Riik peaks avalike tellimuste ja projektidega soodustama puitmaterjali kasutamist. Puitu võiks tunduvalt rohkem tarvitada sisekujunduses, hoonete põhikonstruktsioonide rajamisel ja ka välisfassaadilahendustes.
Eestis on hulk võimekaid tootjaid, kes müüvad ligikaudu 90% oma toodangust välisturgudele, peamiselt Skandinaaviasse, ning rajavad sinna mitmekorruselisi puidust korterelamuid, aga ka ühiskondlikke hooneid.
Eestis tasuks puithoonetele ja üldisemalt puidu kasutamisele ehitamisel riigi poolt vaadatuna rohkem panustada, et ekspordis võimekas sektor oleks jätkusuutlik ka Eestis.
Üks jätkusuutlikkuse tagamise alustalasid on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja piisav juurdekasv. Juurdekasvu puhul on aga alustuseks oluline valdkonda riiklikul tasandil väärtustada ja tunnustada, sest see saadab noortele selge signaali, et tegemist on valdkonnaga, millega tasub oma tulevikku siduda.
Võimalikult C02-naturaalne materjal. Puitmajade ja puidu tunnustamine riiklikul tasandil loob ettevõtjatele võimaluse kasutada välisturgudel referentsina kodumaal tehtud töid. Puit on ehitusmaterjalina mitmekülgne ja vastupidav, mis muudabki selle väärtuslikuks.
Tervisesõbralikkuse kõrval on puitmaja väga väikse ökoloogilise jalajäljega võrreldes näiteks teras- või betoonkonstruktsiooniga. Karmistuvad energiasäästu-ja keskkonnanõuded võiks olla võimalus esitada avalikes tellimustes ühe tingimusena, et hoone ehitamisel kasutatavad materjalid peavad olema võimalikult CO2-neutraalsed, keskkonna-ja tervisesõbralikud.
Puidust korrusmajad
Puitmajaliidus on ettevõtteid, kes toodavad puitkonstruktsioonidest korruselamuid, näiteks Harmet ja Matek.
Eestis on Kodumaja ehitanud Tartusse kolmekorruselised elamud, mistõttu ei pea kindlasti paika väide, et siin ei ole lubatud ehitada puidust kõrgemaid kui kahekorruselisi hooneid.
Eesti puitmajasektori müügitulu ulatub ligikaudu 250 miljonit euroni. Seejuures moodustab Eesti Puitmajaliidu liikmete müügitulu ja töötajate arv ligi 45-50% kogu sektori vastavatest näitajatest. Puitmajaliidu liikmed ekspordivad 85% oma toodangust kokku 40 sih triiki.
Kui arvestada, et puitmajatootjaid on Eestis tervikuna kokku umbes 140, siis võib öelda, et ühistegevusteks on liitunud nendest suuremad ja mõjukamad ettevõtted. Eesti on mahujärgi arvestades Euroopas Soome järel teine puitmajade eksportija, kuid müügitulu poolest alles neljas.
Et ka müügitulu märkimisväärselt kasvaks, otsime võimalusi tihedamaks koostööks teiste ehitusmaterjalitootjate, ehitusinseneride ja arhitektidega, mööbli- ning IT-sektoriga. Suure lisandväärtusega toote loomiseks tuleb panustada nii tootearendusse kui ka koostöösse puitmajatootjatega külgnevate sektorite ja teadusasutustega.
Puitu peljatakse odava maine tõttu
Arhitektid Indrek Allman ja Indrek Suigusaar märgivad, et Arhitektuuribüroo Pluss projekteeris esimesed mitmekorruselised prefabritseeritud puitelementidest välisseintega kortermajad Eestisse juba aastal2005. Sellest alates on Plussi töödes puidu osatähtsus järjest suurenenud.
Puitkonstruktsiooniga majade eelistest rääkides ütlevad arhitektid, et puit on taastuv materjal, Eestis hõlpsasti kättesaadav, odavam kui enamik alternatiivseid materjale ning võimaldab välisseintel kõige efektiivsemalt paigaldada soojustusmaterjali tarindikihi sisse. Tehases valmivate puit-elementide puhul lisanduvad eeliste hulka tarinditööde tegemine kuivades oludes, valmistamise täpsus ja paigalduskiirus.
Eestis kehtivate tuleohutusnõuete alusel ei ole üldjuhul lubatud enam kui kahekorruseliste puitkandekonstruktsiooniga hoonete ehitamine. Erandina tohib püstitada vaid elu- (tuleohutusnõuete määruse liigituse järgi I kasutusviis) ja büroofunktsiooniga (V kasutusviis) kolme-neljakorruselisi puitkandekonstruktsiooniga hooneid ja nendegi puhul eeldatakse automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamist.
Ühtlasi nõutakse kõrgemate kui kahekorruseliste hoonete puhul puidust välisvoodri töötlemist viisil, mis tagaks pindade suure tulekindluse. Selline töötlus pole igavene, vaja on järeltöötlust.
Kasutada saab ka kombineeritud variante, kus hoone kandeskelett on tulekindast materjalist, väliskoor aga puidust.
Arhitektide sõnul ei tule hoone omanikud sellise mõttega kaasa. Puitkarkassiga ehitisi peljatakse 1990ndate karbiküladest külge jäänud odava maine tõttu.
Skandinaavias ja Lõuna-Euroopas on puidust ehitamisel tuletehnilised reeglid lõdvemad, selles suunas liiguvad ka Eesti standardid.
Büroos on praegu kavandamisel põneva lahendusega 20 000ruutmeetrise põrandapinnaga multifunktsionaalne hoone, mis on avaliku kasutusotstarbega ja sealjuures neli korrust kõrge. Projekteerimisel kasutatakse innovaatilist 3D-modelleerimistehnoloo-giat, mis aitab luua suureava-lise liimpuidust kandekonstruktsiooni.
Säästab aega ja raha
Puitfassaadid äratavad huvi ka Eestis.
Küsimustele vastab Timbeco Woodhouse OÜ tegevjuht Siim Leisalu.
Kas puitelementkonstruktsiooni kasutamine fassaadis koos betoonkonstruktsiooniga on levinud?
Puitelementkonstruktsioone saab kasutada nii betoon- kui ka muude levinud konstruktsioonide puhul.
Üldjuhul on see tavaline põhjamaades, kus puitelementkonstruktsioonid kiirendavad ehitust ja vähendavad üldjuhul maksumust.
Kas nende kasutamine on levinud ka Eestis?
Puit- ja teiste konstruktsioonielementide kasutamine fassaadiehituses Eestis kahjuks nii levinud ei ole. Küll aga on märgata muutusi, eriti ühiskondlike hoonete rajamisel.
Viimase kuue kuu jooksul on tulnud hulk päringuid, kus fassaadis on soovitud kasutada puitelementkonstruktsioone. Fassaadielementide kasutamise teadlikkus kasvab nii ehitajate kui ka arhitektide hulgas.
Milline on ettevõtte suurim turg?
Toodame elemente ja elementkonstruktsioone eelkõige Skandinaaviasse ja väikses mahus ka Eesti turule.
Mis kasu saab ehitusfirma, kui ta kasutab fassaadis puit-elementkonstruktsioone?
Ehitusfirma võidab ehitamise ajas, sest elemendid toodetakse tehases ja tõstetakse objektil paika.
Allikas: Äripäev (Ehitus), Kristiina Rebane (Puitmajaliit / klastri juht)