Swedbank: Quo vadis – Eesti tööstus?

Eesti tööstuse tootmismahud on püsinud viimase aasta jooksul ajaloolistel rekordtasemetel ning ekspordinumbrite üle võib rõõmu tunda. Samal ajal on eeskätt Lõuna-Euroopa majandus kokku tõmbumas, meie peamiste kaubanduspartnerite kasvunumbrid tagasihoidlikud ja turgudel optimismi kiire kasvu osas ei paista. Makroarenguid analüüsides ei saa üle ega ümber küsimusest – mida käesolev aasta Eesti tootjatele toob?

Juba Eesti vanasõna kohaselt on igaüks oma saatuse sepp, mistõttu otsustasime viia läbi uuringu ja küsida ettevõtjate endi käest arvamust lähima aasta plaanide ja väljakutsete osas.

Tööstusettevõtete seas viisime Swedbankis uuringu läbi juba teistkordselt. Eelmise aasta uuring indikeeris ettevõtete optimismi võimaluste osas käivet kasvatada, tööstusettevõtete jätkuvat orienteerumist ekspordile ning püsivat huvi investeeringute tegemiseks. Vaadates tagasi aastale 2012 võib öelda, et suures plaanis ettevõtjate plaanid ka täitusid ning Eesti ettevõtjad olid jätkuvalt edukad oma toodangu välisturgudele müümisel.

2013. aasta uuringusse kaasasime ligi 200 Eesti suuremat tööstusettevõtet käibega üle 4 miljoni euro aastas. Esindatud olid erinevad tööstussektorid: raske- ja keemiatööstus, puidutööstus, ehitusmaterjalide tootmine, toiduainete tööstus ja muud töötleva tööstuse harud (nt elektroonika ja elektrikomponentide tootmine, mööbel, trükitööstus, tekstiil jt).

Et jooksva aasta plaane täpsustada, keskendusime uuringus järgmistele küsimustele:

–       Millised on käibe ootused?

–       Millised on plaanid ekspordiga?

–       Kas tehakse investeeringuid ja millisel eesmärgil?

–       Kas tööjõupuudus piirab ettevõtte arengut?

–       Kas palgatakse uusi inimesi ja milliseid arenguid plaanitakse palkade osas?

–       Kes saavad tööd?

 

Käibe-ootused

Uuringu tulemusena näeme, et küsitletud tööstusettevõtetest 79% ootab ka 2013. aastal käibe kasvu. Keskmine plaanitud käibekasv on ca 8%. Kasvu ootavate ettevõtete osakaal on mullusega võrreldes küll pisut langenud, kuid viitab siiski ettevõtete jätkuvale kindlustundele.

Kõige optimistlikum sektor oli toiduainetetööstus, kus käibe kasvu planeerivate ettevõtete osakaal oli üle 90%. Samas prognoosivad ka teistes sektorites kasvu enam kui 70% ettevõtetest. Keskmise käibe kasvu prognoosimisel ootavad suurimat kasvu aga ehitusmaterjalide tootjad (veidi üle 10%).

 Ettevõtjad panustavad ekspordile!

Kõige tähtsam on leida oma toodangule ostja – väikese siseturu kõrval on ettevõtjate silmad järjest enam suunatud välisturgudele. Ekspordiks suunatakse plaanide kohaselt juba keskmiselt ¾ kogu toodangust. Seejuures näevad ettevõtted oma kasvuvõimalusi just ekspordis, kuna selle osatähtsus käibes on kasvamas enam kui pooltel tööstusettevõtetel. Kõige enam panustavad ekspordi kasvu toiduainete tootjad, kelle ekspordi osakaal on täna ka kõige väiksem (34% käibest).

Ekspordiga seonduvalt uurisime seda, kui süsteemselt ja läbimõeldult ettevõtjad ekspordiga tegelevad. Näeme siin selget arengut – 2/3 ettevõtetest koostavad ekspordi kasvatamiseks konkreetseid ekspordiplaane. Seejuures võib taaskord esile tuua toiduainete tööstuse, kus vastav näitaja oli üle 90%.

Millised on aga olulisemad tegevused ekspordi kasvatamisel? Ettevõtjate hinnanguid analüüsides võib öelda, et fokusseerutakse uutele turgudele ja uutele toodetele. Seejuures pööratakse enim tähelepanu uutele turgudele sisenemisele. Rootsi ja Soome on ekspordi sihtriikidena meie jaoks kõige suurema osakaaluga – üle 30%. Kuna sealsed mahud olulist kasvu ei paku ning konkurents on suur, siis vaatavad ettevõtjad aktiivselt teiste Skandinaavia riikide, Kesk-Euroopa ja ka idanaabrite suunas.

Investeeringud

Uuringu tulemuste kohaselt planeerib investeeringuid teha ¾ tööstusettevõtetest. Kuhu investeeringud aga suunatakse? Kahe kõige olulisema investeeringute sihina tõid ettevõtjad välja efektiivsuse ja mahtude kasvatamise. Kui eelmisel aastal oli fookuses mahtude kasvatamine, siis aastal 2013 on enam kui pooled investeerimisotsustest suunatud efektiivsuse kasvatamisele. Olgu selleks tootlikum ja kiirem tööpink, tootmisprotsesside juhtimise tarkvara või tootmisjääkide parem ära kasutamine – kõik need on suunatud konkurentsivõime tõstmisele.

Samas on vaid 8% investeerimisotsustest seotud innovatsioonile panustamisega. Olles täna põhifookusest väljas, vajab see valdkond lisandväärtuse kasvatamiseks tulevikus suuremat tähelepanu.

Eesti vajab nutikamat tootmist!

Tööjõuga seotud teemad on ettevõtete jaoks olulised – uuringu kohaselt piirab 42% ettevõtete hinnangul oskustööjõu puudus nende arengut. Enim tunnetasid tööjõupuudust rasketööstuse ettevõtted ning suuremad tootmisettevõtted käibega üle 20 mEUR aastas.

Milliseid töötajaid meie tööstusettevõtted vajavad? Siin on vastus ühene – kõige enam (84%) on puudu insenertehnilisest personalist (tootmisjuhid, insenerid, tehnoloogid). Lihttööjõu vajadust tunnetavad ettevõtted märksa vähem – 41% tööjõudu vajavatest ettevõtetest.

Töötajate arvu plaanib kasvatada iga kolmas tööstusettevõte ja töötajate arvu vähendamist vaid mõni üksik ettevõte. Samas tunnetab palgasurvet juba 7 ettevõtet 10-st. Liiga kiiret palkade kasvu siiski oodata ei ole – palkade tõstmine sõltub ettevõtjate võimest luua rohkem väärtust ning tõsta sh efektiivsust. Keskmine palgatõus jääb mõistlikesse piiridesse, vahemikku 3-8%. Teema kokkuvõtteks võib öelda, et meie ettevõtete konkurentsivõime aluseks ei ole madalad palgad – seda kinnitab ettevõtjate soov palgata kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid.

Uuringu kokkuvõttena võib tõdeda, et tööstusettevõtted on täna plaane tehes mõõdukalt optimistlikud. Selle kinnituseks on 8%-line kasvuootus Lääne-Euroopa kokkutõmbuva majanduse taustal. Kasvu nähakse välisturgudel ja ekspordiga tegeletakse järjest teadlikumalt. Riikide statistika andmetel on võrreldes naaberriikidega Eesti ekspordi mahud elaniku kohta jõudnud lähedale Skandinaavia tasemetele – Soomest jääme vastava näitajaga maha veel ainult 8 %-ga.

Konkurentsivõime tõstmiseks on täna ettevõtete investeeringuotsustest üle poolte seotud efektiivsuse kasvatamisega. Efektiivsed tootmisprotsessid ja ressursside kasutus on vajalikud selleks, et saavutada olemasoleva meeskonnaga paremaid tulemusi. Efektiivsuse kasvades on omakorda võimalik tõsta ka palku.

Investeerimisplaanide elluviimist toetavad aga nii tänane madalate intresside keskkond kui ka panga valmidus finantseerida efektiivsusele suunatud investeeringuid.

Allikas: Raul Kirsimäe, Swedbanki töötleva tööstuse osakonna juht

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid