SKT suurenes: kas tõesti on kauaoodatud “tööjõu tootlikkus” kasvama hakanud? (Delfi.ee)

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2014. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 2,2 protsenti, esialgsetel andmetel oli majanduskasv 2,1 protsenti.

Kolmandas kvartalis oli SKT jooksevhindades 4,9 miljardit eurot, teatas statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti ja 2013. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 2,3 protsenti.

SKT kasvu mõjutas 2014. aasta kolmandas kvartalis enim töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv. 

Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Oluliselt pidurdasid SKT kasvu ka transpordi ja kinnisvara tegevusalad.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5 protsenti ning kaupade ja teenuste import 2 protsenti. Kaupade väljaveo kasv oli enim mõjutatud elektroonikatoodete, muude masinate ja seadmete ning keemiakaupade ekspordist. 

Kaupade sisseveo kasvule andis olulise panuse elektroonikaseadmete, kemikaalide ja elektriseadmete impordi suurenemine. 2014. aasta kolmandas kvartalis oli netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) suhe SKT-sse 3,8 protsenti.

Tootlikkus kasvas

Kolmandas kvartalis kasvas SKT reaalnäitaja kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Seetõttu suurenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kui ka tööjõu tunnitootlikkus kumbki ühe protsendi. 

Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKT loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. 

Kolmandas kvartalis kasvas tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7 protsenti. See näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Sisenõudluse kasv aeglustus kolme protsendini, moodustades SKT-st 98,3 protsenti. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes kolmandas kvartalis 10 protsenti. 

Langus oli tingitud peamiselt ettevõtete ning valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. 

Sisemajanduse nõudlus kasvas

Viimati kahanes kapitali kogumahutus hinnamõjusid arvestades 2013. aasta esimeses kvartalis. 

Sisemajanduse nõudluse kasvu toetasid peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse suurenemine. 

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5 protsenti peamiselt toidukaupadele ja alkoholita jookidele ning transpordile tehtud kulutuste toel. 

Varude muutust mõjutas sarnaselt eelmisele kvartalile enim kaupade varude suurenemine.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid