Kliimaministeeriumi ettepaneku kohaselt võiks riigimetsa majandamise keskusele (RMK) määrata tulevaks aastaks samasuguse raiemahu nagu tänavu ning metsa- ja puidutööstuse liit on plaaniga rahul. Eestimaa looduse fondi hinnangul ei vasta selline siht Eesti metsanduse pikaajalistele eesmärkidele ning raiemahtu tuleks vähendada.
Kliimaminister Yoko Alender tegi eelmisel nädalal ettepaneku, et RMK raiemaht jääks järgmisel aastal samaks nagu tänavu. Ta põhjendas seda stabiilsusvajadusega, öeldes, et iga-aastased raiemahu muutused tekitavad ettevõtluskeskkonnas ebakindlust ega võimalda RMK-l metsa majandamiseks pikemaid plaane teha.
Niisuguse asjade kuluga on rahul ka Eesti metsa- ja puidutööstuse liit (EMPL), mille tegevjuht Henrik Välja ütles ERR-ile, et on ministri tehtud ettepanekuga raiemaht stabiilsena hoida rahul.
“RMK on Eesti puidutööstusele oluline partner, tagamaks kindlustunne tooraineks, mis on üheks eelduseks investeeringuteks. See omakorda võimaldab hoida sektoris töökohti, mis asuvad peamiselt Lõuna- ja Kesk-Eestis, edendada majandust olukorras, kus Eestil on 10 kvartalit järjest majanduslangus, ning tuua maksuraha raskustes riigieelarvesse,” loetles Välja.
Ta lisas, et siiski teeb murelikuks küsimus, milline on riigimetsa roll majanduse toetajana tulevikus, arvestades viimastel aastatel riigimetsale seatud piiranguid.
Eesti erametsaliit märkis, et nemad ei ole RMK raiemahule õiged hinnanguandjad, kuid liidu hinnangul tuleb riigimetsa raiemahtude planeerimisel arvestada tasakaalukalt nii majanduslikke, keskkonnaalaseid kui sotsiaalseid aspekte, tuginedes eelkõige teaduslikule lähenemisele.
“Metsanduse jaoks tervikuna on oluline raiemahtude stabiilsus, tagamaks sektori elujõulisuse ja investeerimiskindluse,” lausus erametsaliidu kommunikatsioonijuht Anniki Lepik.
Kliimaminister tegi ettepaneku jätta riigimetsas raiemaht samaks
Looduskaitsjad: praeguse raietempoga laenatakse tuleviku arvelt
Kliimaministeeriumi plaaniga pole aga rahul Eesti keskkonnaühenduste koda, mille hinnangul ei vasta kliimaministri ettepanek Eesti metsanduse pikaajalistele eesmärkidele.
“Samas tempos raiudes toimub selge laenamine tuleviku arvelt, sest metsatagavara on juba praegu vähenemas. Meie seisukoht on, et riigimetsades tuleb raiemahtu vähendada, et tagada elurikkuse säilimine, kliimamuutustega kohanemine ja metsade kestlik majandamine,” ütles keskkonnaühenduste kotta kuuluva Eestimaa looduse fondi metsaekspert Eliisa Pass.
Ta märkis, et üleraiet ja puidu ületarbimist on Eestis aastakümneid ignoreeritud ja selle tulemuseks on vähenev metsatagavara, vaesuv metsaelustik ja üha noorenevad metsad. Samas mahus metsa üleraiumine ei taga ei elurikkuse hoidmist ega riiklike kliimaeesmärkide täitmist, vaid põhjustab pöördumatut kahju kogu elukeskkonnale.
“Kui praegu raiemahtu ei vähendata, siis hilisem langetamine võib kahaneva metsatagavara tõttu tulla järsk, millel oleksid suured majanduslikud mõjud. Seetõttu peaksime juba praegu raiemahtu järk-järgult ja stabiilselt vähendama,” sõnas Pass.
Ta tõi välja, et kliimaministri soov tagada loodussõbralike majandamisvõtete kasutamine ja püsimetsanduse rakendamine on väga vajalik, kuid see on vastuolus ettepanekuga hoida uuendusraiete pindala kõrgel tasemel.
“Kui riiklik raiemaht ja uuendusraiete, sealhulgas lageraiete pindala ei vähene, on uute loodussõbralike majandamisviiside katsetamine üksnes sümboolne liigutus riigi poolt,” tõdes Pass, kelle hinnangul ei vasta kliimaministri otsus ka avalikkuse ootustele.
Pass viitas eelmise aasta alguses avaldatud Turu-uuringute AS-i uuringule, mille kohaselt pooldab suurem osa Eesti elanikest riigimetsas raiemahu vähendamist.
Kliimaministeerium määras ka mullu oma haldusalas uuendusraiete optimaalseks pindalaks RMK-le 9180 hektarit. Möödunud aastal kandis RMK riigikassasse 88,7 miljonit eurot, millest 75 miljonit olid dividendid ja 13,7 miljonit dividendidelt arvestatud tulumaks.
Sellel aastal on RMK dividendiootus 119,6 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: ERR
