2016. aasta statistika andmetel moodustab metsa-ja otsene lisandväärtus kogu lisandväärtusest 5,3% ning kogu SKP-st 4,6%. Metsa-ja lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%, mis on pisut kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna. Ettevõtete kogu müügitulu sektoris moodustas 3,3 miljardit eurot. Metsa-ja on sellega üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid.
Eestis peetakse majanduse veduriks, sest Eesti on nii kodu- kui ka maailmaturul väljapaistev ja tunnustatud kõrgtehnoloogiline tootjamaa. 2016. aastal eksportis kokku 1,91 miljardi euro eest, suurimateks ekspordiartikliteks olid sae-ja höövelmaterjal ning .
31. oktoobril korraldas Äripäev teemalise konverentsi “ äriplaan 2018”, kus esinesid mitmed sektori juhtfiguurid, sealhulgas keskkonnaminister Siim Kiisler, kes leidis, et kõige aluseks on keskkonnahoid ning ministeeriumil ei ole plaanis lähiajal regulatsioone muuta.
TUGINETAKSE
“ 2020 on raamistik, millele tugineme,” ütleb Kiisler ning lisab, et kava eesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. See tähendab, et me kasutame puitu kui taastuvat loodusressurssi ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Metsade tootlikkuse säilitamiseks tehakse vähemalt poolel uuendusraiealadest.
Kui praeguse arengukava alusel oli kavandatud 12-15 miljonit m3, siis aastatel 2011-2016 on olnud keskmiselt 12-15 miljonit m3 ehk 73% eesmärgist ja u 62% juurdekasvust.
2018. aastal ulatub pindala üle ühe miljoni hektari. “ pindala on praegu kokku 1 002 872 hektarit ning sellest rangelt kaitstavat metsa on 24%, majanduspiiranguteta metsa 13% ja majandatavat metsa 63%,” ütleb Kiisler, lisades, et tema arvates toimub riigi tegevus hästi. “ on oluline stabiliseerija ja nad on suutnud oma tööga tagada sektori ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna.”
Lõpetuseks räägib keskkonnaminister tulevikust, tuues välja, et puidust ja puidukiust tooted on ühed olulisemad metsade pideva kasvu saadused ning vähese süsinikuheitega biomajanduse alus. Suurim biomajanduse arendamise võimalus on tingimuste loomine puidu suuremaks kasutamiseks energeetikasektoris ja taastumatute materjalide asendamine ehitussektoris – puit on biomajanduse alus.
VIIMASEL KOLMEL AASTAL ON EESTISSE INVESTEERITUD AKTIIVSELT
AS-i Swedbank metsa- ja juht Mait Kaup ütleb, et on viimasel kolmel aastal investeerinud Eestisse hästi aktiivselt.
“Selle aasta lühiajaliste investeeringute statistikat meil veel ei ole, kuid tundub, et mahud on siiski mõnevõrra tagasihoidlikumad kui varem,” ütleb Kaup ja toob põhjuseks selle, et toorainepõhised investeeringud on olnud tõesti suured, pelletitööstus on palju investeerinud ning ja vineeritööstus on teinud suuri investeeringuid. Ekspordikäive on aga tugevas kasvus ning eksport ületab importi lausa kolmekordselt. “Näha on, et ekspordikäive on sellel aastal tugevas kasvus ehk siis tulemused on olnud ilmselt paremad, kui olid ootused. Tugev kasvutrend on näiteks vineeri ekspordis, samuti on kasvutrendis puidugraanul, mis on samas olnud juba mõnda aega ekspordis juhtpositsioonil,” toob Kaup välja. Samuti on üles läinud paberipuidu hinnad, kuid suurima raha liigutajad on siiski sae- ja höövelmaterjal ning . Ekspordi käibekasvu taga on Kaupi sõnul peamiselt kasvanud tootmismahud – näiteks vineeri tootmismahud on sellel aastal juba juulikuus ületanud aasta varasema taseme.
EESTI PALK BALTIKUMI KÕRGEIM
Saematerjali tootmisvõimsus kasvas viimasel kahel aastal umbes 400 000 tihumeetrit. “See omakorda on viinud tootmismahtude jõulisele kasvamisele ning jõuliselt kasvab ka saematerjali eksport ja import,” ütleb Kaup. Peamisteks ekspordipartneriteks on Kaupi sõnul lähiriigid. “Erinevates alamsektorites on ekspordipartnerite esikolmik üsna sarnane – valdav osa läheb ikka Soome, Rootsi ja Norrasse kuid kaugematest turgudest müüakse üksjagu ka Suurbritanniasse ja Saksamaale.
Palgatasemest rääkides toob Kaup välja, et Eesti brutopalk on Baltikumi kõrgeim. “Lätlastest oleme palgatasemelt ees umbes 33%, leedukatest 37%,” sõnab Kaup lõpetuseks.
Toomehinnad tõusus
Eesti on praegu toormega kitsas ja see on avaldanud mõju ka . Tänavuse III kvartali ülevaatest selgub, et hinnad on tõusnud pea kõigil puidusortimentide!. Männipalgid kallinesid aastaga ca 10-11 % ja kuusepalgid ca 11 -12%. Kasvanud on ka müüdavate okaspuupalkide hind, samas Soomes aga on hinnad langenud. Kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind hinnastatistika alusel männipalgil 71,35 €/tm, männipeenpalgil 67,71 €/tm, kuusepalgil 72,57 €/tmja kuusepeenpalgil 69,55 €/tm.
hinnastatistika järgi lehtpuu jämesortimentide hindades suuri muutuseid ei ole, küll aga on kasvanud müüdava materjali hinnad. Tänavuse kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind hinnastatistika alusel kasepakul 82,00 €/tm, kasepalgil 64,03 €/tm, haavapalgil 36,00 €/tm, lepapalgil 31,50 €/tm.
Paberipuidu turul on hinnastatistika järgi kõikide sortide hinnad kasvanud. Eriti märkimisväärselt on kasvanud okaspuupaberipuidu hind, mis on kolme kuuga kallinenud 9-10%.
2017. aasta septembri seisuga maksis tihumeeter männipaberipuitu 36,85 eurot, kuusepaberipuitu 37,02 eurot, kasepaberipuitu 31,46 eurot ja haavapaberipuitu 27,64 eurot.
Küttepuiduturul on hinnatõus jätkunud terve tänavuse aasta. Kui kuus kuud tagasi ületati 21 €/tm piir, siis septembris maksis tihumeeter küttepuitu hinnastatistika järgi juba keskmiselt 24,19 eurot.
Allikas: Heiki Hepner, Tark Mets OÜ
Eesti
Puidupõhised tooted on Eestile üks olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp.
Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli 2016. aasta 11 miljonit m3.
2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid, mis moodustas kogu Eesti kaupade ekspordist 16%.
Metsa- ja lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%.
2/3 kogu ekspordi väärtusest eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse – peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi ja Norra, kusjuures eksport ületab importi kolm korda.
2016. aastal oli metsa- ja tööga hõivatuid ligikaudu 35 700.
on töötlevas tööstuses tervikuna üks suurimatest tööandjatest ning kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja 5%.
2016. aastal kasvas toodangumaht võrreldes 2015. aastaga enamikus olulisemates tooterühmades.
2017. aastaks võib prognoosida sektoris tootmismahtude kasvu.