selle piirkonna inimese organismile kõige paremini. Ei saa märkimata jätta, et kuna Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu võtab alternatiivsete turgude leidmine aega ja see on väga keeruline, aitab kodumaiste toodete tarbimine kohalikul tootjal ellu jääda.

Arvestades Eesti üldist majandusstruktuuri ja loodusvarasid, jääme teatud kaupa, näiteks kütuseid, kodumasinaid või autosid, jätkuvalt sisse tooma. Küll annab kodumaise toodangu osa suurendada toiduaine- ja joogitööstuses, teatud tarbekauba, mööbli, mitmesuguste masinate-seadmete tootmisel.

Toiduainesektor on üks neist valdkondadest, kus Eesti tarbija väärtustab kõrgelt kauba päritolu. Üle 80 protsendi tarbijatest eelistab sisseoste tehes kodumaist toitu. Olulised mõjutajad on vanus ja haridustase. Mida kõrgem on ostja haridustase, seda enam valitakse kodumaist kaupa, ja mida vanem on tarbija, seda rohkem hindab ta kohalikku toodangut oma ostukorvis.

Samal ajal jääb toiduainetööstuse liidu andmeil Eesti toidu osa ostukäibes pigem 60 protsendi piirimaile ja viimaste aastate jooksul on see number vähenenud. See ongi mõttekoht: kas soovime seda numbrit tarbimises kasvatada?

Kodumaise kauba senisest suurem eelistamine tarbijate seas oleks kahtlemata väga tervitatav, kuid seda peab toetama tootjate tegevus, et tarbijate lojaalsus suureneks.

Oluline on jälgida turu ja tarbijate ootusi ja nendega kaasa minna oma tooteid vastavalt kohandades. Hea näide on juba mainitud toiduainetööstus, mis teadlikult on arendanud eri valdkondades välja maailmatasemel tehnoloogia, et olla konkurentsivõimeline nii väljaspool Eestit kui pakkuda kõrget kvaliteeti ja uusi tooteid oma inimestele. Arvestades siinse turu väiksust, on majanduskasvule väga oluline ekspordi suurendamine, et majandust tasakaalus hoida ja jõukust tekitada.

Kindlasti aitavad kodumaise toodangu tarbimist tõsta aasta parimate valimise konkursid (Eesti parim toiduaine, Eesti parim puitehitis, Kuldnõel) ja riigis tervikuna (ettevõtluse auhind) kauba märgistuste süsteem (“Tunnustatud Eesti maitse”) ja kampaaniad, näiteks viimati toiduainetööstuse liidu algatatud „Soeta eestimaist, toeta eestimaist“.

Et Eesti maitsed ja tooted leviksid üle maailma, pakub ettevõtluse arendamise sihtasutus toetuste kõrval nõustamist turgudele sisenemisel või laienemisel. Seegi tugevdab eestimaist tootjat.

Valik on mõistagi tarbija teha ja lõpuks mängib kõige olulisemat rolli kvaliteedi ja hinna suhe, kuid meil kõigil on võimalus muuta oma mõttelaadi ja tarbimisharjumusi, et Eesti majanduse ja heaolu suurendamiseks üht-teist ära teha. Kui pealkirjas püstitasin küsimuse, miks eelistada kodumaist, siis kokkuvõttes on minu seisukoht, et kodumaine on kõige parem.

EASi juhatuse liige Sigrid Harjo
Allikas: Lääne Elu

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid