Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (RE) otsustas pikalt ettevalmistatud metsaseadusega aja maha võtta, kuna töösturite ja looduskaitsjate seisukohad metsade kasutamise ning kaitse küsimustes on jätkuvalt vastuolus.
Uue metsaseadusega oleks paika pandud, et 70 protsenti metsast muutub majandatavaks, 30 protsenti kaitsealuseks. Majandusmetsade osakaal on ka praegu umbes sama suur ehk seadus oleks selle olukorra lihtsalt fikseerinud.
Looduskaitsjate hinnangul tegeleb muudatus seega pseudoteemadega, oma pahameelt on üles näidatud meeleavalduste, avalike kirjade ja petitsioonidega.
Keskkonnaminister Andres Sutt viitab, et ühiskonnas on tekkinud nii suur vastasseis, et targem oli eelnõule pidurit tõmmata.
“Kui ma ametisse astusin, siis oli minu eesmärk, et me metsateemadel otsiksime suuremat ühisosa ja kindlasti ei suurendaks konflikti. Täna mul ei ole seda tunnet, et me oleme sinna punkti veel jõudnud, järelikult tuleb võtta rohkem aega,” ütles Sutt.
Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald pooldab aja maha võtmist.
“Sellist strateegilist nägemust selles seaduses ei olnud, oli erinevaid killukesi siit sealt. Aga kõige suurema probleemiga, metsanduse jätkusuutmatusega, planeeritud metsaseaduse muudatused ei tegelenudki. Eestis on hinnatud, et metsatagavara mittevähendavaks uuendusraie pindalaks on 22 000 hektarit aastas. Praegu on see rohkem kui kolmandiku võrra rohkem,” rääkis Rosenvald.
Metsa- ja puidutööstuse liidu hinnangul seevastu on sektori investeerimiskindlus ilma uue seaduseta puudulik ning eelnõule piduri tõmbamine on viga.
“Läbi selle seaduse üritatakse luua tasakaalu ja selgust, mis looks meie sektorile investeerimiskindluse ja läbi selle tuleks panus kogu Eesti heaolusse. Riik on teinud palju tööd, proovinud leida seda tasakaalupunkti, proovinud leida selgust meie sektorile ja väga kurb oleks, kui kogu see tehtud töö kukuks lihtsalt laualt maha,” ütles metsa- ja puidutööstuse metsanduse ja kliimapoliitika valdkonnajuht Hardo Becker.
“Sektori investeerimiskindlus on puudulik ja lihtsalt investeeringuid lükatakse edasi või neid ei tule, oodates uut ja paremat investeerimiskeskkonda. See on tegelikult halvem kogu Eesti riigile. Vaadates naaberriike, siis meie sektori jaoks on oluline, et me ka seal oleks konkurentsis ja selgelt on meie naaberriikides oluliselt väiksema osakaaluga looduskaitsealused metsad, vähem reegleid. Meil on rangem keskkond toimetamiseks,” lisas Becker.
Mis edasi saab, minister Sutt öelda ei oska. “Mina soovin aruteludega jätkata ja otsida ühisosa ja siis me saame otsustada, et kuidas me edasi läheme,” ütles Sutt.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: “Aktuaalne kaamera”
