Väljast kui konteiner, seest maja nagu maja ikka

Umbusk konteinerit meenutava maja vastu on suur, ehkki metalli on ehitises kasutatud vähe.

Selle kuu alguses said Kiili valla lapsed uudishimuga jälgida, kuidas kraana tõstis paika uue lasteaiarühma viis moodulit, mis olid juba varustatud WC-pottide ja kraanikaussidega. Paigaldus kestis pool päeva. Pinnast valmistati ette umbes kaks nädalat, sest moodullasteaed toetub vaiadele.

“Meie ei peljanud, teadsime, et tervisekaitsenõuded on täidetud ja kõik tingimused lastele loodud,” ütleb Kiili lasteaia juhataja Maibi Rikker.

Kiili vallavalitsus võttis viis moodulit kolmeks aastaks rendile, et leevendada lasteaiakohtade nappust. Edaspidi lapsi enam nii palju juurde ei tule.

Vajadus suureneb

Cramo Estonia moodulite osakonna juhataja Eero Leisna sõnul soikus moodulite rent masuaastail täielikult. Tänavu lähevad need aga kaubaks nagu soojad saiad. Peale viie mooduli Kiili vallas on Tartus rendile antud 20, Tallinnas 11 ja Sauel 14 moodulit.

Moodul on välismõõtmetelt 3 x 9 meetrine detail, mida kombineeritakse vastavalt kliendi tellimusele hooneks. Neist pannakse kokku nii kontori-, tootmis- kui ka lasteaiarühmade ruume. Leisna tõdeb, et umbusk kipub olema suur: „Küsitud on ka, et kas paneme inimesed konteinerisse elama.”

Ehkki valmis ehitis meenutab konteinerit, on moodulil konteineriga siiski vähe pistmist: konstruktsioon on liimpuidust ja tänapäevaste vahenditega viimistletud, metallraam on ainult mooduli all, et hoonet oleks võimalik teisaldada.

Ehitise paigaldamise puhul käsitletakse moodulhoonet kui kinnisvara. „Täidan pabereid nagu täisehituse korral: projekt ja ehitusluba. Väidetakse, et paigaldus on ka ehitustegevus ja et hoone on siiski elektrijuhtmete ja kanalisatsiooniga pinnasega seotud,” osutab Leisna.

Välismaal on konteineritest ehitatud majad üpris tavalised, kuid eestlane neid ostma ei torma. Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Kristel Janno võttis hiljuti müüki disaineri ja fotograafi Terje Talpsepa konteinerelamu. See on saanud Facebookis ohtralt meeldimisi ning olnud ka Uus Maa portaalis üks rohkem vaadatud objekte, ent ostuhuvilisi veel ei ole.

„Sihtgrupp on ka selle võrra kitsam, et hoone pole vundamendiga maa küljes kinni ja ostjal peab endal krunt olema. Lisaks peab arvestama sellega, et oleks võimalik hoone uude asukohta transportida,” kirjeldab Kristel Janno. „Maja meenutab küll konteinerit, ent metalli on kasutatud vaid välisraamis. Maja ise on puitseintega, korralikult soojustatud ja viimistletud.”

——————————————————————————–

Merekonteinerist

Eestlased on umbusklikud

Hiljuti hakkas konteineritest ehitatud moodulhooneid pakkuma ka Conmade OÜ. Müügijuht Ürgo Tikerpuu sõnul on võimalik ehitada maja välistingimuste eest kaitstud tehases 95% valmis. Moodulid transporditakse krundile ja kolme-nelja päeva pärast võib sisse kolida. Merekonteinerit kasutatakse põhiliselt hoone kandekonstruktsiooniks.

„Eestlased on pika mõtlemisega ja kui öelda konteiner, ehmatavad nad kohe ära. Peame vaeva nägema, et seda söödavaks teha. Tegelikult on see samaväärne kui mis tahes teine moodulmaja. Samas on tulekindlus tänu konstruktsioonis olevate metallseintele tavapärasest suurem,” selgitab Tikerpuu. Suuremat potentsiaali näeb ta Skandinaavia maades, kust on majade vastu juba huvi tuntud. Kaire Talviste

Allikas: Eesti Päevaleht, Kaire Talviste     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid