Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pressiteade
26. märts 2025
90% Eesti inimestest peab metsa- ja puidusektorit majandusele oluliseks valdkonnaks
Keerulises majandusolukorras on metsa- ja puidusektori olulisus eestimaalaste silmis tõusnud ning suurenenud on ka toetus metsade majandamise vajalikkusele, selgus Norstati uuringust.
Võrreldes 2023. aasta detsembriga on nende eestimaalaste osakaal, kes peavad metsa- ja puidusektorit Eesti majanduse jaoks oluliseks valdkonnaks, kasvanud 86 protsendilt 90 protsendile. 83 protsenti eestimaalastest peab sektorit oluliseks tööandjaks. Metsade majandamist peab vajalikuks 90 protsenti Eesti elanikkonnast.
“Olukorras, kus inflatsioon on kõrge ja majandus alles pöördub loodetavasti tasapisi kasvule, muutuvad inimeste jaoks järjest olulisemaks lihtsad igapäevased väärtused – kindel töökoht ja sissetulek, turvatunne. Mets on alati olnud eestlase jaoks “vaese mehe kasukas” ning vastutustundlik metsamajandamine ning puidutööstus on ka täna üks Eesti majanduse alustaladest. Meie sektor annab otse ja kaudselt tööd enam kui 50 000 inimesele maapiirkondades ning on üks peamisi eksportijaid, tuues riigieelarvesse eelarve defitsiidi tingimustes nii vajalikke vahendeid,” kommenteeris Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Välja sõnul on sektori ettevõtted pikka aega olnud olukorras, kus ebakindlus tooraine kättesaadavuse ja energiahindade osas on sundinud investeeringuid edasi lükkama või otsima nende tegemiseks võimalusi teistes riikides. “Võib öelda, et nüüd on naasemas teatav ettevaatlik optimism. Ootame valitsuselt neid valdkondades konkreetseid plaane, kus arvestatakse Eesti ühe olulisema tööandjaga,” lisas Välja.
Üle poole vastanutest (53%) leidis, et metsa- ja puidusektor on keskkonnasõbralik tööstusharu (2023. detsembris arvas nii 48%). Puidust ehitamine on kogu maailmas ja ka Eestis tõusuteel, näiteks on praegu ehitusjärgus Loodusmaja Põhja-Tallinnas ja Eesti esimene puidust kõrghoone Fahle linnakus.
“Tänu innovaatilistele tehnoloogiatele saab puidust luua pea kõike, mida täna toodetakse peamiselt taastumatutest ressurssidest, on need siis kõrghooned või biolagunevad kotid,” ütles Välja. “Puidutööstus on üks rohelise ringmajanduse eestvedajatest – puidu kui taastuva materjaliga vähendame fossiilsete materjalide, näiteks plasti kasutamist. Iga pikaealine puidust toode on kui süsiniku ladu ning talletab süsinikku aastakümneteks.”
Kogu metsa- ja puidutööstuse töötajate arv ulatub Eestis otseselt ja kaudselt pea 57 000 inimeseni, mis moodustab 11 protsenti kogu tööhõivest. Ernst & Young’i sotsiaalmajandusliku uuringu järgi on Eestis 3 900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. Kogu Eesti maksutulust tuleb 11 protsenti ehk 3,6 miljardit eurot metsa- ja puidusektorist.
Norstat omnibuss küsitlusele vastas 1000 inimest. Tulemused on laiendatavad Eesti täiskasvanud elanikkonnale.
