The Toronto Star küsib: kas maailm on puidust kõrghoonete ehitamiseks valmis?

Esimese kaasaegse puidust kõrghoone ehitati aastal 2009 Londonisse. Maailma hetkel kõrgeim kaasaegne puidust hoone, 10-korruseline pilvelõhkuja, asub Austraalias Melbourne´is. Juba arutab Vancouver 16 – kuni 20-korruseline puidust torni ehitamist ja Rootsi on juba heaks kiitnud 30 korruselise pilvelõhkuja ehitamise.

Aastal 1885 avas oma uksed Home Insurance Building Chicagos. Alates selle maailma esimese pilvelõhkuja, 10-korruselise teraskarkassile ehitatud hoone valmimisest on teras ja betoon teinud võidukäiku, nende materjalide abil on Põhja-Ameerika arhitektid loonud palju muljetavaldavaid paljukorruselisi hooneid.

Kuigi need kaks ehitusmaterjali on seniajani kõrghoonete ehituses domineerivad, võib nende kasutamine tuua edaspid kaasa tõsiseid keskkonnaprobleeme. Ainuüksi terase ja betooni tootmismahtude järsk kasv on kaasa toonud süsinikdioksiidi heitkoguse suurenemise maailmas kolme ja poole protsendi võrra. Üha suurem hulk arhitekte on veendunud, et tuleb leida uusi materjale, mis ühtaegu vastaksid 21. sajandi ehitustehnoloogilistele vajadustele l ja samas oleksid keskkonnasõbralikud. Arhitektid teavad ka täiuslikku alternatiivi: puit.

Loomulikult pole puidust ehitamises midagi uut; inimesed on kasutanud seda materjal ehituses tuhandeid aastaid. Ka 2013. aastal elab ligi 80 protsenti kanadalastest just puitmajades. Samas piirab puitmajade ehitamise hoogustumist mure puidu mädanemise ja tuleohtlikkuse pärast. Möödunud sajandi ehitusnormid, mille kohaselt tohib puidust ehitada vaid kuni neljakorruselisi hooneid, püsivad tänaseni.

Tänane ehitustehnoloogia võimaldab ehitada puitkarkassil kõrghooneid kuni 30 korruse kõrguseks. Puitmajade pooldajad tuletavad meelde, et puidust kõrghooned oleksid nende terasest ja betoonist „kolleegidega“ võrreldes mitte üksnes odavamad, vaid ka keskkonnasõbralikumad, arvestades puidu kui taastuva materjali eripära. Vancouveri arhitekti Michael Green sõnul, on ainuüksi nende kontinendil puidu juurdekasv on piisav, et ehitada iga 13 minuti järel 20-korruseline hoone, ja erinevalt kasvuhoonegaase eritavatest terasest ning betoonist puithoone hoopis seob süsinikku.

Kliimamuutuste mõju tagajärjel oleks Põhja-Ameerikas külluslikult saadaval surnud puudest pärit puitu. Selle asemel, et jätta väärtuslik materjal loodusesse lagunema ja lasta süsihappegaasil lenduda atmosfääri, võiks puitehituiste toetajate sõnul seda külluslikku ressurssi kasutada ehituses – ülerahvastumisest tingitud probleemide lahendamiseks linnade ülesehitamisel.

Aastal 2009 ehitatud esimene kaasaegne 9-korruseline tornelamu Londonis osutus ostjate seas ülipopulaarseks, kõik 29 korterit leidsid omaniku üheainsa tunni jooksul. Praegu on maailma kõrgeim kaasaegne puidust hoone 10-korruseline pilvelõhkuja Austraalias Melbourne´is, kuid see võib juba varsti jääda Vancouverisse ehitatava 16 – kuni 20-korruselisele puidust tornelamu ja Rootsi 30-korruselise pilvelõhkuja varju.

Kindlasti on paljud inimesed puitlinnade ehitamise osas skeptlised, tundes muret just puitmaterjali tulekindluse pärast. Ent LMDG Building Code Consultants ekspert Geoff Triggs juhib aga siinkohal tähelepanu, et puidust kõrghoonete ehitamisel kasutatakse tänapäeval liimpuitu. See materjal on osutunud sama tugevaks kui betoon, kuid on samas viimasest palju kergem.

Tihedas puitkonstruktsioonis liigub tuli aeglaselt ja käitub ootuspäraselt, võimaldades rakendada turvameetmeid. Tuleb ka märkida, et puidumääruste vastuvõtmise ajal polnud veel kasutusel tänapäevased vihmuti tüüpi tulekustutid, mis veelgi peaks tunduvalt vähendama hoone tõsise kahjustamise riski.

Järgmise 20 aasta jooksul asub 3 miljardit inimest üle maailma elama linnadesse ja rahvastiku tihedust arvestades saavad nende eluasemeks valdavalt kõrghooned. Nende ehitamiseks sobiks kaasaegsete ohutusmeetmete ja tehnoloogia kasutamise korral just puit.

Suurim väljakutse puitmajade ehitamise hoogustamiseks on eelarvamustegavõitlemine, inimeste veenmine, et puit on ehitamisel sama ohutu kui tavaline betoon ja teras. Mida rohkem aga puitehitisi kerkib, sedas enam suudavad insenerid tuua kindlaid tõendeid nende ohutuse kohta. Oleks tore, kui puidust ehitised osutuksid ka praktikas turvaliseks. Llisaks märkimisväärsetele eelistele keskkonna säästmisel pakuksid puuulinnad tiheasustusse soojust, mida on võimatu saavutada üksluist betooni ja terast kasutades.

Allikas: Toronto Star, Benjamin Gillies (linnaarengu ja energiapoliitika konsultant)

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid