ELVIS haldamisest

Kokkuvõte ELVIS-est 2013

ELVIS süsteem loodi mitmetel põhjustel, millest andis ülevaate Ott Otsmann oma ettekandes (lisatud manusena). ELVIS süsteemi omanikuks on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. ELVIS-e kasutajad on metsa- ja puidutööstusettevõtete puidu saatjad, transpordiettevõtted ning puidu saajad. Lisaks on süsteemile juurdepääs seda jälgivatel organisatsioonidel. ELVIS-t opereerib (server, helpdesk, arenduse organiseerimine) Elion, kes tellib arendused sisse AgileWorks OÜ-st. Toode ei ole Elioni tooteportfellis tavapärane nagu mainitud Arnet Poola ettekandes (lisatud manusena).

Kasutajateks on registreeritud 140 ettevõtet, keskmisest iga kuu kasutajaid ca 80. Kasutajatel, kelle hulgas on pigem puidu tellijad, on mitmeid võimalusi ja muresid. Igapäevased puitu tellivad ettevõtted soovitavad kasutada ELVIS-süsteemi ka teistel ettevõtetel nagu selgus miniküsitlusest (tulemused manuses), millele vastas 15 ettevõtet.

Puidu liigutamisest ELVIS teel andis ülevaate Mait Marran. Tema sõnul võiks ELVIS kokku hoida aega neil metsa- ja puidutööstuse  ametipostidel, kus juba kasutatakse lähtuvalt vajadustest mistahes infosüsteemi teabe haldamiseks või on tuvastatud selle vajadus. Eelkõige aitab teha operatiivseid juhtimisotsuseid ning vältida topeltsisestamistel tekkivat ajakadu ning vigu. Liideste abil saab süsteemi ühendada nii raamatupidamistarkvaraga (nt. Axaptaga) kui näiteks vaheladude süsteemidega. Seega on olemas veel ka aruandluse pool.

Mait kummutas müüte ning tutvustas erinevaid lahendusi ELVIS-e puhul tekkinud küsimustele. Kui StoraEnso kliendil puudub ladu, kuhu puit tarnitakse, tekitab StoraEnso „virtuaallao“. StoraEnsol, kel enamus puitu liigub läbi ELVIS-e on süsteemne info seeläbi siiski olemas ka nende klientide puidutarnete osas, kes ise ELVIS-t ei kasuta. Kui klient hakkab aktiivselt puitu läbi ELVIS-e vastu võtma, hakkab StoraEnso saatma puitu kliendi enda lattu. Autojuhtide jaoks on praeguseks hetkeks loodud operatiivsem lahendus infoedastamiseks, kergendamaks nende tööd. Hea ülevaate annab süsteem ka autojuhtide sõitudest.

Puitu veetakse “läbi” ELVIS-e hetkel 3 miljoni tihumeetri ulatuses. Ülejäänud ca 6 miljonit tuleb ELVIS-e väliselt ja paberveoselehtedega. Vallo Tenso rääkis vedajate muredest seoses ELVIS süsteemi läbipaistvusega ning rõhutas, et süstemaatilist ELVIS-esse registreerituid liikumisi peaks kontrollima vajadusel, mitte huvi tõttu igal võimalusel. Saatjate-saajate murede lahendusena võiks tuua ELVIS-esse rohkem aktiivseid kasutajaid ja e-veoselehti. Näiteks pädev ostu-müügijuhi, kes võiks metsa müüja heaks teha veotellimusi ELVIS-e kaudu.

Jaan Schults Riigimetsa Majandamise Keskusest tõi välja väga olulise aspekti, et IT lahendused on abivahendid. IT lahendused võimaldavad leida äris tekkivatele muredele vajalikud lahendused. Kuid just selleks, et süsteemidest oleks kasu, peab äripool välja mõtlema äriloogika, mis aitaks lahendada nende probleeme. Ehk eri IT lahendused, mida ehitatakse, peavad valmima tihedas koostöös tulevaste kasutajatega ja kasutajate initsiatiivil.

Olulisematest ja põhimõttelisemate arenduste vallas võiks EMPL vaadata RIA toetusmeetmete poole, et tekitada reaalne logistikajuhtimiseks vajalik info, et oleks ülevaade kus asuvad koormad ja milline on laoplatsi seis, arutlesid Tõnu Ehrpais ning Puidumüügikeskuse esindajad. Kui ELVIS-t tohib kasutada uue seaduse järgi vastuvõtmise-üleandmise akti asemel ja raamatupidamine seda aktsepteerib, oleks võimalik vähendada bürokraatiat sedakaudu. Rahalist infot ei ole ELVIS-esse planeeritud ning sedalaadis arendusi ilmselt ei tule. Küsimusi on tekitanud ka puidutäppismõõtmise tulemuste saatmine ELVIS-esse, ent hetkel puudub konkreetne lahendust standardliidestuseg jaoks.

Kokkuvõtte autor: Pille Aasamets

Arhiiv:

2010 ELVIS haldamisest

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid