Elektroonilist veoselehte hakati rakendama alates 2008. aastast. Nüüd on metsanduses sellele liitunud mitmesuguseid muid e-lahendusi.
Suurenenud on elektrooniliste veoselehtede koostamine, RMK on kasutusele võtnud harvesterijuhi ja saemeeste rakenduse ning e-kokkuveo
Elektroonilise veoselehe koostamise rakenduse ELV1S kasutamine on võrreldes mullusega, mil e-veoselehe aktiivsem vormistamine lahti läks, suurenenud ligi veerandi võrra.
Metsa- ja puidutööstusliidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul on viimasel kolmel kuul vormistatud keskmiselt 10 500 e-veoselehte kuus. Võrdluseks on siinkohal 2012. aasta jaanuari ja veebruari andmed – siis koostati vastavalt 7800 ja 8600 e-veoselehte. Otsmann märgib, et täpset e-lehtede osakaalu veoselehtede üldarvust on keeruline öelda, kuna paberlehed ju kuskil süsteemis ei registreeru, kuid hinnanguliselt saab arvestada, et e-veoselehega veetakse ligikaudu 50% puidu kogumahust.
ELVISE-ga on nüüdseks liitunud veidi üle 150 ettevõtte, igapäevaselt kasutab rakendust 110. „Kasutajate arv kõigub kuude lõikes ja ei ole igas kuus sama,” nendib Otsmann.
Kõige rohkem aktiivseid kasutajaid on metsamaterjali ostjate poolel. „Tänavu septembris võeti vastu 10 312 koormat/veoselehte, 2012. aasta septembris oli see 8701,” näitlikustab Otsmann. Vedajatest kasutajate ring on tema sõnul natuke väiksem ja seda põhjusel, et metsamaterjali vedavaid ettevõtteid on arvuliselt vähem kui vastuvõtjaid.
Alates möödunud aastast on ELVIS-sse sisse viidud mitmeid erinevaid arendusi, põhiliselt pisemaid täiendusi. „Täiendustena on lisatud näiteks ELVIS-e avalike ladude nimekiri; võimalus volitada oma laos mõõtma ja vastu võtma teist ettevõtet; täiendatud on veoselehe väljatrükki jne.,” loetleb Otsmann. Lisaks veel hulk pisiparandusi-muudatusi. Süsteemi funktsionaalsust märkimisväärselt muudetud ei ole.
Möödunud kevadel loodi täiendav autojuhirakendus. Otsmanni sõnul on tegemist sisuliselt ELVIS-e veebikeskkonna lihtsustatud versiooniga, mis on mõeldud vaid autojuhtidele kasutamiseks. „Autojuht saab M-ELVlS-ga talle täitmiseks suunatud veotellimuse baasil tekitada veoselehe ja selle vajalike andmetega täita ühe-kahe minutiga,” täpsustab ta. „Võrreldes veoselehe loomisega otse ELVIS-e veebis, on autojuhirakendus tunduvalt mugavam ja kiirem. Autojuhi enda andmete haldus toimub siiski veebirakenduses.”
Lähiajal lisandub rakendusse võimalus kasutada Google-navigaatorit, mis on tänapäeval paljudes nutiseadmetes kasutusel.
MlTTELIITUNUTE JAOKS ON OLEMAS OMA E-LADU
Stora Enso Eesti AS-i metsatöö- ja logistikajuhi Mait Marrani sõnul veetakse sisuliselt kogu Stora Enso oma raielankidelt tulev puit e-veoselehega. Samuti on kõik firma Eesti saeveskid ja terminalid suutelised sajaprotsendiliselt vastu võtma e-veoselehega saadetavaid koormaid. Stora Ensole kui vastuvõtjale liigub e-veoselehega umbes 40% koormatest.
Paberlehte kasutab ettevõte erandolukorras. „0leme kutsunud oma kliente üles liituma ELVlS-ga ja enamik on juba liitunud,” ütleb Marran. „Mitteliitunutele oleme tekitanud meie süsteemis oma e-laod ja suuname e-veoselehed sinna. Sellise lahenduse puhul saavad kliendid ELVIS-e kujundusega e-veoselehe väljatrüki, mis on võrreldav paberlehega, aga mis transpordifirmade jaoks toimib sarnaselt e-veoselehega.”
Stora Enso toimetab e-veoselehega läbi raamatupidamisprogrammi Axapta.
„Кипа Stora Enso infosüsteemides oli e-veoselehe kasutamiseks vajalik info juba olemas, siis polnud mõtet sama infot teist korda ELVIS-sse ümber tõsta,” põhjendab Marran liidese kasutamist. „ELVIS-e üks üldisi eesmärke oligi andmete mitmekordse sisestamise vältimine. Liidese kaudu saab vahetada infot otse Stora Enso infosüsteemi Axapta ja ELVIS-e vahel.”
Marrani sõnul on e-veoselehe kasu olnud täpselt selline, nagu enne ELVIS-e arendamist ja kasutuselevõttu sai soovitud. „Andmeid peab sisestama süsteemi ainult ühe korra, väheneb info sisestamisest tingitud vigade arv, andmete liikumise kiirus on suurem ja info olemasolu aitab nii puidu saatmist kui ka vastuvõttu paremini planeerida,” loetleb Marran.
RMK-S ON PEAAEGU KÕIK VEOSELEHED ELEKTROONILISED
RMK läks e-veoselehtedele praktiliselt täielikult üle möödunud aasta alguses, kasutades selleks enda välja töötatud rakendust, mis on ühendatud metsa-ja puidutööstuse liidu loodud elektroonilise veoselehe infosüsteemiga ELVIS. Metsamajandusosakonna peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul toimib süsteem ilma suuremate vigadeta ja kasutajate mugavus on tagatud. „Mõnel juhul on RMK kohustatud välja andma ka paberkandjal veoselehe, seda juhul, kui veo korraldab klient ehk kui vahelaost veab puidu ära ostja ise,” märgib Laigu, et päris ilma paberlehti vormistamata läbi ei saa. Paberlehte vajavate koguste osakaal kogu RMK müügimahust on aga väga väike, alla ühe protsendi.
RMK korraldatava puiduveo puhul ehk siis, kui nende logistik tellib RMK vedaja vahelattu ja saadab puidu kliendile, vormistatakse 99,8%-lt e-veoseleht. „See väike osa, mis jääb sajast protsendist puudu, on tingitud enamasti tahvelarvu-tite tehnilistest riketest,” selgitab Laigu.
Kirde regiooni logistikajuhi Raul Orgia andmetel koostatakse e-veoselehti nädalas umbes 1900 ja aastas umbes 100 000. Kõik olulisemad võtmekliendid on ELVIS-ga liitunud. „RMK vedajad on olnud väga innovaatilised ja uute tehniliste lahendustega alati kiiresti kaasa tulnud,” osutab Laigu.
Esimese e-veoselehe projektiga alustati juba 2008. aastal, mil kõik vedajad hakkasid kasutama elektrooniliselt veoselehe andmete edastamist RMK-le. „Seda ei saanud veel lugeda e-veoseleheks, sest vedajad pidid samaaegselt täitma ka paberkandjal veoselehe, kuna õigusakt veel ei tunnistanud e-veoselehte, ka ei olnud olemas keskset rakendust ELVIS,” räägib Laigu. Kohe pärast ELVIS-e tööle hakkamist võtsid kõik RMK vedajad selle kasutusele. Oma rakenduse kasuks otsustati seetõttu, et sooviti välja töötada täpselt niisuguseid andmeid, nagu ettevõttele otstarbekam, ELVIS seda RMK hinnangul aga täielikult ei võimaldanud.
E-veoselehti koostatakse Android-operatsioonisüsteemis.
Elektroonilisele veoselehele ülemineku suurim võit on Raul Orgia hinnangul andmete edastamise täpsus ja kiirus. Vanasti tuli näiteks veokijuhil katastrinumbrid ja metsateatise andmed märkida paberile käsitsi, nüüd on need aga olemas logistiku veotellimusel. Ka ettevõtete nimed on nüüd täpselt kirjas. Orlga meenutab, et näiteks firma Jeld-Wen Eesti AS-i nime on paberlehtedel esinenud vähemalt kuuekümnel erineval moel.
E-veoselehele üleminekul on paranenud ka veokijuhi ja logistiku vaheline infoedastamine. „Е-veoselehel on tagasiside võimalus – juht saab jätta teate, kas ladu on tühi, täpsustab sortimendi seisu laos või muud sellist,” selgitab Orgia.
Logistikul peab nüüd aga arvuti ja netiühendus pidevalt käepärast olema, sest e-veoselehte saab juht metsas täita vaid logistiku koostatud tellimuse alusel. Varem sai logistik veokijuhti tööle suunata ka telefoni teel.
Täiendused e-veoselehele
Nagu ikka uue asjaga, nii esines ka e-veoselehe kasutuselevõtuga algul tõrkeid. Möödunud aasta algul oli näiteks logistiku rakenduses veotellimuse koostamises vajakajäämist. Ehk kui logistik kutsus tellimuse tagasi, ei kustunud see veokijuhi tahvelarvutis, vaid selleks tuli juhile üle helistada.
„Tänase seisuga on RMK rakenduste kasutajatelt laekunud kasutamise mugavust puudutavad muudatus- ja раrandusettepanekud valmis ehitatud,” kinnitab Orgia, et analoogseid puudusi enam ette ei tule. Plaanis on arendada veel veokijuhi rakendust, mis pakuks temale optimaalseima teekonna vahelaost sihtkohta. Ka on kavas kasutusele võtta tahvelarvutis olevad GPS-seadmed, et jälgida metsaveoautode hetke asukohta ja läbitud teekonda. „Praegu jälgime neid erinevates jälgimiskeskkondades,” märgib Orgia.
Täiendavalt on RMK veotellimuse koostamisel teinud arenduse, mille hellitav nimi on Veobörs. „Veobörs võimaldab logistikul teiste piirkondade kolleegidele välja pakkuda osaliselt täidetud veotellimusi, kus on täidetud kõik vajalikud andmed peale vedajat puudutavate andmete,” selgitab Orgia. „RMK logistik, kes saadab veoki kaugel asuvasse sihtkohta, saab vaadata Veobörsist, kas sihtkoha lähedalt on võimalik saada oma metsaveoautole niinimetatud vedajata veotellimusest tagasikoormat ja broneerib siis selle ära sellele konkreetsele metsaveoautole. Veobörsi eesmärk on vähendada veoki koormata sõitu ja seeläbi kahandada kulusid vedajale ja RMK-le.”
Veelgi rakendusi
RMK-1 on metsa majandades kasutusel teisigi infotehnoloogilisi rakendusi, näiteks harvesterijuhi rakendus, mis võimaldab näha raielangi piire harves-teri arvuti ekraanil. Ka saemehed näevad eraldiste piire nutitelefonist või käsi-GPS-st, mistõttu RMK üldjuhul langi piire looduses enam ei tähista-gi. Vastavat infotehnoloogilist süsteemi, kus operaator lõikab tehnoloogilise kaardi järgi ja jälgib langi piire üksnes harvesteri kaardirakendust kasutades, on välja töötatud kaks aastat. Tänavu juulist käib töö üksnes kaardirakenduse alusel ja kõigil RMK lepingupartneritel on vastav rakendus olemas.
„Operaator saab jälgida RMK-st saadetud raielangi piire harvesterikabiinis oleva arvuti ekraanil,” selgitab Rainer Laigu, kuidas süsteem toimib. Ühtlasi märgib praaker tehnoloogilisele kaardile ka tingliku kokkuveotee suuna. Kui har-vesterijuht aga leiab, et teistmoodi on ökonoomsem, võib ta liikuda oma äranägemist mööda. Harvesterioperaator näeb kaardirakenduselt nii piiri (punane jooneke), iseenda asupaika (värviline täpike), praakeri antud liikumissuunda (hallikas jooneke) kui ka enda reaalset liikumist.
Harvestri asupaika tähistav jooneke kipub ekraanil vahel hüppama ja ka üle piiri käima, ehkki masin reaalselt üle piiri ei ole liikunud. Seda põhjustab navigatsiooniseade, mis otsib pidevalt endale kõige lähemat satelliiti.
Pärast tööde lõpetamist saadab operaator praakerile rajafaili, millelt on näha, kuidas harvester raielangil liikus. Kuna praaker on raietöödega jooksvalt kursis, teab ta, et kaardil näha olevad hüplemised ei ole tingitud masina üle piiri käimisest, vaid satelliitlevi ühendusest. Korra on siiski selle aja jooksul juhtunud, et harvesterijuht eksis piiriga ja lõikas valesti.
Rajafaili on võimalik seadistada ka metsa kokkuveo traktorile – operaator näeb siis, kuidas harvester on liikunud ning saab minna tema jälgedes. See on hea näiteks sanitaarraiel, kus üks puu on tarvis siit ja teine sealt üles noppida. Osa kokkuvedajaid seda võimalust juba ka kasutab.
Lisaks rajafailile saadab harveste-rioperaator iga päev RMK-le toodangu- (*.prd) ja kalibreerimisfaili (*.ktr). Esimese faili alusel saab praaker teada, kui palju ja millist sortimenti harvester tootis, teise faili alusel saavad harves-terimõõtmise spetsialistid hinnata, kas masin mõõtis kogust õigesti.
Selle aasta sügisel sai valmis saemees-te rakendus, millega praaker või metsakasvataja saadab saemehe nutitelefoni raielangi piirid. Nutitelefonid on varustatud piisavalt täpse GPS-seadmega ja läbi selle saab saemees jälgida raielangi piire nii küpses metsas kui ka nooren-dikus. Piire näevad saemehed ka käsi-GPS-seadmest.
Kuna saemeeste rakendus on alles uus, tähistavad mehed töö hõlbustamiseks enda jaoks langi piirid siiski looduses ära.
Eelmise aasta suvest võttis RMK kasutusele e-kokkuveo rakenduse. „Selle abil teatavad kõik kokkuveomasina operaatorid iga koorma järgselt, kui palju ja millist sorti on nad raielangilt teeäärsesse vahelattu kokku vedanud,” selgitab Laigu. Ka see rakendus on koostatud Androidis ja kõik kokkuveomasinad on varustatud nutitelefoni või tahvelarvu-tiga. Nende andmete alusel on RMK-1 täpselt teada, kui palju on puitu veel raielangil maas (harvesteri toodangu-failist on see kogus teada) ja kui palju juba tee ääres, et vajadusel vedajale veotellimus koostada. ®
Kuidas käib e-veoselehe vormistamine ja sellega töötamine RMK-s
1. Logistik valib veoettevõtte.
2. Logistik valib veoettevõtte veolepin-gu, ühel vedajal võib olla mitu lepingut.
3. Logistik valib konkreetse metsaveoauto.
4. Logistik valib konkreetse vahelao ja sellest konkreetse sordi või valib sordi ja näeb kõiki enda vastutusel olevaid vaheladusid, milles on seda sorti.
5. Logistik sisestab vedamist vajava sordi koguse.
6. Logistik valib saaja, kellele sort veetakse. Saab valida ainult kliente, kellel on kehtiv müügileping.
7. Logistik valib kliendi müügilepingu, ühel kliendil võib olla mitu lepingut.
8. Logistik valib kliendi tarnekoha, paljudel suurtel klientidel on mitu tar-nekohta.
9. Logistik sisestab vajadusel veotelli-musele tähtaja ja märkused, mis iseloomustavad konkreetset vaheladu, sorti, klienti vms.
10. Logistik saadab veotellimuse ära ja see jõuab veokijuhi tahvelarvutisse.
11. Veokijuht avab tahvelarvutis veotellimuse.
12.Veokijuht avab veotellimuses vahelao asukoha kaardivaate. Ta saab vaadet suurendada ja vähendada, et kaardi abil leida optimaalseim teekond.
13. Veokijuht sõidab vahelattu ja laadib koorma peale, pärast laadimise lõppu alustab veokijuht e-veoselehe täitmist. Veotellimusega koos on RMK saatnud ka vahelao, saaja ja metsamaterjali päritoluandmed ning need on e-veoselehe koostamisel vaikimisi täidetud. Veokijuht sisestab ainult koormapakkide mõõdud ja puidu virnatäiuse koefitsiendid, mille alusel rakendus arvutab koguse. Lisaks sisestab veokijuht ettesõidu teekonna pikkuse (teekond eelmisest koorma mahalaadimisest kuni sellesse vahelattu jõudmiseni). Metsas andmed ära täitnuna vajutab veokijuht tahvelarvutis nuppu „Alustan vedu”, misjärel veoseleht registreeritakse ära ELVIS-s ja ELVIS annab e-veose-lehele unikaalse numbri. Pärast veo alustamist näeb RMK logistik oma rakenduses, et koorem on vahelaost liikuma hakanud ja metsaveoauto on jälgimiskeskkonnas nähtav. Samuti näeb ELVIS-ga liitunud klient koheselt, et koorem on tema poole teel. E-veoselehte saab koostada mitmest vahelaost koorma peale korjamisega. Samuti saab ühte koormasse panna puitu kahele või enamale kliendile.
14. Kui metsaveoauto jõuab sihtkohta, siis pärast koorma maha laadimist vajutab veokijuht nuppu „Koorem maas”. Seejärel sisestab veokijuht koormaga läbitud teekonna pikkuse. Lisaks on võimalik sisestada konkreetse veosega kaasnenud ajatöö, nt. sorteerimiseks või sadamas ootamiseks kulunud aeg.
15. Pärast nupule vajutamist näeb RMK logistik oma töölaualt, et koorem on jõudnud sihtkohta, on maha laaditud ja vedu lõpetatud.
16. Veokijuht valib uue veotellimuse ja sõidab vahelattu.
17. Logistik veendub e-veoselehele andmetes ja kinnitab seejärel veoselehe. Pärast kinnitamist toimub laokanne ja vahelao kogus väheneb veoselehe-ga ära veetud koguse võrra.
Allikas: Eesti Mets, Kristiina Viiron (Eesti Päevalehe ajakirjanik)