Metsa- ja puidutööstuse võimalused stabiliseerida Eesti majandust kriisist väljumisel


Metsa- ja puidutööstused jätkavad ka tänases eriolukorras tööd, maksude maksmist ja kauba eksportimist. Mahtude langemine ja lähituleviku ebakindlus mõjutavad ka metsa- ja puidutööstust, kuid sektoris tegutsevad valdavalt hästi kapitaliseeritud ja kaasaegse targa tehnoloogiaga ettevõtted, kes suudavad tõenäoliselt ka kriisis tegutsemist jätkata. Kohalikul toorainel põhinev pikk kodumaine väärtusahel tagab, et sektoris loodav väärtus toetab suurt osa ühiskonnast ja kriis ei võimendu sisendite tarneraskuste tõttu. Täna on näha, et paljud rahvusvahelised tarneahelad on suures muutuses ning meie ülesanne peab olema luua tingimused, et kui turud hakkavad rahvusvaheliselt taastuma, siis olla esimeste hulgas, kes oma kaupu saavad keerulistes turutingimustes taas müüa

Seetõttu on äärmiselt oluline, et sektor saaks ja suudaks jätkata töötamist, inimestele palga maksmist, töökohtade tagamist maapiirkonnas, maksude maksmist, teenuste tarbimist ning eriolukorra leevenemisel majanduskasvu vedamist. Teeme omaltpoolt kõik võimaliku, et kriisi mõjusid leevendada aga ootame riigi poolset tuge järgnevates küsimustes:

  1. Konkurentsivõime:
    1. Metsa –ja puidutööstuste puiduga varustamise kindlustamine on esmane tagamaks puidutööstuste normaalne tegevus. Langevate puiduhindade tõttu on oht, et eraomanikud hakkavad raietegevust vähendama. Selle kompenseerimiseks peaks riik olema valmis ajutiselt suurendama puiduvarumist riigimetsast, mis tooks riigile otsest ja kaudset tulu läbi puidumaterjali müügi ning tööstusettevõtete kaudu laekuvate maksude;
    1. Diisli- ja elektriaktsiisi langetused peavad jääma kehtima tööstussektorile pikaajaliselt, sest nad on vajalikud sisendkulude alla toomiseks ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõime taastamiseks ning ekspordi jätkamiseks;
    1. Ümarpuidu maanteevedudel täismassi piirangu tõstmine tänaselt 52t -> 60t on vajalik efektiivsuse tõstmiseks ja ümberkaudsete riikidega konkurentsivõime tagamiseks. Vedude efektiivsus tagab ühtlasi väiksema heitmete hulga.
  2. Stabiilne ettevõtluskeskkond:
    1. Metsanduse ümber valitseb palju ebakindlust, mis kombineerituna majandusliku ebakindlusega mõjub ettevõtlussektorile negatiivselt. Metsa- ja puidutööstustele on vajalik selge signaal, et nende tegutsemist ei pärsita põhjendamatult. Täna välja töötamisel olev metsanduse arengukava peaks võrdselt seisma nii metsaressursi säilimise kui ka metsatööstuse jätkusuutliku arengu eest. Seetõttu on vaja selget ja ühest seisukohta, et lähiaastatel:
      1. Ei seata hooajalisi piiranguid raietegevusele;
      1. Ei suurendata kaitsealuste metsade pindala (kui on vaja uusi väärtuseid kaitse alla võtta, peaks vabastama olemasolevatest vähemväärtuslikud majandusmetsaks);
      1. Riik töötab välja ja viib ellu tegevuskava Kesk-Euroopat tabanud üraskirüüste ja muude ulatuslike metsakahjustuste vältimiseks Eestis
      1. Kaitsekorralduskavade menetlemisel võetakse senisest enam arvesse sotsiaalmajandusliku mõju;
      1. Riik panustab teavitustöösse, mis selgitab metsa- ja puidutööstuse sektori sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning maapiirkondadesse loodud töökohtade väärtust ühiskonnas;
      1. Riik panustab tööstusele vajaliku ametiõppe tagamisse, et ettevõtted suudaksid toimida kohaliku tööjõuga ka kriisiolukordades.
  3. Riigi investeeringud:
    1. Riiklikud investeeringud on oluline meede kriisi leevendamiseks ja mõistlik on investeerida valdkonda, mis toob tulevikus pikaajalist tulu riigile ning aitab tagasi maksta kriisi ajal võetud laene.
      1. Suurendada investeeringud maa ja metsateede ehitusesse  (Ehitussektorisse investeeritud väärtusahel jääb suures osas Eestisse)
      1. Suurendada investeeringud maaparanduse süsteemidesse; metsades (Selle tegevuse väärtusahel jääb samuti suuresti Eesisse);
      1. Suurendada vahendeid metsauuendusesse ja hooldusesse, toetada erametsaomanikke nende tööde läbiviimisel, kaasates seeläbi kiiresti kohalikku tööjõudu. (Teatud tegevused, näiteks metsauuendus ei nõua ka väga pikka erialast ettevalmistust); 
      1. Suurendada teadustoetuseid metsakasvatusega ja puidu väärindamisega seotud uurimisprojektidele(kiirendada Eesti metsade kasvu ja süsiniku sidumist; suurendada puidu kvaliteeti ja metsa vastupanuvõimet kliimamuutustele ning kahjuritele; töötada välja lahendusi puitmaterjalist kvaliteetsemate ja väärtuslikumate toodete tootmiseks, et asendada fossiilsetel materjalidel põhinevaid materjale).