Eesti metsa- ja puidutööstus numbrites 2025
Puittoodete eksport oli 2025. aastal 2,65 miljardit eurot ehk 14% kogu Eesti kaupade ekspordist. Allpool on sektori olulisemad näitajad: majandus, väliskaubandus, metsakasutus, töökohad, toodang ja energia.
1 / 7 Eesti kaupade ekspordist
Ettevõtete müügitulu −0,9% 2025 vs 2024
5,9% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust
Puittoodete eksport +2,1% 2025 vs 2024
14% Eesti kaupade ekspordist
Väliskaubanduse saldo +5,5% 2025 vs 2024
Eksport ületab importi üle kolme korra
Hõivatut sektoris −10% 2025 vs 2024
Ligikaudu 4% kogu Eesti hõivest
Osa ettevõtete lisandväärtusest seis 2024
Ettevõtlusstatistika; töötlevas tööstuses 22%
Raiemaht +1% 2025 vs 2024
Metsade brutojuurdekasv 15,4 mln m³ aastas
Puittooted moodustavad 14% Eesti kaupade ekspordist ja väliskaubanduse saldo on 1,8 mld € plussis.
Puidu-, paberi- ja mööblitööstus annab veerandi töötleva tööstuse müügitulust. Viljandimaal töötab sektoris 15% ning Valga-, Järva-, Lääne-Viru- ja Võrumaal 12–13% hõivatutest.
2021.–2022. aasta hinnatipp tõstis käivet. Praegu hoiavad müügitulu üleval hinnad: puidutöötlemise tootmismaht on 2021. aastaga võrreldes 28% väiksem, tootjahinnad 21% kõrgemad.
Hõivatuid on 2022. aastaga võrreldes ligi 6700 vähem.
Puidutööstuse tootlikkus hõivatu kohta on alates 2015. aastast kasvanud 65% ja on töötleva tööstuse keskmisel tasemel.
2025. aastal kasvas eksport 2,1% ning saematerjali, vineeri ja spooni toodang kasvas.
Kõik selle peatüki graafikud ei kajasta sama perioodi. Müügitulu, ekspordi ja tootjahindade andmed on olemas 2025. aasta kohta, samas kui lisandväärtuse ja tootlikkuse täielik aastastatistika (EM001) ulatub 2024. aastani, kuna Statistikaamet avaldab need andmed hiljem. Graafikute pealkirjades ja allikareal on vastav aasta alati märgitud.
Metsa- ja puidusektor (metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) teenis 2025. aastal 5,14 mld € müügitulu — 0,9% vähem kui aasta varem. Viimase lõpliku aasta ehk 2024 seisuga andis sektor 6,4% Eesti ettevõtete lisandväärtusest ja sektori lisandväärtus kasvas 2,7%, mis on veidi vähem kui majanduses tervikuna (3%) ja rohkem kui töötlevas tööstuses keskmiselt (1%).
Müügitulu hoiab üleval hind, mitte maht: tootjahinnad on 2021. aasta tasemest 21% kõrgemad, tootmismaht aga 28% väiksem. Metsamaast on 20,2% mittemajandatav metsamaa, kus metsa majandamine on keelatud puidu varumise majanduslikel eesmärkidel, ja 10,4% majanduspiiranguga mets, kus majandamine on lubatud, kuid olulisi piiranguid seavad muud õigusaktid; raiemaht moodustab 71% metsade brutojuurdekasvust.
Sektori ettevõtete müügitulu jooksevhindades. Joon näitab osakaalu kõigi Eesti ettevõtete müügitulust (2025. aastal 86,8 mld €).
Müügitulu on jooksevhindades, seega sisaldab see nii toodangu mahtu kui ka hinda. 2021.–2022. aasta kõrge käive tulenes peamiselt hinnatipust. 2023. aastal hinnad langesid ja käive koos nendega. Praegu on puidutöötlemise tootjahinnad 2021. aasta tasemest 21% kõrgemad, tootmismaht aga 28% väiksem, vt graafikut „Käivet hoiavad üleval hinnad”.
Lisandväärtus alasektorite kaupa, mln € — ettevõtete aastastatistika näitaja „lisandväärtus“, mis sisaldab põhivara kulumit. Klõpsa legendil, et alasektorit peita või näidata. 2025. aasta kasv ligikaudu 8% on arvutatud kvartalitabeli (EM041) põhjal ja on esialgne.
Lisandväärtus on esitatud jooksevhindades ehk see ei ole hinnamuutusega korrigeeritud. Osa pikaajalisest kasvust on hinnatõus. 2021. aasta järsk tõus ja 2023. aasta langus järgisid puiduhindade liikumist.
Kasv ei ole katkematu. 2000. aastal oli sektori lisandväärtus 219 mln €, tipp saabus 2022. aastal 1 928 mln € juures. 2023. aastal langes see 1 405 mln €-ni ehk −27% ühe aastaga, ja 2024. aastal taastus vaid osaliselt, 1 442 mln €-ni. See on ligikaudu veerand (25%) allpool 2022. aasta taset. Pikaajaline kuuekordne kasv ja viimaste aastate langus on sama graafiku kaks eri sõnumit — kumbagi ei tohiks teisest lahus lugeda.
Puhas lisandväärtus jooksevhindades kvartalite kaupa, mln €. Aastane muutus: puidutööstus +11%, mööblitööstus +9%, metsamajandus +3%, paberitööstus −21%. See on eri näitaja kui kõrvaloleval aastagraafikul: puhas lisandväärtus arvutatakse teise valemiga ega sisalda põhivara kulumit. Tase tuleb seetõttu madalam ja neid kahte graafikut tohib võrrelda muutuse, mitte taseme poolest.
Puidu- ja paberitööstuse müügiindeks kuude kaupa, 2021 = 100.
Puidutöötlemise tootjahinnad ja tootmismaht, indeks 2021 = 100 (aastakeskmised). Kui jooned lähevad lahku, on käibe muutus tulnud hindadest.
Aastatel 2015–2021 kasvas tootmismaht ühtlaselt ja hinnad püsisid stabiilsed. 2022. aastal tõusid tootjahinnad ligi viiendiku, samal ajal kui tootmine hakkas vähenema. 2025. aastal on tootmismaht 2021. aastaga võrreldes 28% väiksem, tootjahinnad aga 21% kõrgemad. Kõrgem hind katab mahulangusest ainult osa: puidutöötlemise müügiindeks oli 2025. aastal keskmiselt 84 (2021 = 100) ehk kuuendiku võrra madalam.
Lisandväärtus tööga hõivatu kohta, tuhat eurot aastas. Puidutööstus = puidu-, paberi- ja mööblitööstus.
Puidutööstuse tootlikkus on kasvanud 25 000 eurolt (2015) 41 300 euroni (2024). Kasvu taga on osaliselt ka töötajate arvu vähenemine: väiksem töötajaskond loob sarnase lisandväärtuse. Tootlikkus on jooksevhindades, seega mõjutab seda ka hinnatase.
Puidu-, paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse müügitulust ja hõivest, %.
Hinnatipu ajal 2021.–2022. aastal tõusis osakaal töötleva tööstuse müügitulust ligi 28%-ni. 2025. aastal oli see 24%, samal tasemel kui aastatel 2016–2020. Hõive osakaal on aga langenud rea madalaimale tasemele (22,6% 2024. aastal).
Puittooted on üks olulisemaid kaubagruppe, mis tasakaalustavad Eesti väliskaubanduse bilanssi. 2025. aastal oli puittoodete saldo +1,8 miljardit eurot, samal ajal kui kõigi kaupade saldo oli −3,8 miljardit eurot.
Väliskaubanduse saldo (eksport miinus import), mln €.
Eksport tootegruppide kaupa, mln €. Vali aasta; kursori all näed muutust eelmise aastaga. Telje skaala on kõigil aastatel sama, seega on tulpade pikkus aastate vahel otse võrreldav. Tootegrupid on igal aastal järjestatud suuruse järgi, nii et järjekord võib aastati muutuda.
Puittoodete eksport sihtriikide kaupa, mln €. 2025. aastal läks Põhjamaadesse (Rootsi, Soome, Taani, Norra) 40% ja 14 peamisesse sihtriiki 86% ekspordist.
Tulbad näitavad puittoodete eksporti (mld €), joon osakaalu kogu kaupade ekspordist.
Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli 2025. aasta raiemaht 11 miljonit m³, mis on 1% rohkem kui 2024. aastal. Raiemahu eksperthinnangu arvutab Keskkonnaagentuur igal aastal möödunud aasta kohta, kasutades satelliitpiltide, RMK, metsateatiste ja statistilise metsainventeerimise (SMI) andmeid. SMI metoodika alusel arvutatakse raiemaht vähemalt 1,5-aastase hilinemisega.
Metsanduse arengukava aastani 2020 seadis jätkusuutlikuks raiemahuks 12–15 miljonit m³ aastas ja selle järgse raiemahuni jõuti eksperthinnangu järgi esmakordselt 2018. aastal. Kava on tänaseks aegunud, seetõttu ei ole graafikul enam arengukavade sihtjooni — võrdlusaluseks on metsade tegelik juurdekasv, mida mõõdetakse igal aastal uuesti.
Viimase kümnendi jooksul pole raiemaht kordagi jõudnud metsade aastase brutojuurdekasvuni, mis oli SMI järgi 2025. aastal 15,4 miljonit m³. Eksperthinnangu järgi raiuti 2025. aastal 71% aastasest brutojuurdekasvust; 2007. aastal oli see osakaal 40% ja kõrgeim oli see 2018. aastal (83%).
Juurdekasvu mõõdetakse aga kahel viisil ja need annavad raiemahu kohta erineva pildi. Brutojuurdekasv on kogu puit, mis aastaga juurde kasvab. Osa sellest ei jõua kunagi raieni, sest puud surevad loomulikul teel. Netojuurdekasv on see, mis pärast suremuse mahaarvamist alles jääb. Netojuurdekasvuga võrreldes on raiemaht oluliselt suurem kui 71%.
Kuna raiemaht on oluliselt väiksem kui brutojuurdekasv, siis on Eesti metsade olemus ja ressursikasutus tugevalt mõjutatud metsade vanuselisest jaotusest ja loomulikust suremusest.
Eesti raiemahud kolme meetodi järgi, 1999–2025, mln m³: SMI (statistiline metsainventeerimine), eksperthinnang (Keskkonnaagentuuri hinnang tegelikule raiemahule) ja raiedokumendid. Roheline joon on metsade aastane juurdekasv; punane joon ja parem telg näitavad, kui suure osa juurdekasvust eksperthinnangu järgi raiuti. Metsamaa pindala, tagavara ja kaitstuse pikk vaade on selle peatüki viimasel graafikul.
Metsamaa puidubilanss, mln m³, metsaarvepidamise bilansikirjed. Netojuurdekasv — eluspuude mahu keskmine aastane suurenemine, millest on lahutatud keskmine aastane puude suremus. Puiduvarumine — kõigi langetatud ja eemaldatud elus- või surnud puude maht; ei ole metoodiliselt võrreldav ülemise graafiku raiemahu aegridadega. Taastamatud kaod — raiejäägid ning kõik tuuleheited ja -murrud, mida ei saa metsast eemaldada, ning metsapõlengute tõttu kaotatud puit.
Vahe on looduslik suremus. Keskkonnaagentuuri sõnastuses: netojuurdekasv saadakse, kui juurdekasvust arvatakse maha looduslikult väljalangev puidukogus. Mida vanem mets, seda suurem on looduslik suremus. SMI 2025 ettekanne nimetab juurdekasvu languse põhjustena vanuselist koosseisu, põudu, kahjustusi ja kliimat ning märgib, et juurdekasv varieerub aastati tugevalt.
Suremust eraldi arvuna ei avaldata. Bruto ja neto vahe ongi definitsiooni järgi looduslik suremus, kuid Statistikaamet ega Keskkonnaagentuur ei avalda suremust eraldi reana ega selle jaotust põhjuste (tormid, põlengud, putukad, haigused, konkurents) kaupa. Seetõttu ei saa öelda, et „tormid moodustavad vahest X protsenti“.
Tormide ja põlengute kohta on olemas eraldi näitaja. Metsaarvepidamise bilansis on oma rida nimega taastamatud kaod: Statistikaameti definitsioonis „raiejäägid ning kõik tuuleheited ja -murrud, mida ei saa metsast eemaldada, ning metsapõlengute tõttu kaotatud puit“. Metsamaal oli see 2,4 mln m³ (2022), 2,3 (2023) ja 3,4 (2024). See ei ole sama asi mis bruto ja neto vahe — netojuurdekasvust on suremus juba maha arvatud ja taastamatud kaod on bilansis eraldi rida. Kaks hoiatust arvu tõlgendamisel: raiejäägid on siin tormi ja põlenguga ühes kirjes koos, kuigi need tekivad raiumisest, ja eraldi jaotust ei avaldata; lisaks on sama bilansi tasakaalustav kirje 2024. aastal +5,5 mln m³ ehk suurem kui kaod ise, mis näitab, kui palju jääb bilansis jääkkirje kanda.
Surnud puit ei ole kadu, kui see metsast välja viiakse. Puiduvarumise definitsioon hõlmab otsesõnu ka looduslikel põhjustel (tulekahju, tuul, putukad, haigused) surnud või kahjustatud puude eemaldamist. Keskkonnaagentuuri hinnangul on surnud puidu raie ligikaudu 7% raiemahust ehk 0,8 mln m³ aastas (SMI 2025, tabel 23, viie aasta keskmine).
Kui suur see vahe on. Majandatavate metsade netojuurdekasv on SMI järgi olnud 15 aasta keskmisena 5,4 m³/ha, 10 aasta keskmisena 4,6 ja viimase 5 aasta keskmisena 4,5 m³/ha, ehk see on viimase kümnendiga langenud. Keskkonnaagentuuri SMI 2025 ettekande järgi (slaid 31, viide Forest Europe 2025) on Põhja-Euroopa majandatavate metsade netojuurdekasv samuti 4,5 m³/ha, seega Eesti on Põhja-Euroopa tasemel. Tegu on võrdlusega Põhja-Euroopaga, mitte Euroopa keskmisega.
Mida see raie kohta ütleb. Metsaarvepidamises endas, kus mõlemad arvud on sama metoodika ja sama aasta omad, oli puiduvarumine 2024. aastal 11,1 mln m³ ehk 119% netojuurdekasvust; 2022. aastal 130% ja 2023. aastal 125%. Keskkonnaagentuuri hinnangul on pikema perioodi keskmisena netojuurdekasv olnud suurem kui eluspuude raiemaht, kuid viimase kümnendi keskmisena on raiemaht netojuurdekasvu majandatavates metsades ületanud. Keskkonnaagentuuri sõnastuses: „raie on netojuurdekasvu alus, vaadeldes piisavalt pikka perioodi on raiemaht ja netojuurdekasv alati võrdsed“ ning „kui me metsa ei raiu, jõuab mets tasakaaluseisundisse, kus netojuurdekasv on võrdne nulliga“. Sama ülevaade lisab Forest Europe'i põhjal, et pikas vaates ei tohi raie juurdekasvu ületada, kuid lühemas ja keskpikas vaates võib metsamajandus olla jätkusuutlik ka juurdekasvu ületades. Forest Europe'i 2025. aasta ülevaade soovitab üle 100% kasutusmäärasid tõlgendada ettevaatusega, sest need võivad peegeldada ajutiselt langenud juurdekasvu koos sanitaarraiega; jätkusuutmatust see hinnang ei välista. Keskkonnaagentuuri SMI 2025 tulemuste järgi (tabel 23, viie aasta keskmine) moodustabki surnud puidu raie Eesti raiemahust ligikaudu 7%.
Miks arve omavahel ei lahutata. Brutojuurdekasv 15,4 tuleb SMI-st, netojuurdekasv 9,3 metsaarvepidamisest. Need on eri metoodikad ja eri aastad, seega nende vahe ei ole suremuse suurus. SMI 2025 tõi sisse uue metoodika juurdekasvu, suremuse ja netojuurdekasvu hindamiseks, mistõttu ka varasemate aastate SMI mahuhinnangud muutusid.
Tulbad (vasak telg): metsamaa pindala tuhandetes hektarites, jagatud majandatavaks ja mittemajandatavaks metsaks. Joon (parem telg): kasvava metsa tagavara miljonites tihumeetrites. Mõlemad teljed algavad nullist, nii et tagavara kõikumine paistab graafikul täpselt nii suur, kui see tegelikult on. Sama periood mis raiemahu graafikul. Riba graafiku all näitab, kuidas majandatav mets 2025. aastal majandusmetsaks ja majanduspiiranguga metsaks jaguneb; aegrida selle jaotuse kohta SMI ei avalda, seepärast on see eraldi ühe aasta vaatena.
Metsamaa jaotus majanduskategooria järgi, 2025
Pindala on kasvanud. Metsamaad oli 1999. aastal 2 193 tuhat ha ja 2025. aastal 2 360 tuhat ha ehk 7,6% rohkem.
Tagavara kasvas 2017. aastani, siis pöördus. 437 mln m³ (1999) → 497 mln m³ (2017) → 466 mln m³ (2025). Viimased viis aastat on tagavara püsinud 465–473 mln m³ vahel.
Mittemajandatava metsa pindala on enam kui kahekordistunud. Mittemajandatavat metsamaad, kus metsa majandamine on keelatud puidu varumise majanduslikel eesmärkidel (erandkorras võib raiuda looduskaitselistel eesmärkidel), oli 1999. aastal 213 tuhat ha ehk 9,7% metsamaast ja 2025. aastal 476 tuhat ha ehk 20,2%. Kasv on olnud kiire alates 2011. aastast — 227 tuhat ha on kahekordistunud 476 tuhandeni —, ainsa langusega 2018. aastal.
Majandatav mets jaguneb omakorda kaheks. Suure graafiku roheline tulp on majandatav mets ehk 1 884 tuhat ha (79,8%), aga see ei ole sama mis majandusmets. SMI 2025 tabeli 4 järgi on metsamaast majandusmetsa 1 638 tuhat ha ehk 69,4%, majanduspiiranguga metsa 246 tuhat ha ehk 10,4% ja mittemajandatavat metsa 476 tuhat ha ehk 20,2%. Seda jaotust näitabki graafiku all olev riba. Majanduspiiranguga metsas — piiranguvööndid, hoiualad, püsielupaikade piiranguvööndid, II kategooria liikide elupaigad, ranna ja kalda piiranguvöönd — on majandamine metsaseaduse järgi lubatud, kuid olulised piirangud tulevad teistest õigusaktidest, eelkõige looduskaitseseadusest.
Miks on see jaotus ainult ühe aasta kohta. SMI avaldab kolmese jaotuse ühe aasta seisuna (tabel 4); aegread (tabelid 25–27) annavad ainult majandatava ja mittemajandatava metsa. Lisaks muutus definitsioon: SMI 2025 ettekande järgi ei loeta SMI 2024-st alates kaldapiiranguvööndi 2 ha langi piirangut enam oluliseks piiranguks, mistõttu varasemate aastate arvud ei oleks niikuinii otse võrreldavad.
2025. aastal oli sektoris tööga hõivatuid ligikaudu 29 900, 10% vähem kui 2024. aastal. Enim vähenes hõive mööblitööstuses. Puidutööstus on siiski üks suurimaid tööandjaid töötlevas tööstuses ja eriti oluline maapiirkondades.
Tööga hõivatud alasektorite kaupa. 2018. aasta paberitööstuse andmed puuduvad.
Suurim langus oli 2025. aastal mööblitööstuses, kus hõivatute arv vähenes 8100-lt 5800-le. Hõive andmed pärinevad tööjõu-uuringust, mis on valikuuring, seega kõiguvad numbrid aastati ja üksikaasta muutusi tasub tõlgendada ettevaatlikult.
Metsa- ja puidusektoris hõivatute osakaal maakonna kõigist hõivatutest, 2023–2025 keskmine.
2025. aastal kasvas toodang mitmes tooterühmas. Enim kasvas spooni (+21%), puitkiudplaadi (+19%) ja saematerjali (+17%) tootmine, enim vähenes termomehaanilise puitmassi (−24%) ja pleegitamata paberi (−8%) tootmine.
Vali toode.
Statistikaameti andmetel langes primaarsete tahkete biokütuste osakaal elektri ja soojuse tootmises 2024. aastal ligi 5 protsendipunkti ja oli 37% elektri- ja soojatootmiseks tarbitud kütustest. Primaarsete tahkete biokütuste hulka kuuluvad küttepuit, puidujäätmed, puiduhake, puidugraanulid ja puitbrikett.
Puidu roll on soojuse ja elektri tootmises väga erinev. Soojusjaamades annab puit 2024. aastal 54% kogu kütusekulust ja koostootmisjaamades 77% — mõlemas on see peamine kütus. Elektrijaamades on puidu osa 12%, kus põhiline on endiselt põlevkivi ja selle saadused (62%). Puit on seega eelkõige soojamajanduse kütus, mitte elektritootmise oma.
Tahkete biokütuste suurem kasutamine elektri- ja soojatootmises panustab oluliselt riigi taastuvenergia eesmärkidesse. Energiamajanduse korralduse seaduse § 32¹ sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest, elektrienergia lõpptarbimisest vähemalt 100% ja soojuse lõpptarbimisest vähemalt 63%. Esialgsed eesmärgid (42% ja 40%) tõsteti praegusele tasemele 2022. aastal (RT I, 22.10.2022, 3).
Elektri ja soojuse tootmiseks tarbitud kütused, TJ. Joon näitab primaarsete tahkete biokütuste (sh küttepuit) osakaalu.
Elektri ja soojuse tootmiseks tarbitud primaarsed tahked biokütused (sh küttepuit) jaamatüübi kaupa, TJ.
Kogus ja osakaal võivad liikuda eri suunas. Osakaal on jagatis: kui kogu kütusekulu kahaneb sama kiiresti kui puidu kogus, jääb osakaal paigale, kuigi puitu läheb vähem. Koostootmisjaamades langes 2020.–2024. aastal kogu kütusekulu 23% ja biokütuse kogus 26% — osakaal liikus seejuures 79,7%-lt 77,4%-le.
Koostootmisjaamades on langus järjepidev, mujal kõigub. Koostootmisjaamades on biokütuse kogus vähenenud igal aastal alates 2020. aastast, kokku 26%. Soojus- ja elektrijaamades kõigub: mõlemal oli tipp 2023. aastal ja sellele järgnes langus, soojusjaamades 26% ja elektrijaamades 43%.
Elektri ja soojuse tootmiseks tarbitud kütused jaamatüübi kaupa, 2024, osakaaluna kogu kütusekulust. Kursori all näed ka kogust teradžaulides. Põhitegevusena tootvad jaamad.
Soojusjaamades (ainult soojus) katab puit 54% ja maagaas 38% kütusekulust. Koostootmisjaamades (soojus ja elekter koos) on puidu osa 77%; ülejäänu on peamiselt jäätmekütus ja põlevkivi. Elektrijaamades annab põlevkivi koos põlevkivigaasi ja -õliga 62%, puit 12%; tuul, päike ja vesi kokku 19%.
Arvestatud on kütuse sisendit, mitte toodangut. Koostootmisjaamas teenib sama kütus korraga nii soojuse kui elektri tootmist, mistõttu puhast „puidust toodetud elektri“ ja „puidust toodetud soojuse“ arvu nendest andmetest tuletada ei saa. „Tuul, päike, vesi“ on energiabilansis arvestatud elektrijaamade sisendiks.
Primaarsete tahkete biokütuste osakaal jaamatüübi kogu kütusekulust, %. Põhitegevusena tootvad jaamad. 2024. aastal koostootmisjaamades 77%, soojusjaamades 55%, elektrijaamades 12%.
Tasemed on püsivalt erinevad. Koostootmisjaamades on puit peamine kütus, soojusjaamades umbes pool kütusekulust, elektrijaamades marginaalne. See vahe on püsinud kogu perioodi.
Tipud jäävad 2020.–2023. aastasse. Koostootmisjaamades oli kõrgeim osakaal 2020. aastal (79,7%), soojus- ja elektrijaamades 2023. aastal (64,5% ja 17,9%). Ükski kolmest ei ole 2024. aastal oma tipus.
Elektrijaamades tähendavad protsendid muud kui mujal. Elektrijaamade kütusekulu on ligi kolm korda suurem kui soojusjaamadel, mistõttu kolm ja pool protsendipunkti tähendab seal sama kogust puitu kui kümme protsendipunkti soojusjaamades.
Primaarsete tahkete biokütuste (sh küttepuit) primaarenergia tootmine, import, eksport ja sisemaine tarbimine, TJ.
Varem kasvas tahketest biokütustest toodetud primaarenergia maht aastast aastasse. Viimastel aastatel on see püsinud üsna stabiilsena ja 2024. aastal jäi see mõnevõrra alla 2022. aasta taseme. Sisemaine tarbimine sisaldab tarbimist elektri ja soojuse tootmiseks ning lõpptarbimist nii kodumajapidamistes kui ka ettevõtetes kütteks.
Statistikaameti andmetel vähenesid investeeringud metsa- ja puidusektoris 2024. aastal ligikaudu 11% võrreldes 2023. aastaga. Langus ei tulnud metsamajandusest, vaid tööstusest. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus investeeris 157 mln €, mis on kogu kümnendi madalaim tase.
Samal ajal on tööstuse põhivara kulum kasvanud järjepidevalt: 101 mln €-lt 2015. aastal 170 mln €-ni 2024. aastal. 2024. aastal jäid investeeringud esimest korda pärast 2010. aastat kulumist väiksemaks — need katsid kulumist 92%. See tähendab, et olemasolev masinapark ja hooned kuluvad kiiremini, kui neid asendatakse.
Tulbad: puidu-, paberi- ja mööblitööstuse investeeringud kokku, mln €; 2024. aasta tulp on tumedam. Punane joon: sama tööstuse põhivara kulum — kui tulp jääb joonest allapoole, ei asendata kuluvat põhivara. Roheline joon: metsamajanduse investeeringud. Hall katkendjoon: tööstuse investeeringute keskmine 2015–2023 (220 mln €).
Tänased investeeringuotsused kujundavad järgmise kümnendi tootmisvõimekuse. Kui masinapark ja hooned kuluvad kiiremini, kui neid asendatakse, väheneb võimekus toota — ja see ilmneb alles aastate pärast, mil seda on juba raske tagasi pöörata.
Metsamajanduse investeeringud on püsinud stabiilsed: 2024. aastal 197 mln €, mis on rohkem kui selle alasektori enda 2015–2023 keskmine (171 mln €). Kogu langus tuli tööstusest, kus 2024. aasta 157 mln € jääb 2015.–2023. aasta keskmisest (220 mln €) 29% võrra alla ja on viimase kümnendi madalaim. Veel madalamal olid tööstuse investeeringud viimati 2013. aastal (126 mln €); kogu rea madalaim on 2009. aasta 42 mln €.
Kulumi kate aastate lõikes. Aastatel 2011–2023 ületasid tööstuse investeeringud põhivara kulumit igal aastal, tipuaastatel üle kahe korra (2016: 232%, 2018: 209%, 2019: 205%). 2024. aastal langes kate 92%-le. Varem on see alla 100% olnud ainult majanduskriisi järel — 2009. aastal 51% ja 2010. aastal 89%.
Metsamajanduses on pilt vastupidine: 2024. aasta investeeringud 197 mln € olid 3,2 korda suuremad kui selle tegevusala põhivara kulum (61 mln €).
Üks märkus arvude lugemiseks. Kulum on raamatupidamises arvestatud soetusmaksumuselt, investeering aga jooksevhindades. Kuna masinate ja ehitiste hinnad on 2021.–2024. aastal järsult tõusnud, alahindab kulum tegelikku asenduskulu — tõeline pilt on seega tõenäoliselt halvem kui 92%. Näitaja sisaldab ka väärtuse langust (allahindlusi), mistõttu tasub lugeda trendi, mitte ühte aastat.
Investeeringud alasektorite kaupa, mln €.
Metsa- ja puidutööstuses, nagu ka mitmes muus Eesti tegevusvaldkonnas, on kvalifitseeritud tööjõu vajadus suurem kui pakkumine. Eesti olulisemad metsa- ja puidutööstuse erialaliidud on ühtlasi kutse andjad. Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ning aitab kaasa elukestvale õppele ja tööalase kompetentsuse arendamisele. Ülevaate koostamise ajal oli metsa- ja puidutööstuse valdkonnas kehtivaid kutsetunnistusi kokku 6016.
Metsanduse alast kutseharidust pakub Eestis peamiselt Luua Metsanduskool, metsanduse alast kõrgharidust ja puidutehnoloogia rakenduskõrgharidust Eesti Maaülikool ning puidu kui materjali kõrgharidust Tallinna Tehnikaülikool. Lisaks saab puidutöötlemise valdkonna kutseharidust omandada mitmes Eesti kutseõppeasutuses.
Aastas väljastatud kutsetunnistuste arv.
Lõpetajate arv aastas. Kaks graafikut on eri suurusjärgus, seepärast on neil eraldi teljed: kutseharidusest tuleb igal aastal ligikaudu kuus korda rohkem lõpetajaid kui kõrgharidusest. Kursori all näed täpseid arve ja aasta kogusummat. Üksikute õppekavade kaupa vaata tabelit ülalpool.
Kutseharidus, õppesuuna kaupa
Kõrgharidus, taseme kaupa
Kutsehariduse lõpetajate arv on püsinud stabiilsena. 2020. aastal lõpetas vastavatel erialadel 322 inimest ning 2025. aastal 354. Suurim lõpetajate arv on puidu- ja mööblitootmise suunal – 202 lõpetajat 2025. aastal. Sellele järgnesid metsandus 101 ning ehitus, sealhulgas palkmajaehitajad ja ehituspuusepad, 51 lõpetajaga. Ehituse suunal on lõpetajate arv viimasel aastal vähenenud.
Kõrghariduses on lõpetajate arv pikemas vaates kasvanud, kuid lähtebaas on väike. 2020. aastal lõpetas vastavatel erialadel 37 inimest, 2024. aastal juba 85 ning 2025. aastal 63. Kasvu on toetanud eelkõige magistriõpe, mille lõpetajate arv suurenes pärast TalTechi rahvusvahelise BIOCEB-i ühisõppekava käivitumist 2022. aastal. Doktorikraadi omandab valdkonnas aastas üldjuhul 2–4 inimest.
Väikeste arvude puhul tuleb aastatevahelisi muutusi tõlgendada ettevaatlikult. Lõpetajate arv võib aastati märkimisväärselt kõikuda ning kõik õppekavad ei anna igal aastal lõpetajaid. Seetõttu ei saa üksiku aasta suurenemise või vähenemise põhjal veel järeldada püsivat trendi.
Ülejäänud ülevaade on aastapõhine. See plokk käib kiiremini: EMPL tellib Statistikaametilt sektori lisandväärtuse kvartaliandmed ja neid uuendatakse aasta jooksul iga uue kvartali laekudes. 2026. aasta esimesel poolaastal andsid metsamajandus, puidutöötlemine, paberitööstus ning mööbli- ja muu tootmine kokku 729 mln € lisandväärtust — 4,7% enam kui aasta varem. Kasvu vedasid puidutöötlemine ja mööblitootmine.
Kaks arvu kirjeldavad sektori positsiooni: puidupõhine tööstus annab ligi veerandi Eesti töötleva tööstuse lisandväärtusest, kuid kogu sektor vaid 3,9% Eesti majanduse lisandväärtusest. Osakaal töötlevas tööstuses on viimase paarikümne aasta jooksul kõikunud ligikaudu 20% ja 31% vahel; osakaal kogu majanduses on langenud madalaimale tasemele alates 1995. aastast — peamiselt seetõttu, et töötlev tööstus tervikuna on kahanenud.
Andmete staatus. Seis 2026. aasta II kvartali lõpuga, avaldatud 31.08.2026. Statistikaamet tasakaalustab igal aastal koos II kvartali avaldamisega eelneva nelja aasta andmed uuesti — 2022.–2026. aasta numbrid ei ole lõplikud. Kui need erinevad varasematest avaldistest, on tegu revisjoni, mitte veaga.
Lisandväärtus jooksevhindades viimases kvartalis ja mahumuutus aasta varasema sama kvartaliga võrreldes. Jooksevhinnad sisaldavad hinnamuutust, maht mitte — kui need kaks lahku lähevad, on liikumine tulnud hindadest.
Iga punkt on nelja järjestikuse kvartali summa — nii kaob hooajalisus, mis on eriti metsamajanduses väga tugev. Vaheta mõõdikut: jooksevhindades on sektor 2023. aasta lõpu tasemel ja 2023. aasta alguse tipust ligi 17% allpool.
Aheldatud väärtus, libisev aasta, ühine lähtejoon 2019. aastal. Nii on näha, kes on augus ja kes juba väljas.
Mööbli- ja muu tootmine on ainus, mis on 2019. aasta tasemest kõrgemal (106). Puidutöötlemine on 76, paberitööstus 94 ja metsamajandus 59 juures.
Ettevaatust metsamajanduse (EMTAK 02) reaga. Rahvamajanduse arvepidamises murdus see rida 2022. aastal viisil, mida ükski sõltumatu allikas ei kinnita: raiemaht kasvas, aheldatud lisandväärtus aga poolistus. Ettevõtete kvartalistatistika (EM041) järgi on metsandusettevõtete töötatud tunnid püsinud sisuliselt muutumatuna. Selle alamsektori mahutaset ega kvartaalset jaotust alates 2022. aastast ei tohiks lugeda tegeliku tootmise kirjeldusena.
Libisev aasta, jooksevhinnad, kõik kolm rida samal skaalal. Sinine: puidupõhine tööstus (EMTAK 16, 17, 31–32) osana töötleva tööstuse lisandväärtusest. Punane: kogu sektor (koos metsamajandusega) osana Eesti lisandväärtusest. Hall: kogu töötlev tööstus osana Eesti lisandväärtusest.
Sektor ei ole töötlevas tööstuses positsiooni kaotanud — töötlev tööstus on kaotanud positsiooni majanduses. Puidupõhise tööstuse (EMTAK 16, 17, 31–32, ilma metsamajanduseta) osakaal töötlevast tööstusest on 1990ndate lõpust saati püsinud valdavalt 22% ja 27% vahel, tõusis 2021.–2022. aasta hinnabuumi ajal 31%-ni ja on viimastel kvartalitel ligi 24%. Samal ajal on töötleva tööstuse enda osakaal Eesti lisandväärtusest langenud 19%-lt (1995) ligi 12,5%-le.
Osakaalud on arvutatud lisandväärtuse suhtes lisandväärtusesse, mitte SKP-sse. SKP sisaldab lisaks tootemakse ja subsiidiume, mistõttu SKP-põhised osakaalud tulevad süstemaatiliselt madalamad.
Lisandväärtus jooksevhindades, mln €, ning mahumuutus aasta varasema sama kvartaliga võrreldes.
Metsa- ja puidusektor hõlmab metsamajandust ja metsavarumist (EMTAK A02), puidutöötlemist (C16), paberitööstust (C17) ja mööblitootmist (C31). Puidutööstus tähendab tööstusharusid C16, C17 ja C31 ilma metsamajanduseta. Kvartaliandmetes on mööblitootmine avaldatud koos muu tootmisega (C31–32), seega ei ole kvartali- ja aastanäitajad selles osas täpselt sama ulatusega.
Osakaal majanduses on arvutatud ettevõtlusstatistika (Statistikaamet EM001) põhjal. Rahvamajanduse arvepidamise andmetel on osakaal metoodika erinevuse tõttu väiksem, seega ei ole need numbrid omavahel võrreldavad.
Jooksevhinnad. Müügitulu, lisandväärtus ja investeeringud on esitatud jooksevhindades ehk need sisaldavad hinnamuutust. Tootmise muutust näitab paremini tootmismahu indeks.
Kolm lisandväärtuse rida. Ülevaates on lisandväärtust kolmel moel. Aastagraafik kasutab ettevõtete aastastatistika näitajat „lisandväärtus“ (EM001), mis sisaldab põhivara kulumit — 2024. aastal 1443 mln €. Kvartaligraafik majanduse peatükis kasutab ettevõtete kvartalistatistika näitajat „puhas lisandväärtus“ (EM041), mille valem on teine ja mis kulumit ei sisalda — samal aastal 1063 mln €. Kvartalite peatükk põhineb rahvamajanduse arvepidamise tellitud kvartaliandmetel, mis on omaette metoodika. Kõik kolm on õiged, aga nende tasemed ei ole omavahel võrreldavad — võrrelda tohib ainult muutusi.
Esialgsed andmed. Ettevõtete majandusnäitajad (EM001) on avaldatud kuni 2024. aastani. 2025. aasta müügitulu ja lisandväärtuse muutus on arvutatud kvartaliandmete (EM041) põhjal ja võivad veel muutuda. Hõive andmed on tööjõu-uuringust (TT0200).
EMPL on sektori ülevaateid koostanud aastaid. Siin on 2018.–2024. aasta ülevaated PDF-ina sellisena, nagu need avaldati. Statistikaamet täpsustab vanemaid andmeid tagantjärele, seega võivad PDF-ide numbrid veidi erineda ülal olevate graafikute numbritest. Graafikutes on alati kõige värskemad andmed.