Tudu ettevõte kohaneb euronõuetega

VIRUMAA TEATAJA, Risto Kukk: Palkmaju ja nüüdsest ka elementmaju peamiselt välisturule eksportiv Tender Ehitus OÜ on Tudu suurim tööandja, kus oma igapäevast leiba teenivad 18 enamasti kohalikku töölist. Tender Ehitus on pereettevõte ja põhineb juba 18 aastat täielikult Tudu kapitalil.

Suurest kriisist aitas Tender Ehitus OÜ juhatuse liikme Kaldi Roosti sõnul ettevõttel üle saada paindlikkus. “Suurt masinaparki ei ole meil olnud, aga inimestega oleme olnud paindlikud. Väikefirma inimene peab olema hästi universaalne – meie mehed teevad platsil palju igasuguseid töid. Meie edu võti on aeglane mõtlemine, see hoiab ühtlast taset ega anna erilisi tingimusi järsuks tõusuks, siis ei saa ka kõrgelt kukkuda. Oleme nii aeglased, et kui me oma mõttega pärale jõuame, siis on rong sageli läinud. Hiljem vaatad, et seda polnudki vaja,” selgitas Kaldi Roost edu valemit.

“Me kohustused panga ees just lõppesid, kui 2010ndal suur kriis algas. Maksime siis liisingute lõpud. See olnuks ikka väga ränk, kui eelneval kahel aastal oleks olnud suured finantskohustused. See oleks küll põlvili võtnud,” tõdes Tender Ehitus OÜ tegevjuht Signe Roost. Ta lisas: “Praegu hakkame vist rongi alt välja pääsema, kahel eelnenud aastal oleme olnud miinuspoolel, aga eelmisel aastal enam mitte nii väga.” Buumi ajal töötas firmas suisa 33 inimest, aga seda oli tema veendumusel ilmselgelt liiga palju. “Väiksema meeskonnaga on töörõõm ikka suurem.”

Palkmajade elumajadeks ehitamisel on probleemiks kerkinud euronõuded soojustusele, mistõttu tuleb nõuetele vastava soojustuse tagamiseks välisseinad soojustusega katta. Nii ei jää kena palk nähtavale, mis omakorda vähendab nõudlust palkmajade järele. “Ühe projekti puhul lasime tselluvilla märjalt seina, seejärel katsime selle kipsiga ja sinna peale läks tapeet,” kirjeldas Signe Roost uutele nõuetele vastavat palkmajaehitust.

Uus olukord nõudis firmalt ümber­spetsialiseerumist ja eelmisest aastast hakati tootma ka elementmaju. Esimene Tudus tehtud elementmaja sai juba oktoobris Norras püsti, teine valmib angaaris ja paigaldatakse sealsamas Hamaris märtsis. Järgnevalt on plaanis paarismaja ja nelja korteriga elementmaja.

“See on puhtalt energiatõhususe teema, mis sundis meid neid tegema. Kaldi ütles, et tema kümme aastat tagasi veel küll ei uskunud, et hakkame kunagi elus kilet seina panema, aga nüüd me teeme seda,” nentis Signe Roost.

“Neist 18 inimesest suurem osa on siitsamast külast. Ja et nende taga on palju peresid, siis teistpidi on see ka sotsiaalprojekt. Ise me seda suureks äriprojektiks ei pea, eks ta ole rohkem nagu elustiil. Kuna me ise tahame siin maal elada, on hea variant, et seda ettevõtet peame, andes tööd iseendale ja teistele. Praegu mulle tundub küll, et maaettevõtete puhul on eksportimine ainuke variant ellu jääda,” arutles ta.

Suvemajadeks ja saunadeks on palkmajade järele nõudlus endiselt olemas. Soomlased ja rootslased käivad sageli enne tellimuse vormistamist ise Tudust läbi, et firma ja nende tootmisega tutvuda. “Aga müügi koha pealt pole vahet, kas müün maja või sauna, ma teen sama palju tööd, lihtsalt saunu pean müüma rohkem, et sama palju raha teenida ja see meeste vägi siin tööd saaks,” rääkis Signe Roost.

Toorainega varustab firmat RMK. Palkmajad pannakse Tudus kokku, nummerdatakse palgid ära ja võetakse koost lahti ning saadetakse autodega klientideni. “Nagu lego,” võrdles Signe Roost.

Tudus tehtud palkmajad lähevad enamasti Soome, Norrasse ja Rootsi, aastas umbes ühe projekti teevad kodumaa turule ka. Firma kõige suurejoonelisem projekt on Hannoveri lähedale ehitatud ümarpalgist kahekorruseline restoran Baumhaus, mis oli kokku 11 veoautotäit materjali. “Ehitasime seda kuus kuud. Selliseid teeks veel, kui keegi telliks,” sõnas Signe Roost. Tavaline maja mahub kahte veoautosse ja saun võtab enda alla vaid osa koormast, see oleneb muidugi tellimuse komplekssusest.

Palkmajade sarikapeo jaoks on neil pärja asemel kasutusel unikaalne puidust meisterdatud saag ja kirves, mis sageli leiavad oma koha hiljem maja seinal, ukse kohal või suisa elutoas.

“Selle 18 aastaga on meil päris oma disain välja kujunenud, kuidas on viimistletud sarikaotsad ja viilulauad. Terrassikonstruktsioonid on samuti oma väljatöötatud mudel,” tutvustas Signe Roost.

“Me teeme kodusid kogu aeg, maja ehitada oleks lihtsam. Meil on ikka rohkem selline rätsepatöökoda, kus teeme vastavalt tellija soovidele. Vahel räägime üksnes akendest nii pikalt, et selle ajaga teeks maja juba valmis,” tõdes Kaldi Roost.

Eesti puitmajade tootjad on koondunud Eesti Puitmajaliitu. “Eesti tootmismahud on sellised, et mina ehitan Norras ühele poole mäge, mõni teine firma teisele poole. Omavaheline konkurents Eesti ettevõtete puhul ei ole teema. Me konkureerime lätlaste, poolakate ja teab kellega veel,” rääkis Signe Roost.

Metsamajand otsib uusi turge

Andres Alamets (Rakvere Metsamajandi juhatuse esimees)

Euroopas karmistuvad energiatõhususe nõuded kogu aeg. 1. jaanuarist hakkasid osades riikides kehtima soojapidavusele ja õhutihedusele taas karmimad nõuded. Kogu aeg tuleb ajaga kaasas käia ja oma majade konstruktsioone vastavalt nõuetele kohendada, et need normidele vastaks.

Me teeme freesprussmaju ja karkassmaju, millega pole nii palju probleeme. Freesprussmajadel suureneb soojustuse paksus. Kahtlemata on need nõuded ja Euroopa Liidu majanduse madalseis pannud kliente igalt poolt mujalt otsima. Nii lihtne see turusituatsioon enam ei ole, kui oli mõni aasta tagasi. Meil on olnud Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani seni põhiturgudeks.

Uuteks turgudeks on Euroopa Liidu teised riigid. Kõik otsivad muidugi Aasia turge, aga sinna sisenemine on veel raskem. Rohkem tuleb tööd teha ja vaeva näha, kliente on rohkem, aga igaüks võtab vähem kaupa. Möödunud aastal olid suured lootused Kanada peale.

See suund toimib, aga mahud on ikka väga väikesed ja ei asenda seda kogust, mis Euroopas ära langesid.

http://pluss.virumaateataja.ee/1158280/metsamajand-otsib-uusi-turge/

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid