Viru-Nigulas hakatakse jälle palke saagima

Paar aastat seisnud Viru-Nigula saeveski alustab peagi taas tööd, seni FLEXA Eestile kuulunud saetööstuse varad ostis puidutööstusgruppide RAIT ja Lemeks loodud aktsiaselts Viru-Nigula Saeveski.

Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs rääkis, et saeveski on seisnud päris pikka aega, kuid mööbli tootmine FLEXA kompleksis käib.

Vallavanem küll rõõmustas taastatud töökohtade üle, kuid arvas, et veelgi rohkem rõõmustatakse naabervaldades. “Ega meilt ilmselt rahvast sinna väga palju tööle ei kipu,” lausus Veitsurs.

ASi Viru-Nigula Saeveski juhatuse liige Tõnu Ehrpais rääkis, et palkide sortimise ja kuivatamisega tehakse algust veebruaris, põhitootmine algab aga märtsis ning esialgu luuakse Viru-Nigulasse 25 töökohta.

Saetööstusse vajatakse operaatoreid, tehnikainimesi, raamatupidajaid ja liinitöölisi. Ehr­paisi sõnul saab nendesse ametitesse kandideerida CV Keskuse kaudu 25. jaanuarini.

“Otsime aktiivseid ja hea pingetaluvusega töötajaid, sest saetööstuses on tegu masstootmisega,” lisas ta.

Ametit saab õppida ka töökohal: mentortööline aitab kogemusteta töötajat töövõtete omandamisel ja sisseelamisel.

Töö puidualal on Tõnu Ehrpaisi hinnangul perspektiivikas, sest Virumaa on metsapiirkond.

Kohapeal on ka palju teisi metsa- ja puidutööstusettevõtteid: Estonian Cell, Imprest, JELDWEN, Stora Enso. “Puidualal omandatud oskused ei ole spetsiifilised – hea töötaja leiab kodupiirkonnas kindlasti rakendust, kui soovib ka teise ettevõttesse liikuda,” lausus Ehrpais.

Viru-Nigula saeveski töötlemisvõimsus on 180 000 tihumeetrit kuuse- ja männi-saepalki aastas. Esialgu hakatakse saagima palki läbimõõdus 10–26 cm, kui plaanitud investeeringud tehtud, suudetakse töödelda ka jämedamat palki, nii et saeveski kogutoodang küündiks 350 000 tihumeetrini aastas.

Ja kui esialgu luuakse 25 töökohta, siis pärast kavandatavat laiendust peaks Viru-Nigula saeveskis tööd saama veel vähemalt teist sama palju inimesi.

“Metsa- ja puidutööstusel läheb hästi,” nentis Tõnu Ehrpais ja lisas, et puidupõhised tooted on jätkuvalt Eesti väliskaubandusbilansi kõige olulisemad tasakaalustajad. Sae- ja höövelmaterjalide osatähtsus ekspordis on omakorda suurim, moodustades 16,6%.

Viru-Nigulas toodetavast saematerjalist läheb umbes neli viiendikku järeltöötlemisele kas kontserni teistes ettevõtetes või ka Laekveres ASi Palmako tehases. Alles seejärel müüakse toodang välismaale.

Tooraine nappust Tõnu Ehr­pais ei pelga, sest metsa töötatakse Eestis üles piisavalt, et kodumaiste saetööstuste vajadusi katta.

RAIT ja Lemeks gruppide ühisomanduses olevate saeveskite hulka kuuluvad lisaks Viru-Nigula saeveskile ka AS Viiratsi Saeveski ning AS Aegviidu Puit.

Allikas: Virumaa Teataja, Andres Pulver      

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid