Yoko Alender: Eesti märk on puit (Postimees)

Eesti märgi ja eripärade otsinguil jõutakse enamasti Eesti metsa ja puiduni, kirjutab Yoko Alender, riigikogu liige, arhitekt ja linnaplaneerija, Riigi Kinnisvara ASi nõukogu liige.

Sõidan peatselt Londonisse, et õppida neilt, kellelt seda ehk kõige vähem ootaksime, brittidelt, kuidas suurlinnas terved linnaosad on võtnud nõuks ehitada kõik avalikud hooned just puidust. Tahaksin, et 10 aasta pärast tuldaks kaema meie samasuguseid näiteid. Meil on olemas võimekus, mis võiks riigi targal kaasabil viia väga efektiivse teostuseni.

Riigi targad valikud aitaks tõsta meie konkurentsivõimet

Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks on olla Eesti avalikele asutustele eelistatud partner kinnisvara arenduses ja haldamises. Riigiettevõtte praeguses strateegias on kolm suurt eesmärki: tsentraliseerimine, optimeerimine ja efektiviseerimine. Mõistlikud eesmärgid, mille osas täna ollakse ehk pisut enam kui poolel teel.

Siiski piinab mind kui arhitekti rahvasaadikut ja RKASi nõukogu liiget küsimus, kas sellest piisab, et õigustada riigi kohalolu seal, kus erasektor ise võiks toimetada? Omaniku ehk vabariigi valitsuse ootus RKASile on ettevõtte muutumine kompetentsikeskuseks, kuhu koonduvad kinnisvaravaldkonna parimad teadmised ja praktikad. Riigihangete väärtuspõhises ja professionaalses läbiviimises julgen väita on RKASes täna see kompetents ja ollakse eeskujuks kogu sektorile. Samuti liigutakse jõudsalt edasi BIM- ehk mudelprojekteerimise (ehitusinformatiivse modelleerimise süsteem) arendamise ja rakendamisega.


Rakvere eragümnaasiumi algklasside maja.

Koostame Riigi Kinnisvara ASile uut strateegiat aastateks 2017 – 20. Minu soov on hetkeks vaadata sellest horisondist kaugemale, mõelda sellele, mis on tegelikult see põhjus, miks RKAS eksisteerib. Arhitektina olen veendunud, et selleks peab olema riigi konkurentsivõime tõstmine elukeskkonna kvaliteetse arendamise abil. RKAS saaks tarku valikuid tehes kogu Eesti arengule hoogu anda.

Inimese- ja keskkonnasõbralikud lahendused

Puit on inim- ja keskkonnasõbralik ehitusmaterjal. Puit hingab, on mõnusa lõhna ja tekstuuriga. Olen külastanud mitmel poolt Euroopas koole ja lasteaedu, mis avaliku raha eest rajatud, eelistades materjalina ilmtingimata puitu, sest korduvad uuringud on tõestanud, et terves sisekliimas ja mõnusas keskkonnas on nii tervise- kui õpitulemused paremad. Üks Austria kool, mida hiljuti külastasin, mille ehitusmaksumus muide ei ületanud meie samaväärsete betoon- ja klaasehitiste oma, tootis täna nutikatele lahendustele rohkem energiat, kui ise kasutas. Ehitades hoone puidust, saab alati ka puidu töötlemisest üle jääva materjaliga toota rohkem energiat kui puidust hoone ehituseks kulub. Lisaks saame puithoonega lukustada süsinikku, sest seda põletades või metsa mädanema jättes pääseks süsinik atmosfääri.


Rakvere eragümnaasiumi algklasside maja.

Puidu plussidena saab veel esile tuua vastupidavuse tulekahjude korral, nimelt on puitkonstruktsioonid vastupidi levinud arvamusele põlengutes vastupidavamad metallkonstruktsioonidest. Just tuleohutuse ja uute tarkade konstruktsioonide sertifitseerimine tegelikus kasutuses oleks referentshoone võimalus teha ära see osa suurema arengu alguses, mille jaoks üksikul ettevõtjal sageli jõudu ja võimalusi napib.

Oleme parimad, aga mitte omal maal

Eesti puidutööstus on Eesti majandusele väga oluline. Eesti puidutööstus annab otseselt tööd 38 000 inimesele, kellest valdav osa elab väljaspool tõmbekeskusi, sageli just maapiirkondades. Metsaomanikke on Eestis ligi 110 000. Eestis on vähe tööstusharusid, mille mõju meie ühiskonnale oleks niivõrd laiahaardeline.

Puidusektori potentsiaali Eesti majanduse järgmise tootlikkuse tõstmise hüppesse on võimatu üle hinnata. Tegemist on konkurentsitult suurima tööstuharu ja ka tunnetuslikult meile omaseima materjaliga. Eesti puidutööstus on Euroopa suurim puidueksportija. Puidutööstus on kõige olulisem Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja, puidutööstuse eksport ületab importi 1,2 miljardi euroga.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit liidab oma statistikas sae- ja höövelmaterjali kokku, aga kui need jätta kokku liitmata, on suurim ekspordi kaubagrupp hoopis puidust kokkupandavad ehitised, sellele järgneb puitmööbel, puidust ehitusdetailid, saematerjal, puidugraanul. Lisades siia juurde rohkem teadmispõhist lisandväärtust, saaksime müüa tooteid välisturgudele oluliselt kõrgema hinnaga. Meie puidust ehitistel ja ehitusdetailidel on võimalik väärtusahelas olulisel määral tõusta. Suure osa puidust ehitistest moodustavad ise kokku pandavad aiamajad, aga peaksime jõudma just suurlinnade hoonestuseni, nii avaliku- kui ka elufunktsiooniga korterelamud, millega koos saaksime müüa oma inseneride ja ehk arhitektide tööd.


Rakvere eragümnaasiumi algklasside maja.

Oma ekspordivõimekuse suurendamiseks vajaks Eesti puidutööstus referentshoonet, mille abil end maailmas müüa. Eesti tootjad ja insenerid on juba olnud suutelised looma maailmamastaabis silmatorkavaid lahendusi, nagu näiteks 14-korruseline puitmaja Norras, kuid ometi puuduvad Eesti puidutööstuse võimekust vääriliselt esile toovad mastaapsed hooned Eestis. Riik saaks nüüd aidata kaasa seal, kus ettevõtjad üksi ei suuda ning muuta Eesti puidutööstus allhanke pakkujast tööstusharuks, mis lisaks puidule müüb ka kõrgetasemelisi teadmisi puitehitistest. Ka riigihangetes on võimalik süsiniku sidumise kriteeriumide kaudu eelistada just puidust lahendusi.

Mets on täna meie looduslik sümbol. Inimese kujundatud sümboliks saab vaid see, milles on olemas päris ehtne taktiilne ja tuntav kvaliteet. Oleksin uhke, kui riik otsustaks anda oma panuse, et see sümbol kvaliteetsest elukeskkonnast, sisult puidust avaliku referentshoone näol sünniks. Loodavat hoonet võib võtta kui Eesti märki ja sümbolit nii kodu- kui välismaal. Puit on homse elukeskkonna võti.

Allikas: Postimees

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid