Teadlased uurivad raiete mõju metsade süsinikuringele (Novaator)

Metsad on olulised süsinikusidujad ja tark metsamajandamine võimaldab metsade rolli süsinikuringes veelgi suurendada. Selleks, et pakkuda kliimamuutustega kohanemiseks teaduspõhiseid lahendusi puuduvad paraku piisavad teadmised süsinikuvarudest ja –voogudest. Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli koostööprojekt hakkab uurima harvendusraie ja lageraie mõju süsinikuringele majanduslikult olulistes puistutes – kaasikutes ja männikutes. ERR Novaatorile rääkis sellest lähemalt uurimisrühma juht, Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Veiko Uri.

Milles seisnevad teie juhitava uurimisprojekti põhilised väljakutsed? 

Meie peamiseks eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutab metsade majandamine (hooldus- ja uuendusraied) nende süsinikuringet. Ühelt poolt püüame leida vastust küsimusele, kas hooldusraied vähendavad või suurendavad metsade süsiniku sidumisvõimet. Teisalt uurime lageraie järgset metsade arengut ja püüame selgitada, millal muutuvad lageraie raiesmikud taas süsinikku siduvateks metsaökosüsteemideks.

Millised eelteadmised või uuringud teie uurimisprojekti toetavad?

Kuna metsade roll globaalses ja regionaalses süsinikuringes on olnud viimasel kümnendil metsateaduses väga aktuaalne temaatika, siis on meie töörühm täitnud ja täitmas mitmeid metsade süsinikuringega rohkem või vähem seotud uurimistöid. Nende hulgas on nii ETF-i, ETAG-i, KIK-i ja ka RMK poolt toetatud projekte. Kuid just raiete mõju metsade süsinikuringele on Eestis olnud siiani vähe uuritud valdkond.

Mingil määral alustati nende uuringutega juba 2014. aastal lõppenud RMK rakendusprojektis “Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamine”, mille raames hinnati süsiniku emissiooni kuuseraiesmikelt. Väga hästi haakub RMK toetatava uuringuga EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudis täidetav institutsionaalne uurimisteema “Eesti metsade süsiniku dünaamika ja jätkusuutlik majandamine”.

Hakkate seega uurima harvendusraie ja lageraie mõju süsinikuringele majanduslikult olulistes puistutes – kaasikutes ja männikutes. Kui suured on need alad ja millistes Eesti piirkondades need asuvad?

Selge on see, et ühe projekti raames kõiki Eestis olulisi metsapuuliike katta ei ole võimalik ja tuleb teha mingi valik. Kaasikud ja männikud oli loogiline otsus, kuna kaasikud on Eestis kõige levinumad ja ka majanduslikult kõige olulisemad lehtpuupuistud, nad katavad üle 30 protsendi metsamaast. Siinkohal peab muidugi arvestama, et Eesti kaasikutes kasvavad tegelikult kaks erinevat puuliiki: arukask ja sookask. Käesolevas projektis keskendutakse just arukaasikute uurimisele.

Okaspuupuistutest on meil levinuimad männikud, mis moodustavad umbkaudu 32 protsenti metsade pindalast. Seetõttu on ka mänd majanduslikult äärmiselt oluline puuliik. Kõik projekti täitmiseks vajalikud katsealad püüame leida Lõuna- ja Kagu-Eestist.

Milliseid meetodeid on uurimisprojekti käigus kavas kasutada?

Selle projekti täitmiseks kasutatavate meetodite loetelu on üsna pikk ja siinkohal kõiki neid eraldi käsitleda ei jõuaks. Hooldusraiete mõju selgitamiseks hindame metsaökosüsteemi erinevaid süsinikuvoogusid ja -varusid paralleelselt nii harvendatud-, kui kontrollalal ja sel teel püüame selgitada harvendamise mõju metsa süsinikuringele. Lageraiejärgsete muutuste selgitamiseks metsa süsinikuringes kasutame vanuserea meetodit: see tähendab, et uurime samal kasvukohal, sarnastes kasvutingimustes kasvavaid, kuid erivanuselisi noori metsi.

Projekti lõpptulemina on seega kavas välja töötada soovitused metsade majandamiseks?

Kuna RMK toetab just rakendusprojekte, siis muidugi oodatakse saadud tulemustel põhinevaid konkreetseid soovitusi metsade majandamiseks, mis võimaldaks suurendada süsiniku sidumist erinevates metsades.

Allikas: novaator.err.ee

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid