Tööstuse osa sisetarbimise edendamises väike

Kuigi mitmed valitsusasutused näevad Eesti sisekaubandust kosumas, siis ettevõtjate hinnangud on siiski vastakad ja väljendavad pigem pessimismi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teatas nädalapäevad tagasi, et kriisi ajal tuntavalt kukkunud siseturg jälle kasvule pööranud, mullu oli see juba üheks suurimaks panustajaks SKP kasvu. Jaekaubanduses kasvasid tulud kuludest kiiremini ning kogukasum võrreldes varasema aastaga suurenes 2012. aastal enam kui 60%.

MKMi avalike suhete nõunik Egert Puhm selgitas, et kuigi 2012. aasta oli näiteks jaekaubandusettevõtetele edukas ning korralik kasv on jätkunud ka 2013. aasta esimesel poolel, peaks tulevikku suhtuma siiski ettevaatlikult.

“Ümberkaudsetes riikides on majanduskasv peatunud ning kui Eesti eksporditurgudel läheb kehvasti, jõuab see mõningase viivitusega ka meie tarbijani,” märkis Puhm.

Sisemajandusele liialt vähe tähelepanu

Majandusekspert Heido Vitsuri hinnangul on meil sisemajanduse ja välismajanduse omavahelise suhte problemaatikale põhjendamatult vähe tähelepanu pööratud.

“Oleme kinnitanud, et meie majandus on ja peabki olema ekspordile orienteeritud ning et majanduskasvu allikaks saab meie puhul olla peamiselt just ekspordi kasv. Paraku on viimased viis aastat näidanud, et riigid võivad ekspordist ka ülemäärasesse sõltuvusse sattuda ja seeläbi enda arengu stabiilsuse ohtu  seada,” jätkab Vitsur. Tema sõnul on sisemajandusel ja koduturul riigi arengu stabiilsuse tagamisel suurem ja kaalukam roll, kui seda seni teadvustatud.

Jaekaubanduse side ettevõtetega nõrk

Vitsuri hinnangul  pole sisemajanduse olukorra ja jaekaubanduse kasvu vahetu seostamine kuigi põhjendatud. “On tõsi, et jaekaubandus kuulub meil suurimate tegevusvaldkondade hulka nii hõivatuse kui ka lisandväärtuse poolest, kuid samavõrd tõsi on ka see, et Eesti jaekaubandus pole Eesti muu ettevõtlusega vist mitte kunagi olnud nii nõrgalt seotud kui praegu,” tõdes Vitsur “Peale põhiliste toiduainete ja ehitusmaterjalide pole jaekaubanduses ju Eestis toodetud kaupu kuigi palju näha ja just see asjaolu iseloomustabki minu arust kõige enam olukorda meie sisemajanduses.”

Eesti jaekaubandusel läheb Vitsuri hinnangul hästi eeskätt vaid siis, kui eksportööridel hästi läheb, kui eksportivate ettevõtete töötajate palgad kasvavad ja nende arv suureneb.  Ta on seisukohal, et see, kui hästi tootjatel väljaspool ülalnimetatud sektoreid Eesti turul läheb, on neile ekspordi kõrval siiski suhteliselt väikese tähtsusega

Ja vastupidi – elanike tulude kasv ja suurem jaekäive ei pruugi sugugi avalduda täiendavates tellimustes Eesti tööstusele, vaid eeskätt täiendavas impordi kasvus. Seevastu moodustavad ehitus ja ehitusmaterjalide tööstus Vitsuri sõnul tunduvalt sidusama sisemajandusliku kompleksi, kus vähemalt raskelt transporditavad või suurekaalulised materjalid liiguvad primaarsektorist lõpptarbijateni läbi sisemajandusliku väärtusahela, see on ka põhjuseks, miks ehituses on mahtude muutumise mõju meie majandusele on suhteliselt suurem kui kaubanduses.

“Kuid üldiselt on meie sisemajanduse probleemiks siiski selle vähene integreeritus, ettevõtjate vähene koostöö ja tugevate/konkurentsivõimeliste klastrite puudumine, mis ei lase meie sisemajandusel saada meie majandusarengu oluliseks stabilisaatoriks ega ka veduriks välise kriisi ajal,” iseloomustas Vitsur, keda enda sõnul isegi häirib ja hämmastab, kuidas meil järjest ja järjest investeeritakse jaekaubandusse.

Õlleturg ja tarbimine langeb

Saku Õlletehase tegevjuht Margus Kastein vaatleb sisemajanduse hetkeolukorda läbi kolme aspekti. Esiteks langeb Kasteina sõnul kogu õlleturg ja tarbimine tervikuna – 2012 aastal langes turg mahuliselt – 5% ja see trend jätkub. “Käesoleval aastal on turg langenud kuue kuuga koguni 7% 2012. aastaga võrreldes. Eestlased joovad märkimisväärselt vähem õlut. Küll on aga aktsiisilaekumine korralikult kasvanud, seda paraku ainult tänu Soome ostuturismile,” sõnas Kastein, kelle sõnul on kodumaiselt tarbimiselt laekunud aktsiis vaatamata iga-aastasele 5% tõusule jätkuvalt 2008 aasta tasemel.

Talle teeb teisalt aga rõõmu, et Eesti tarbijad ei osta enam ainult hinda, nagu see oli kriisiajal, vaid pööravad tähelepanu rohkem toodete funktsionaalsetele väärtustele, pakenditele ja innovatsioonidele. “Näiteks on odavate plastpudelis õllede osakaal vähenenud viimase aasta jooksul 38%-lt 30%-le. Seetõttu on turu väärtuseline langus sel aastal -2% (maht -7%).”

Kastein räägib, et 9000 elanikuga Saku valla suurima tööandjana – koguni 400 töötajat – on neil äärmiselt keeruline leida uusi töötajaid. “Võime täna nentida, et sisuliselt Tallinnas ja Harjumaal tööpuudust ei ole. Üheks põhjuseks meie asukoht – Tallinna tasuta ühistransport on Tallinna ümbruse ettevõtetele teinud karuteene.”

AS Toftan tegevjuht ning Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula on arvamusel, et SKP suurenemine sisekaubanduse, panganduse ja muude ümberjagamisega seotud sektorite arvel on kindel märk jätkusuutmatust Eestist.

“Peame mõistma, et sisekaubanduses ei saa luua riigi seisukohalt täiendavat väärtust, vaid jagatakse ümber kaupade ekspordi käigus riiki toodud raha. Mida väiksemaks jääb töötleva tööstuse ekspordi osa SKP-s, seda kiiremini me vaesume, mingil juhul pole võimalik rääkida majandusliku jõukuse saavutamisest  mingilgi tasemel,” rääkis Arula, kelle sõnul on selles valguses masendav näha üha  uute värviliste “plekk-kuutide” ilmumist linnadesse, tihti 50 meetri kaugusele üksteisest.

“Nende nn kaubanduspindadega tagame selle, et tootjaid saaks tingimusteta edasi nöökida, loome madalapalgalisi töökohti ja kindlustame poes müüdavate toodete üha madalama kvaliteedi ja kõrgema hinna. Siit saame ühe sisendi elukalliduse tõusule ja riigi konkurentsivõime langusele,” märkis.

Et SKP areneks elutervelt, on Arula sõnul vaja mõista riigi majanduse baasvaldkondi – kõrget lisandväärtust tootvad, kohalikke materjale väärindavad ja ekspordile suunatud valdkonnad on tema hinnangul majanduse ja jõukuse tegelik  alus.

“See on nii igal ajal ja iga riigikorra juures. Selles küsimuses võiks riik nende valdkondade ettevõtjatelt küsida, kuidas seda osa SKP-st suurendada, meil on vastused olemas,” lisab ta.

Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on toiduainetööstus tihedamalt kui ükski teine sektor seotud tarbijate sissetulekutega ja elatustasemega.

“Kuigi töötuse määr väheneb, siis reaalpalga statistilise suurenemise neelas alla eluasemekulutuste üldine suurenemine ja kütuse hinnatõus. Nii jäi sisetarbimine endiselt piiratuks ning koguseliselt eelmiste aastate tasemele,” tõdes Potisepp. “Kuigi tooraine hinnatõusud maailmaturul aeglustusid,  kallinesid endiselt teised toiduainete tootmiseks vajalikud kuluartiklid, eelkõige kütus, soojusenergia ja elekter, mis kõik survestab toiduainete kallinemist.”

Kasv saab tulla üksnes ekspordilt

Kuna toiduainete tootmine ületab siseturu vajadusi, on eksport ettevõtetele eluliselt vajalik ja võimalus ka kasvuks. Ka Potisepp tõdes, et meie ekspordi käekäik sõltub ju suuresti lähiriikidest ning sunnib ettevaatlikkusele, eriti just Soome puhul.

“Kuna aga sisetarbimine on muutunud oluliselt haavatavamaks ja juhul, kui eksport peaks langema, tähendaks ekspordi vähenemine või seiskumine ettevõtetele tõsiseid raskusi – töötus suureneks, sissetulekud väheneksid ning tarbijate ostujõud ja -võime väheneks taas,” märkis ta.

Ettevõtted on Potisepa sõnul kulud juba kriisi alguses kontrolli alla võtnud, nüüd tegeldakse enim tootlikkuse tõstmisega ja toodetele suurema väärtuse andmisega.  “Efektiivsus pole seotud ainult tootmismeetodiga, vaid selle taga on ka mõtteviis ja kultuur, mis eeldab sageli ettevõtte juhilt süsteemset ja eesmärgistatud juhtimist ning motiveeritud töötajaid. Juhi roll on paljuski muutumas võrreldes buumiaegse ajaga, kus põhifookuses oli tootmisvõimsus,” nentis ta.

Potisepp leiab, et Eesti toiduainetööstus püsib kokkuvõttes kindlatel alustel. “Kui tarbijatena eelistame kodumaiseid tootjaid/töötlejaid, püsib sektor stabiilne. Suurt sisetarbimise mahulist kasvu ei julge ennustada, kasv saab tulla vaid eksporditurgudelt,” ütles ta.

KOMMENTAARID

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Eestis on jaemüük viimase kahe ja poole aasta jooksul kasvanud keskmiselt üsna stabiilselt. Kuude lõikes on mõistagi kõikumised kohati üsna suured, kuid keskmine kasv on jäänud ikkagi 4-5% piiresse. Kõige enam mõjutavad jaemüüki supermarketid, mille osakaal kogu jaemüügist on ligikaudu 40%.

Sellel aastal majanduskasv aeglustub, seetõttu  ei tohiks ka palgakasv oluliselt kiireneda. See võib tarbimise kasvu mõnevõrra piirama hakata. Eeldatavasti püüavad ettevõtted hoida tööjõukulud kontrolli all, et mitte halvendada oma konkurentsivõimet. Koos välisnõudluse paranemise ja tootlikkuse kasvuga saavad ettevõtted hakata taas maksma kõrgemaid palku, mis suurendab tarbimist ning sellega ka kaubandusettevõtete käivet.

Veel eelmisel aastal finantseerisid ettevõtted olulise osa investeeringutest oma bilansist. Samas on kasumite kasv oluliselt aeglustunud ning puhaskasumi osakaal müügitulust vähenenud. Kuigi ettevõtete sektori laenujääk on kasvanud juba alates eelmise aasta septembrist, on hulgi- ja jaekaubandusettevõtete laenuportfelli langus hoopis süvenenud.

Alates märtsist on languses kaubanduse ja kaubanduspindade finantseerimise eesmärgil võetud laenuportfell, mis viitab ka investeeringute vähenemisele. Samas peaks jaekaubanduspinna planeeritav laiendamine lähiaastatel suurendama laenudega finantseeritud investeeringuid.

Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse osakond

Ma arvan, et meil seisavad ees taas keerulised ajad.

Esiteks on peamiste ekspordipartnerite majandus parimal juhul stagneerumas, sest omakorda nende ekspordipartnerite-sihtturgude (näiteks arenevate riikide) majandused on aeglustumas.

Teiseks terendab meie ees aeg, kus euroraha on järk-järgult üha kasinamalt.

Kolmandaks on meil ees kahed valimised ning senini on majanduspoliitilistes teemapüstitustitustes tunda ideevaesust ja perspektiivi puudumist kuni lihtsate ja populistlike (ehk valede) lahenduste pakkumiseni välja. Seega poliitilise riski komponent on hetkel tõsisem teema kui eales varasemalt. Ka ei tasuks unustada, et taustal lõõmab arenenud maailma võla- ja majanduskriis ning sisuliselt võib iga hetk tuua arenguid, mis vähemalt lühemas perspektiivis keskkonna ümber mängivad.

Kui vaadata seda, kuidas arenenud riikide võlakirjade tootlused hetkel liiguvad, siis olgem ausad – midagi on toimumas.  Kui te küsite, kuhu me teel oleme, siis ilmselt esialgu selles suunas, et peagi asutakse meie ühte olulisemat loodusvara, nimelt head võimet riigi laenukoormust kasvatada, julgelt tarvitusele võtma. Ma pole dogmaatiliselt laenu võtmise vastu, kuid mul on sügavad kahtlused selles osas, kas seda raha kasutatakse mõistlikult või ostetakse sellega enda pea kohale ajutiselt suure heategija nimbus.   

Allikas: Äripäev Online, Ain Alvela     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid