Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pressiteade
25.11.2022
Eile Soomes toimunud kõrgetasemelisel rahvusvahelisel metsanduskonverentsil “Uus Euroopa Bauhaus siseneb metsa” rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa Liit näeb jätkusuutlikus metsamajanduses ja puitehitiste rajamises suurt rolli kliima soojenemise vastases võitluses.
Võtmeküsimuseks on tasakaal metsade kaitse ja metsamajandamise vahel. “Terved metsad on meie parimad liitlased võitluses kliimasoojenemise vastu. Peame ühiselt leidma metsades võimalusi nii bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, kliima kui ka majanduse jaoks,” ütles Leyen pressikonverentsil.
Samuti tõi Leyen välja, et ehitussektor tekitab koguni kolmandiku Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest. Süsiniku jälje vähendamiseks ehituses tuleb materjalina kasutada oluliselt enam puitu kui seni.
Leyen lisas ka, et see on iga liikmesriigi enda otsustada, kuidas nad soovivad metsa kaitsta ja samal ajal majandust edendada.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuhi Henrik Välja sõnul nähakse ka Euroopa Liidu kõrgel tasemel puitu üha enam süsiniku sidujana mitte ainult metsas, vaid toodetes ja ehituses – pikaajalised puidust tooted seovad süsinikku, mis puidu kasutamata jätmisel ja metsa mädanema jättes vabaneks.
“Eestis kipume metsandusdebatis unustama, et sotsiaalmajanduslikud vajadused töökohtade, ressursside ja toodete järele ei kao rohepöörde käigus. Metsamajandus ja puidu väärindamine pikaajalisteks toodeteks, mis aitavad asendada suurema keskkonnajalajäljega tooteid, on Eesti võimalus ja eelis,” nentis Välja.
Eesti on metsas oleva elurikkuse kaitses juba Euroopas esirinnas. 17% meie metsadest on rangelt kaitstud ja üle kolmandiku metsadest on looduskaitse all.
“Majandusmetsas peame keskenduma kvaliteetse puidu kasvatamisele, mis on sobilik pikaajaliste väärindatud toodete tootmiseks. Et teha investeeringuid veelgi suurema väärindamise poole, vajavad ettevõtted kindlust nii tooraine olemasolu kui ka poliitiliste prioriteetide kohta,” ütles Välja. “Puit kui taastuv loodusvara on väga selgelt üks lahendus kliimaprobleemidele.”
Välja lisas, et metsa- ja puidutööstuse missioon on alati olnud tark ja jätkusuutlik metsade majandamine, mida jätkub tulevastele põlvedele nii kliima ja keskkonna kui ka töökohtade osas.
“Soovime koostöös poliitikute, ametnike ja teadlastega vaadata tulevikku ja luua plaan meie metsade ja majanduse jaoks. Meil on võimalus näidata siin eeskuju ja koos Bauhausi perekonda kuulumisega luua pikaajaline plaan, mis toetaks kogu sektori ja meie metsade arengut,“ ütles ta.
Euroopa uue Bauhausi algatusega soovitakse luua kaasav ja kestlik elukeskkond ning kasutada targalt puitu, luues uusi oskusi, teadmisi ja arendada üha enam säästlikke materjale. Eesmärk on ehitatud keskkond muuta süsiniku emiteerijast süsiniku pangaks.
Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet, mis annavad tööd otse enam kui 30 000 inimesele ja kaudselt 56 000 inimesele. Eriti oluline roll on sektoril tööandjana Kesk- ja Lõuna-Eestis.
Metsa- ja puidutööstuse aastane maksupanus riigieelarvesse on üle miljardi euro – samas suurusjärgus on näiteks Eesti riigi kulutused haridusele.
Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi on metsa- ja puidutööstus kõige enam automatiseeritud ja digitaliseeritud tööstussektor Eestis.
Lisainfo:
Henrik Välja
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
henrik.valja@empl.ee, tel 5261014
