Kirjutise aluseks on uuring, mille tellis EAS Euroopa sotsiaalfondi vahenditest ja viis läbi MTÜ Balti Uuringute Instituut koostöös Tallinna tehnikaülikooliga. Põhjalikumalt saab uuringuga tutvuda instituudi veebilehel: http://www.ibs.ee/metsa-ja-puiduklaster
Kõige rohkem teevad välisturgudel käivet mööbli uste ja akende tootjad
Viis aastat tagasi koostasid Soome majandusanalüütikud Eesti majanduse kasvuvõimalusi avava raporti (Industry… 2008), milles leiti, et Eesti metsa-ja puidutööstust ootab ees kiire areng. Tänavu suvel MTÜ Balti Uuringute Instituudis valminud puidutööstuse raport (Eesti… 2012) kinnitab, et soomlaste järeldused osutusid paikapidavateks. Pelgalt aastakümne vältel on Eesti metsa- ja puidutööstus oma käivet rahvusvahelistel turgudel kahekordistanud, suutes samal ajal kasvatada töötajatele makstavaid palkasid ja kasumlikkust. Põhjust rõõmustada on veelgi. Eestil on näiteks puitmajade tootmises maailmaturul suurem osa kui Soomel ja Rootsil ning meie puidugraanulite tootjad on mõne aastaga rahvusvahelisel energiapuiduga kauplemise kiirteel ennast tõestanud müügimahu neljakordse kasvuga.
Aastate jooksul metsa-ja puiduettevõtete müüginumbreid välisturgudel võrreldes ilmneb, et kuigi 2007.-2011. aastal vähenes maailmaturu nõudlus enamikes Eesti tootjatele olulisemates kaubagruppides, on meie ettevõtted suutnud sellele vaatamata maailmas oma turuosa suurendada. Erandiks on saepuru ja puidujäätmete (graanulid jms.) eksport, mille maailma turumaht on viimase viie aasta keskmisena suurenenud koguni 16%-ni aastas, kuid millest Eesti ei ole suutnud täit kasu saada, sest selle kaubagrupi ekspordimahu kasv on olnud aeglasem.
Eesti puidutööstus on tihedalt põimunud Põhjamaade majandusruumi
Eesti ja Põhjamaade viimase paari aastakümne majanduse lõimumise üks küllalt loogilisi tulemusi on see, et Soome ja Rootsi on meie suurimad kaubanduspartnerid ning ligi pool metsala puidutööstuse välisinvesteeringutest on tehtud nende investorite poolt. Ligikaudu 36% Eesti puit-, paber- ja mööblitooteid eksporditi 2012. aastal just neisse riikidesse. Kui lisada juurde veel Norra, Taani ja Saksamaa, siis katavad need viis riiki üsna stabiilselt umbes 60% puit-, paber- ja mööb-litoodete ekspordist. Samal ajal kui Soome ja Rootsi on Eesti puidupõhiste toodete ekspordi tähtsaimad sihtriigid, on nad ise Saksamaa, USA ja Kanada järel suurimad puittoodete eksportijad maailmas.
Eesti ettevõtted olid kriisi ajal paindlikud
Umbes pooltes metsa- ja puiduklast-rile olulisemates ekspordi kaubagruppides kasvas 2007.-2011. aastal maht tonnides kiiremini kui rahalises väljenduses. See tähendab, et ettevõtted langetasid majanduskriisi aastatel toodete hinda, mis aitas omakorda turuosa säilitada ja suurendada. Enamikes metsa- ja puiduklastrile olulisemates kaubagruppides on Eesti tootjate käes 2-3% maailmaturust. Haava puitmassi poolest on Eesti aga oma 21% turuosaga suurim Etiroopa-sisene eksportija. Valmismajade kui ühe olulisema ekspordiartikli turuosaga olime üheksandal kohal. Maailmaturu osa suuruse järgi oleme esikümnes veel vihikute, pleegitamata paberi, spoonitud plaadi, puitlaastu ja küttepuidu ekspordi vallas.
Eesti metsa- ja puiduklastri konkurentsivõime jääb Rootsist ja Soomest maha
Paraku on ka asjaolusid, mis Eestit Soome ja Rootsiga võrreldes nõrgemas valguses näitavad. Metsa- ja puidutööstusel tervikuna on nende kahe riigiga võrreldes tunduvalt vähem selliseid kaubagruppe, milliste puhul Eesti kuulub maailmas turuosa järgi eksportijate esikolmikusse või esikümnesse. Meie metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime on Soomest ja Rootsist tunduvalt nõrgem. Puidutöötlemise ning puittoodete tootmise, paberi- ja mööblitööstuse põhivarainvesteeringud töötaja kohta on võrreldavad Läti ja Leedu näitajatega, kuid on enamiku Põhjamaade riikide tasemest umbes kaks korda väiksemad. Mahajäämus Rootsi metsa- ja puiduettevõtetest, kuhu on absoluutmahus tehtud enim välismaiseid otseinvesteeringud maailmas ja mis on ise kõikjal maailmas aktiivne investor, on aga koguni neljakordne.
Millest on selline mahajäämus põhjustatud? Eesti metsa- ja puiduettevõtete tööjõu väiksem tootlikkus tuleneb esiteks väiksematest investeeringutest, teiseks vähem tõhusast tootmise korraldusest ja kolmandaks põhjanaabritest kesisemast lõpptoodete valikust. Eestis valmistatakse rohkem neid puidust kaupu, milliste pakkumine on maailmaturul suur ja mille eest makstakse kokkuvõttes vähem heldelt.
Kui Eesti metsa- ja puiduettevõtetes välisturgudele müüdud kaubad on puit mööbel, uksed ja aknad, puitmajad ja saematerjal, siis Soome ja Rootsi sama klastri tööhõives ja ekspordi struktuuris on ülekaalus paber, pabertooted jmt. Majandusnäitajate üksikasjalikum analüüs näitab, et ligikaudu 80% Eesti metsa- ja puiduettevõtete töötajatest on Põhjamaadega võrreldes hõivatud väga väikese tootlikkusega (palgad, maksud, kasum) töökohtadel.
Kulueelise aeg hakkab ümber saama
Eesti ja naaberriikide puidutoorme hinnataseme võrdlusest nähtub, et toorme hinna konvergents on üldjoontes juba toimunud ja selle jätkumine Eestis ei ole tõenäoline. Küll aga hakkab palga-ja elatustase järk-järgult Põhjamaade omaga ühtlustuma. Seepärast on Eesti metsa- ja puiduklaster jõudmas murdepunkti, kus tootmise tõhususest muutub tähtsamaks küsimus sellest, mida ja kellele tasub toota.
Eesti metsa- ja puiduettevõtetel oli veel 2000-ndate aastate alguses nii toorme kui ka tööjõu hinna puhul Põhjamaadega võrreldes selge kulueelis. Puidutoorme varumise ja esmase ümbertöötlemisega tegelevad metsamajanduse, sae- ja höövlitööstuse, graanulitootmise jt. ettevõtted suutsid 2000-ndatel aastatel tõsta oma toodete hinna Põhjamaadega võrreldavale tasemele. Paljude lõpptoodete (nt. mööbel, uksed, puitmajad) tootjad ei ole paraku osanud kasvatada oma konkurentsieeliseid ja tõsta toodete ühikuhinda samas tempos kui on kallinenud tootmissisendid. Seetõttu on kujunenud olukord, kus puidu väärindamise ahela alumises otsas (metsavarumine, saetööstus, paberimass) on tööjõu tootlikkuse näitajad (40 000 eurot töötaja kohta aastas) ja töötasud (palgakulu töötaja kohta 13 000-15 000 eurot aastas) suhteliselt head. Tegevusaladel, kus omatoodete disain on tähtsam ja rahvusvahelist müügivõrgustikku üles ehitada keerulisem (mööbel jms.), on ettevõtete konkurentsipositsioon halvem ja tööjõu tootlikkus väike (14 000 eurot töötaja kohta aastas).
Edasi viib turgude paremini tundma õppimine ja koostöö
Soome ja Rootsi majandusnäitajatele lähenemiseks peab praegune olukord muutuma. Eesti metsa- ja puiduettevõtete konkurentsivõime kasv saab sündida ainult sel viisil, kui välisturgudele müüdavate kaupade valikus suureneb lõpptoodete osakaal. Järeltöötlemise arendamisel on soovitatav keskenduda sellistele suhteliselt kiiremini kasvava nõudlusega eksporditurgudele ja kaubagruppidele, kus toodete kvaliteet ja ühikuhind on võimalik suhteliselt kiiremini viia turuliidritega võrreldavale hinnatasemele. See eeldab, et ettevõtjatel tuleb tulevikus erinevaid sihtturge ja konkurente senisest põhjalikumalt analüüsida.
Edasise arengu võti peitub paljuski senisest veelgi aktiivsemas koostöös. Paljud Eesti metsa- ja puiduettevõtted on väga väikesed, mis ei võimalda neil saavutada suuremate konkurentidega võrreldavat mastaabisäästu ega turujõudu. Müügikanalite parem väljaarendamine ja tootmise tõhusam korraldamine eeldab seepärast ettevõtete veelgi aktiivsemat koostööd, sealhulgas piiriüleseid liitumisi või ülevõtmisi.
Julge pealehakkamine ja suurem koostöö riigiga on pool võitu
Eesti metsa- ja puiduklaster on teinud viimase kümnekonna aastaga läbi väga kiire ja eduka arengu. Soov võrrelda end Põhjamaade metsa- ja puiduette-võtetega, mis on ühed konkurentsivõimelisemad maailmas, näitab samal ajal julgust seada kaugeleulatuvaid eesmärke ja tahet töötada nende saavutamise nimel.
Meie ettevõtete konkurentsivõime maalimas sõltub strateegia valikust ja tegevusest vabas turukonkurentsis, aga samavõrd ka riigi tegevusest rohemajanduse arendamisel, sealhulgas tööjõu pakkumisest, mitmesugustest õigusaktidest jmt. Kuna maailma majandus on pidevas muutumises, peab ka ettevõtete strateegia uuendamine ja avaliku poliitika kujundamine olema järjepidev protsess. See eeldab pidevat infovahetust ning tugevat koostööd riigi ja ettevõtjate vahel.
Seetõttu soovitab uuring ettevõtjatel ja majandusministeeriumil luua ühine korrapäraselt uuendatav kava, milles on määratletud peamised tegevused, nende elluviijad ja tähtajad. Koostöös on otstarbekas eelkõige keskenduda järgmisele kolmele tegevussuunale.
Ettevõtete strateegiate nüüdisajastamine ja täpsem positsioneerimine turul
Ettevõtte majandustulemused sõltuvad eelkõige sellest, kus ta väärtusahelas paikneb ja milliseid tooteid pakub. Eesti metsa- ja puiduettevõtete tootlikkuse ja kasumlikkuse suurendamiseks on esmajoones vajalik strateegia ärimu-deli nüüdisajastamine ning alles seejärel saab valitud strateegiale tuginedes keskenduda toodete arendamisele, tehnoloogia uuendamisele ja muule. Esmajärjekorras puudutab strateegia ja ärimudeli nüüdisajastamise vajadus lõpptoodete (puitmajad, mööbel jms.) tootjaid, kelle toodete ekspordi ühi-kuhind on praegu turuliidrite toodete ühikuhinnast märksa väiksem.
Ettevõtete rahvusvahelistumine ja nende kohaloleku tugevdamine läänemere piirkonnas
Metsa- ja puiduettevõtted ei peaks puidutoorme hankimisel, tootmise planeerimisel, toodete turundamisel ja müügitöös pidama oma koduturuna silmas mitte väikest Eestit, vaid kogu ligikaudu saja miljoni elanikuga Läänemere piirkonda.
Geograafiline asend meist kõrgema ja madalama elatustasemega riikide piiril annab Eestile suurepärase arenguvõimaluse. Erametsa killustatud omandistruktuuri tõttu ei saa meie metsa raiemaht tõenäoliselt väga kiiresti kasvada. Metsa- ja puiduettevõtted saavad aga suurendada puidutoorme esmase ümbertöötlemise mahtu lähi-piirkonna sarnase või madalama kulutasemega riikides (nt. Lätis, Leedus või Loode-Venemaal), keskendudes Eestis lõpptoodete tootmisele. Tööstuse turujõu tugevdamiseks on samal ajal otstarbekas laiendada nii insener-tehnilist baasi kui ka hoogustada turundus- ja müügitegevust suhteliselt suurema ostujõuga Põhjamaade turgudel.
Eesti riigi arendamine nutikaks tellijaks
Eesti on Euroopas ekspordi mahu järgi viies puitmajatootja ning riik investeerib mitmesuguste hoonete ehitamisse ja renoveerimisse järjepidevalt märkimisväärseid summasid. Ometi ei saa tellija ega Eesti tööstus neist tellimustest täit võimalikku kasu.
Kui kasvatada riigi ehitushangetes keskkonna- ja energiasäästliku ultra-moodsa puitarhitektuuri osakaalu, sunniks see Eesti metsa-ja puiduettevõtteid, sealhulgas arhitekte, sae- ja höövlitööstust, plaaditööstust, ehitustisleritoodete ning puitmajade ja mööbli tootjaid, töötama välja selliseid uusi tooteid, millega võrdväärseid konkurendid veel ei paku.
Selline nn. nutikate riigihangete süsteem annaks kogu metsa- ja puiduettevõtetele veel ühe arengustiimuli ning tugevdaks selle konkurentsivõimet. Moodsa puitarhitektuuri eelistamine on kasulik ka riigile, sest hoonete küttekulud vähenevad, väliskaubanduse tasakaal paraneb ja maksutulu suureneb.
Kokkuvõtteks – ees on põnev ja paljulubav tulevik
Puidu-, paberi- ja mööblitööstus on Eesti majandusele väga oluline, andes kokku üle 20% töötleva tööstuse kogutoodangust ja pakkudes tööd rohkem kui 5%-le tööinimestest. Seda on rohkem kui enamikes Läänemere piirkonna riikides. Liikudes ressursipõhisest konkurentsist uuenduslike lõpptoodete suunas, muutub metsa- ja puidutööstuse ettevõtete jaoks järjest olulisemaks eduteguriks sujuv koostöö riigiga. Eesti metsa- ja puidutööstussektor on jõudnud arengufaasi, kus erinevate poliitikate, strateegiate, valdkonnapoliitikate ja riigipoolsete tegevuste kooskõla muutub olulisemaks kui riigi pakutavad üksikud stiimulid rahaliste toetustena. Kui selline koostöö õnnestub, ootab Eesti puidutööstust eest põnev ja paljulubav tulevik.
Allikas: Eesti Mets, Imre Mürk (MTÜ Balti uuringute Instituudi analüütik)