Metsamajandus on Eestis üks vanimaid majandusvaldkonda mis on samas püsinud ka eluvõimelisena – suur osa metsaga ühel või teisel moel tegelevaid firmasid on tänaseks majanduskriisi edukalt üle elanud. Ka erametsaomanikud on paari aastakümnega oma rolliga aina enam kohanemas.
Ministeerium kaasab otsustamisel huvigruppe
Palju elevust ja kõneainet on viimastel aegadel metsandusringkondades tekitanud uus arengukava, mis keskkonnaministeeriumi asekantsleri ja varasema metsaosakonna juhataja Marku Lambi sõnul on tänaseks valitsuse poolt heakskiidu saanud.
Marku Lambi sõnul on ministeerium olulisimad suunad aastani 2020 metsanduse arengukavas paika seadnud, tähtis väljakutse on selles Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018.
„Avatus, läbipaistvus ja suhtlemine avalikkusega on valdkonnad, milliseid tuleb parandada. Koostöö suuremate huvigruppidega on olnud pidevalt positiivne ja nende kaasamine otsustusprotsessi tagatud,” kinnitab Lamp. „Metsandus on valdkond, mis mõjutab enamikku eestimaalastest ja alati ei jõua kõik sõnumid huvitatud isikuteni. Endiselt vajab parandamist keskkonnateadlikkuse tõstmine ühiskonnas ja metsandusalaste otsuste parem tutvustamine avalikkusele.”
Lamp hindab metsanduse rolli Eesti majanduses tervikuna väga võimalusterohkeks: bioenergeetika edenemine, rohemajandus, süsinikukaubandus jt. arengud annavad lootust, et kestvalt majandatud metsadest pärinev puit on lahenduseks keskkonnaprobleemidele.
Lambi sõnul kujundab puidu hinna ehitussektor ja teised tarbijad. Viimase kolme aasta jooksul on puidu hinnad järjest tõusnud. „Nii Põhja-Ameerika kui Euroopa ehitussektori kulutused on jõudnud taas sajandi alguse tasemele. Uue „mulli” tekkimist ehk siis uut tõusu pole lähiajal siiski oodata,” lausub ta.
Hooldamata mets läheb raisku
Lamp on seisukohal, et kui välisnõud-lus endiselt kasvab, jätkab meie puidutööstus Eesti majanduse väliskaubanduse negatiivse bilansi tasakaalustamist. „Täiendavat stiimulit loob üha arenev biomassi kasutamine energeetikas. See aitab tuua meie metsadest välja seni tagasihoidlikku kasutamist leidnud väheväär-tuslikumat lehtpuuressurssi,” lisab ta.
Ministeerium ja selle hallatav erametsakeskus, samuti erametsaliit, püüdlevad selle poole, et meie metsaomanikud oma staatusest endale aru annaksid – nende käes on tohutu väärtusega ressurss ja see väärtus üha suureneb. „Kuid see ressurss võib sama hästi ka kahanema hakata, kui lasta metsal pikki aastaid hooldamata seista,” nendib Marku Lamp. „Eestis on metsaomanike seas levinud eelarvamus, et metsa niinimetatud hoidmine seisneb selles, et sellega üldse midagi ei tehta. Püüame neid hoiakuid muuta.”
Metsandus suuremate turgude tõmbetuules
Eesti on Lambi hinnangul paratamatult suuremate turgude tõmbetuules ja ekspordi mitmekesistamine annab mõne piirkonna äkilise kukkumise korral võimaluse ise jalgele jääda. „Metsanduse, nagu iga teisegi majandusharu jaoks on oluline püsida vähemalt konkurentidega võrdsetes tingimustes, samuti luua soodne majanduskeskkond ettevõtjatele. Ohtlik on sattuda sõltuvusse toetustest, millede eesmärk ei ole uute väärtuste loomine, vaid teatud tegevuste subsideerimine,” kirjeldab ta.
Lambi hinnangul on metsanduse sõltuvus toetustest suudetud siiani siiski suhteliselt madalal hoida, mistõttu võib sellel tulevikus olla konkurentsieelis mitmete teiste maaressurssi kasutavate majandusharude ees.
Puidutööstus maailmatasemel tehnoloogiaga
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peadirektori Aigar Kallase hinnangul on meie metsanduse valukohaks ühiskonna üldine negatiivne suhtumine metsa majandamisse. Ükskõik, kas selleks on sõjajärgsete omandisuhete lõhkumisega kaduma läinud traditsioonid, inimlik kadedus või mingi muu praktiline põhjus, näiteks metsaomandi väiksus, kaugus või omaniku iga. Ja passiivsus eelkõige metsa uuendamisel ja hooldamisel vähendab kindlasti tulevikus metsa väärtust, sealhulgas ka ökoloogilises plaanis, tõdeb Kallas.
„Siiski tuleb heameelt tunda sellest, et kahekümne aastaga on Eestis üles ehitatud maailmatasemel mehaaniline puidutööstus, metsa majandamiseks on olemas nii infrastruktuur kui vajalikud teadmised ning kui turg lubab, on võimalik siit ka järgmisele tasemele astuda,” räägib ta.
Järk-järgult see juba ka toimub. Kallas toob näiteks haavapuidumassi tehase Kundas, tselluloosi- ja paberitehase Kehras, maailma suurimate pelletitootja-te hulka kuuluva Graanul Investi.
„Ка taastuvate energiakandjate kasutamisele üleminekut toetav Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi valitsuse majanduspoliitika loovad eeldused puidu kasutusvõimaluste suurendamiseks,” märgib ta. „Usun, et järk-järgulise suunatud arenguga on võimalik metsanduse absoluutväärtust ühiskonnale tänasega võrreldes kaks korda suurendada.”
Ühistuline tegevus edeneb visalt
Marku Lambi hinnangul on maailma mastaabis metsaomanikuks olemine luksus, Eestis on see saanud võimalikuks peaaegu sajale tuhandele kodanikule.
„On ilmne, et kõik metsaomanikud ei suuda ennast kunagi kurssi viia metsanduslike nüanssidega. Ligikaudu poolte omanike metsamaa pindala on alla viie hektari, mistõttu on selle majandamine ebaefektiivne,” iseloomustab ta olukorda. „Metsaomanike koondumine võimaldab ühiselt tegutsedes kulusid kokku hoida ja täita omandiga kaasnevaid kohustusi.” Ta lisab, et metsaühistu on abiks nii nendele omanikele, kelledel endal vajalikud metsanduslikud teadmised puuduvad, kui neile, kes soovivad üheskoos tegutsedes lihtsalt tuntavalt suuremat tulu teenida.
Riigipoolne huvi on toetuste andmisel jälgida, et ka väiksemaid erametsaomanikke märgatakse ja nad ei jääks toetuste jagamisel viimasele kohale. „Samal ajal püüame jälgida, et toetused ei saaks eesmärgiks omaette. On kuulda, et mõnel juhul on toetused ühistu ainus tulu. Sellist poliitikat ei saa riik jätkata, varem või hiljem selline kurss muutub,” kinni-
tab Lamp.
„Ühistuid on meil pisut liiga palju, näiteks Rootsis on neid vaid neli-viis, meil on aktiivseid aga viisteist,” tõdeb ta. „Püüame järk-järgult üle minna lähenemisele, et toetame vaid neid, kes oma jätkusuutlikkust tõestavad.”
Erametsaliidu andmetel on Eestis registreeritud ühtekokku koguni 32 metsanduslikku ühendust, kes liidavad omavahel omanikke, ülestöötajaid, vedajaid, kokkuostjaid ja tugiteenuste pakkujaid. Nende asukohti vaadates ilmneb, et kogu Eestimaa on metsanduslike kodanikualgatuslike organisatsioonidega kaetud. Tõsi, kui ühistute ja seltside olemusse süüvida, siis selgub, et need niiöelda juriidilised kehad on suutnud enda ümber koondada vaid pisku erinevate regioonide tegelikest metsaomanikest.
Hiiumaal ühistuline tegevus heal järjel
Üldise passiivsuse kõrval on loomulikult ka positiivseid näiteid. Nii on ühistegevus suhteliselt heale järjele kergitatud Hiiumaal, kus juba 1999. aastal loodi neljateistkümne kohaliku metsaomaniku eestvedamisel Hiiumaa metsaseks. Saare pinnast on 71% kaetud metsaga. Praegu koondab metsaseks 163 liiget (13 juu-riidilist- ja 150 füüsilist isikut), nende kasutuses on ühtekokku 9400 hektarit metsamaad. Vaid kolmel FIE-st metsaomanikul on metsa üle saja hektari. Muide, Hiiumaa metsaseks on esimene metsaühistu Eestimaal, mis sai endale arengukava. See võeti vastu 2010. aastal.
Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss, kes aastaid vedanud ka Hiiumaa metsaseltsi tegemisi, märgib, et ühistu peamine eesmärk on metsaomaniku harimine.
„Metsaselts arendab ühistegevust metsade majandamisel, kusjuures aastaks 2015 on seatud eesmärgiks, et ühistu liikmetele kuulub vähemalt pool Hiiumaa metsadest,” iseloomustab Aira Toss seltsi tegevust ja tulevikuks seatud sihte. „Hiiumaa selts on aja jooksul taotlenud mitu korda toetust, seda ka saanud ja soetanud tehnikat, metsataimi ja muud taolist. Praegu on seltsil näiteks seitse traktorit.”
Edaspidi näeb Toss metsaühistutel suurt rolli selles, et õpetada erametsa-omanikku tellima ja kasutama metsakasvatuse teenust. Viimase põhimõte on – kui endal jõud üle ei käi, lase metsas toimetada asjatundjal.
Hiiumaa metsaseltsi eripära on selles, et nemad ei tegele puidu müügiga. „Kuna puidu ülesostmisega tegeleb Hiiumaal vaid kaks ettevõtet ja need mõlemad on ka seltsi liikmed, siis pole põhjust hakata normaalset konkurentsi moonutama,” selgitab Toss.
Kõikides metsades peitub oma väärtus
Metsamajanduslike teenuste pakkumisega tegeleva OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntson tunnistab, et erametsaomanike – olgu need siis era- või juriidilised isikud – soovid ja eesmärgid on sedavõrd erinevad, et nendes ühisosa leidmine kulgeb üle kivide ja kändude.
Põntson usub, et ühistuline tegevus saaks hoo sisse siis, kui sinna kuulumine muutub metsaomanikule vajaduseks. Seda vajadust aga ei teki seni, kuni suur osa eelkõige väikemetsaomanikest oma metsa aktiivselt ei majanda. „Ühekaupa metsaomanikud siiski toimetada ei jõua,” märgib Põntson.
Eraomanike väikesele aktiivsusele oma metsade majandamisel viitab ka maaülikooli professor Hardi Tullus, tõdedes, et suur osa meie metsades leiduvast puiduressursist on kasutamata. Ta on seda meelt, et sageli käib väikemetsaomanikule oma metsa seadusejärgne majandamine ülejõu – see võib jääda teadmiste, aga ka kesise majandusliku tulukuse taha.
„Ega näljahädad pole tingitud toidu puudumistest, vaid ikka sellepärast, et pole raha toidu ostmiseks,” tõmbab Tullus paralleeli. „Tuleviku metsandus sõltub palju puidu kasutamise tavade ja põllumajandustraditsioonide muutumisest, ka sellest, kui palju suudetakse põllumajanduses ja metsanduses sarnast näha.”
Tullus on seda meelt, et üles töötada tasub ka selliseid metsi, milliseid varem peeti majanduslikult vähetasuvateks, sest jäme- ja peenpalgi kokkuostuhinnad on juba sarnases suurusjärgus. Seda seetõttu, et saetööstuste tehnoloogia on kiiresti arenenud, võimaldades toota näiteks liimpuitu või jätkatud puitu, ega vaja enam niiöelda ühest tükist laia ja pikka lauda või prussi. Kui praegu on tasuvuse piiri tähistavaks puidu läbimõõduks kaheksa kuni üheksa sentimeetrit, siis õige pea võib majandatava puidu hulka jõuda juba ka kuuesentimeetrise läbimõõduga puit.
Poliitikud üritavad metsameeste koostööd õhutada
„Metsamajanduslikud tööd muutuvad üha kallimaks, sealhulgas ka transport ja muud kõrvaltegevused. Väikemetsaomanikel on üksi kõiki töid korraldada majanduslikult ebamõistlik, ühistutesse koondumine on ainus võimalus suurte majandajatega konkurentsis püsida. Seda enam, et mida aeg edasi, seda vähemaks jääb metsandusklikke piiranguid. Sellepärast ma ei tahaks kuidagi kuulutada paratamatuseks seda, et metsanduse tulevik kuulub vaid suuromanikele,” leiab Lamp. „Mulle meeldiks, kui koostöö tuleks vabatahtlikult. Tavaliselt tuleb eestlase koostöösoov esile alles siis, kui viimane häda on käes. Seega tuleks teha nende elu võimalikult keeruliseks ja koostöö möödapääsmatuks või siis hoopis metsaomanikke motiveerida. Oleme valinud pigem viimase tee ja püüdnud juba vähemalt kuusteist aastat – aastal 1997 võeti Riigikogus vastu Eesti metsapoliitika – seda valikut järgida.”
Eesti versus Skandinaavia
„Eestis on metsade all ümmarguselt pool kogu maast, kuid näiteks Taanis seevastu on metsasus umbes 12% ja pindala pisut üle 500 000 hektari,” räägib Lamp. Võrreldes Eesti ja teiste Põhjamaadega on Taani maakasutus orienteeritud pigem põllumajandusele. Metsadestki suur osa ei ole looduslikku päritolu, vaid on istutatud. Taani metsakasutus on ligikaudu kaks miljonit kuupmeetrit aastas, millest omakorda pool on kütteks kasutatav puit. Puidu tarbimine on oluliselt suurem, mistõttu enamus kasutatavast puidust imporditakse.
„Taanlaste keskmine erametsaomand on meie omast umbes kaks korda suurem, kuid siiski ei ole erametsaomanik võimeline metsakasutusest kasumit tootma. Metsamaad kasutatakse ka erineva kõrvalkasutuse eesmärgil, kuna taanlaste võimalused metsas käia, näiteks jahipidamise eesmärgil, on tunduvad tagasihoidlikumad kui meil,” teab Lamp.
Metsaomanikud on seal paremini organiseerunud ning vabadus metsamajanduslike otsuste langetamiseks on tema sõnul tunduvalt suurem kui meil.
Taani on Lambi sõnul viimased viisteist aastat olnud stabiilselt üks suuremaid eksportturge Eesti puidule ja puittoodetele, Skandinaavia riigid koos moodustavad ligikaudu poole kogu eksportturust.
Soome ja Rootsi metsamajanduse korraldus on asekantsleri hinnangul eeskujuks mitmetele maailma riikidele, sealhulgas ka meile. „Nii Soome kui Rootsi on meile olnud oluliseks abiks oma metsandusadministratsiooni ja erametsanduse tugisüsteemi ülesehitamisel. Koostöö Soome ja Rootsi metsandusadministratsiooniga on pidev ja kohtumised iga-aastased. Täiendavat koostööd Euroopa tasandil aitab parandada aastas kaks korda toimuvad riikide metsandusjuhtide kohtumised.”
Metsamaa koondub suuromanike kätte
Võiks ju öelda, et kui oma metsaga tegeleda ei soovi või ei käi jõud üle, siis müü see maha. AS-i Arco Real Estate põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld aga märgib, et need, kes tahtsid oma metsamaad müüa, ongi seda juba teinud. Omanikeks on Põllu sõnul jäänud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegeleda ega torma müügivajaduse tekkides esimese metsaga tegeleva sugulase-tuttava juurde. Nad kaaluvad rohkem ja võtavad pakkumisi mitmest kohast. Müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandades elatu-vadki sellest.
„Tavainimese jaoks on metsamaa paras peavalu, kui ta peaks seda ise majandama hakkama,” tõdeb Põld. Puidu kokkuostuhindu kindlaks teha on lihtne, piisab vaid internetiotsingust. Kõige keerulisem on aru saada, milline mets ja kui palju erinevaid kooslusi konkreetsel kinnistul kasvab.”
Ta nendib, et kui omanik valib metsamaa müügi asemel siiski majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul natuke petta. Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam-vähem sama raha korraga kätte. Tehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja pangaarvele laekub see kolme päeva jooksul. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.
Maad ei tasu poolmuidu käest anda
OÜ Tark Mets juhataja Heiki Hepner on samuti seda meelt, et metsamaa konsolideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Statistika järgi otsustades võib öelda, et ostetakse pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid.
Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele,” räägib Hepner. „Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel soolasema hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või -konsulendilt.” Ta lisab, et metsaühistu abiga võib kaaluda oksjoni korraldamist, aga ka siis peaks alghind olema võimalikult keskmise turuhinna tasemel.
Uus metsaseadus toob leevendust väikemetsaomanikule
Taas muutmisele minev metsaseadus, mis praeguseks on esitatud Riigikogule, peaks Andres Talijärve sõnul lihtsustama erametsaomanike, eeskätt just väikeste metsamaade omanike metsamajandustööde teostamist.
Nii näiteks ei ole muudatusettepaneku kohaselt edaspidi enam vaja inventeerida alla viie hektari suuruseid metsaomandeid. Samuti peaks kehtima hakkama puistupõhine raielahendus, kus arvestus põhineb puistu enamuspuuliigi järgi. Raied aga hakkavad seadusemuudatuse kohaselt toimuma eraldisepõhiselt – raie piiri paneb paika metsaeraldise piir.
Kui praegu peab enne raiet koostama metsateatise, siis edaspidi – juhul, kui mets on inventeeritud – ei pea lageraiesse minevate metsade kohta enam eraldi teatist registrile saatma.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv kinnitab, et uus metsaseadus muudab erametsaomaniku elu mitmes osas lihtsamaks ja kindlasti väheneb bürokraatia kõikvõimalike lubade menetlemisel. See tähendab, et registris registreerimine on samastatud metsateatise esitamisega.
„Siin on seaduselooja lähtunud põhimõttest, et kord juba lubatud asja pole enam mõtet teist korda lubada,” selgitab Talijärv.
Metsaseaduse täiendused lubavad tulevikus ühelt kinnistult raiuda metsateatist esitamata aastas kuni kakskümmend hektarit puitu, seda siiski eeldusel, et kolme hektari kohta ei raiutaks rohkem kui üks tihumeeter. Tuleb siiski silmas pidada, et sellisel moel raiutud puitu tohib metsaomanik kasutada vaid oma tarbeks. Kui soovitakse selle puiduga mingeid tehinguid teha, on ikkagi tarvis ka metsateatist.
Lisaks tasub meeles pidada, et registripõhine metsamajandus on lubatud siiski vaid metsades, kus pole piiranguid peal.
Ain Alvela/Äripäev
Nõu küsimist ei maksa häbeneda
2012. aastal kulus erametsakeskusel metsaomanike nõustamiseks 495 527 eurot (2011. aastal 433 068 eurot), nõustamisi viidi läbi 5676 (5332) korral.
Viimase nelja aastaga on metsandusalase nõu jagamisele kulunud summa enam kui kahekordselt suurenenud – 2009. aastal kulus selleks 216 424 eurot.
Tavapäraselt viiakse kõige rohkem nõustamisi läbi Tartumaal (mullu 3,9% ja 2011. aastal 3,7% nõustamiste koguarvust), järgnevad Viljandi, Jõgeva ja Pärnu maakonnad.
Konkurentsitult kõige rohkem vajasid erametsaomanikud 2012. aastal abi toetuste taotlemisel, muuhulgas Natura 2000 kaitsealadega seonduva asjus -39,5% kõikidest nõustamistest (2011 -43%).
Eesti metsanduse üldist strateegiat juhib aastateks 2009-2013 kehtestatud metsanduse arengukava.
Allikas: statistikaamet
Metsanduslikud organisatsioonid ja ühendused
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet – www.pria.ee
PRIA on riigiasutus, mille ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu toetuste andmise korraldamine, põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine.
Keskkonnainvesteeringute keskus -www.kik.ee
KIK-i ülesandeks on rahastada erinevaid keskkonnaprojekte ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (C02 kvoodi-müük ja toetuste vahendamine).
KIK-ist on võimalik taotleda ka sihtotstarbelist keskkonnalaenu soovitud projekti elluviimiseks.
Ettevõtluse arendamise sihtasutus -www.eas.ee
EAS-i ülesandeks on edendada ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Maakondlike arenduskeskuste infovä-rav www.mak.eas.ee
Maaelu edendamise sihtasutus –
www.mes.ee
Sihtasutuse ülesandeks on maapiirkonna majandusliku ettevõtluse arendamine läbi võlakohustuste tagamise, laenamise, toetuste andmise ja maaelu maine kujundamise.
Maamajanduse teabe levitamine maa-ettevõtjale ja konsulendile www.pikk. ee kaudu.
Metsa hoiu-laenuühistu -www.metsaraha.ee
Tulundusühistu tegeleb oma liikmete raha hoiustamise, liikmetele laenu andmise, laenuressursi vahendamise ja klientide nõustamisega majandusküsi-
Metsaselts – www.metsaselts.ee
Selts koondab metsandustöötajaid ja -huvilisi.
Selts korraldab iga-aastast metsanädalat ja metsanduse visioonikonverentsi.
Metsa- ja puidutööstuse liit -www.empl.ee
Mittetulundusühistu ülesandeks on aidata kaasa puidu laialdasele kasutamisele Eestis, mõjutada metsa- ja puidutööstussektori konkurentsiteguri-te arengut ning sektori panuse kasvu ühiskonda.
Metsaüliõpilaste selts – www.emeus.ee
Mittetulundusühistu eesmärk on koondada metsandustudengeid, et rääkida kaasa ühiskonna protsessides õppe- ja teadustööd arendavate projektide ning heakorratööde kaudu.
Eestimaa Looduse Fond – www.elfond.ee
ELF-i tegevuse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja riigiasutustega.
Talupidajate keskliit – www.taluliit.ee
Mittetulundusühistu ühendab Eestis registreeritud talupidajate liitusid, maamajanduslikke huvi-, erialaseltse ja -liitusid ning keskühistuid.
erametsaliit, Äripäev
Allikas: Eesti Mets. Ain Alvela, Äripäeva ajakirjanik Kairi Oja, ajakirjanik