Keskkonnaminister Andres Sutt plaanib moodustada augusti lõpus eraldi metsandusnõukoja, kus huvirühmad, poliitikud, ametnikud ja teadlased saaksid metsandusega seotud valupunktid selgeks rääkida. Metsaseaduse, metsanduse arengukava ning looduskaitseseaduse muutmine on aga endiselt pausil.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt pani kevadel pikalt ette valmistatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise plaanid pausile, sest töösturite ja looduskaitsjate vahel ei leitud metsade kasutamises ja kaitsmises kompromissi.
Seadustega oleks mäletatavasti muuhulgas pandud paika, et 70 protsenti metsast muutub majandatavaks, 30 protsenti kaitstavaks.
Huvirühmade positsioonide lähendamiseks ja ühisosa otsimiseks plaanib ministeerium augusti lõpuks kokku kutsuda kaks eraldi nõukoda: metsandusnõukoja ja metsandusega seotud teadusnõukogu.
Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro rääkis, et ministeerium kohtus juuni alguses Sagadi mõisas metsanduse huvirühmadega ning ühiselt jõuti arusaamisele, et praegu ei ole head formaati, kus enne otsuste tegemist suuremad valikukohad metsanduses läbi rääkida.
“Sealt tuli ettepanek, et üks formaat, mis kindlasti võiks hakata koos käima, on enam-vähem nendest samadest inimestest ja huvirühmadest koosnev metsandusnõukoda. See hakkaks läbi rääkima ja arutama igapäevaseid, aga samas ka suuremaid visiooniga sihte, teeks seal kokkulepped ja annaks ministrile suunised, kuhu suunas me tahame liikuda ning mis võiks olla Eesti ühiskonna laiem ootus,” rääkis Parro.
Parro sõnul peaks plaani järgi nõukojal olema 15-20 liiget ning lisaks huvirühmade esindajatele võiks seal olla ka riigiametite esindajaid, teadlasi ning isegi poliitikuid.
“Tõenäoliselt on kutse saanud kõik olulisemad metsandusega seotud huvirühmad alates maaomanikest. Püüame kaasata võimalikult palju neid, kes metsandusse puutuvad või sinna otsapidi ulatuvad. Mõned on ka ära öelnud ja ei soovi osaleda,” sõnas ta.
Parro rääkis, et kui metsanduseinimesed seda soovivad, siis saaks nõukojas arutada ka konkreetseid eelnõusid, kuid see pole eesmärk omaette.
“Soov ongi see, et see ei koguneks ainult otsustama, kas ja kuidas eelnõudega edasi minna, vaid oleks laiem metsanduse olemuse, eesmärkide ja visiooni kokkuleppimise koht,” lisas ta.
Lisaks metsandusnõukojale on plaanis luua ka eraldi teaduskogu, kuhu kuuluksid vaid teadlased ülikoolidest.
“Kuna metsanduse üks oluline teema on alati olnud andmed – millised need andmed on, kas nad on piisavalt täpsed ja mida need meile näitavad –, siis tekkis kõrvalvajadus teadusnõukoja järele. See tegeleks nende andmetega eraldi, vaataks otsa meie statistilisele metsainventuurile ja teadusandmetele ning annaks selle baasil metsandusnõukojale sisendit aruteluks ja ettepanekute tegemiseks,” rääkis Parro.
Parro rääkis, et sel aastal loodetakse metsandusnõukoda kokku saada vähemalt kahel korral, kui mitte rohkem. Täpsem ajakava pandakse kokku aga augusti lõpus, mil toimub esimene kohtumine.
Valitsus on loonud juba hulganisti nõukogusid
Metsandusnõukoda pole siiski midagi uut. Ka kümmekond aastat tagasi, enne kui ühiskonnas hakati tuliselt metsanduse arengukava visioone arutama, kogunes keskkonnaministeeriumis kümnekonnast eksperdist ja huvirühmast koosnev metsandusnõukogu.
Niisamuti pole nõukodade moodustamine võõras ka praegusele valitsusele. Kolm aastat tagasi loodi kliimanõukogu, hiljem on loodud ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, aasta alguses käivitati ka tehisintellekti ehk AI-nõukoda.
Kristi Parro ütles, et ta ei oska öelda, kas ja mil määral võiks metsandusnõukoda vormilt kliimanõukogust erineda.
“Ma ei ole ise kliimanõukogu igapäevatöös osalenud. Ma ei tea, kuidas need arutelud seal on välja kujunenud, aga majas arutades olen kuulnud, et midagi sarnast võiks see tõenäoliselt olla. Ma ei tea, kas täpselt üks-ühele ja milline osa seal kõige suurema kattuvusega on, aga eesmärk on, et oleks ühine aruteluruum,” rääkis Parro.
Kliimanõukogu liige: vältima peaks kliimanõukogu kogemust
Kliimanõukogusse kuulunud Maia-Liisa Anton rääkis, et ta loodab, et kui ministeerium nüüd metsandusnõukoda loob, siis võetakse kliimanõukogu kogemust arvesse. Nimelt toimusid kliimanõukogus küll erinevad ettekanded, mille kohta sai arvamust avaldada, kuid olulisemate sisuküsimuste üle tegelikult mingit arutelu ei toimunud.
“Meil toimusid küll kohtumised, kuid tegelikult olulisi küsimusi, näiteks kliimaseaduse erinevaid valikukohti või kliimaseaduse eelnõusid enne nende valmimist me tegelikult ei arutanud,” rääkis ta.
Päris näiliseks kaasamiseks Anton kliimanõukogu siiski ei nimetanud.
“Pigem tundus, et kliimaministeeriumil endal ei olnud selge, millist rolli ta selles kogus näeb.[…] Tegelikult ju eelnõude ettevalmistusprotsessis peab olema kõigil huvirühmadel võimalik arvamust avaldada, aga siis tekibki küsimus, et kas mingisugustele kogudele antakse tähtsam ja suurem roll eelnõude ettevalmistamise protsessis,” rääkis kliimanõukogu liige Anton.
Metsatööstur: tegusid ja otsuseid on vaja
Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja rääkis, et nemad said ministeeriumilt kutse metsandusnõukoja töös osaleda mõned nädalad tagasi.
Välja rääkis, et muidugi on oht, et metsandusnõukojast kujuneb samasugune jututuba, nagu seda oli kliimanõukogu, kuid iseenesest on sellise aruteluformaadi loomine positiivne.
“Minu ootus on küll väga selgelt, et selle formaadi tulemusena võiks tekkida ministeeriumis olukord, kus jõutakse mingite otsuste ja tegudeni. Me oleme siin kümme aastat enam-vähem selle teema kallal heietanud,” rääkis Välja.
Kõige olulisem on Välja sõnul fikseerida seaduses, et 70 protsenti metsamaast oleks majandatav mets ja 30 protsenti kaitsealune mets. Ta rääkis, et praegune olukord kus seda põhimõtet pole seaduses fikseeritud, on iseenesest puidusektorile väga kahjulik lahendus.
“Praegu jätkub keskkond, kus ettevõtted hoiavad oma investeeringuid kinni ja meie konkurentsivõime vaikselt erodeerub. Samal ajal siin ümberringi teistes riikides töö käib ja tehaseid ehitatakse,” sõnas Välja.
Looduskaitsja: teadlased ei peaks lobistidega vaidlema
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür rääkis, et ta suhtub nõukojasse teatava ettevaatlikkuse ja skepsisega, kuid möönab, et selline aruteluplatvorm on igal juhul parem kui selle puudumine.
Ka Tüür rääkis, et metsandusnõukoda peab olema valmis ka otsustama, mitte ainult arutlema.
“Aruteludel on mõtet ikkagi siis, kui ollakse valmis neid ka otsuste aluseks võtma. Kindlasti tahan kiita plaani asutada eraldi teadusnõukogu või teadlastest koosnev nõukogu. Teadlased ei peaks kindlasti lobistidega vaidlema, vaid tooma omalt poolt parima teadmise otsustajani,” sõnas ta.
Tüür sõnas, et oluline on, et ka kõik metsandusega seotud osapooled oleksid päriselt metsandusnõukoja töösse kaasatud. Ta rääkis, et kliimaministeerium ei kutsunud juuni alguses Sagadi lossi aruteludele näiteks ei ornitoloogiaühingut ega ka MTÜ-d Hoiame Loodust.
“Meil on metsanduses ikkagi vaja laiapõhjalisemat kokkulepet. Praegune olukord vähemalt looduse vaatest ei ole kuidagi hea. Raiemahud on jätkuvalt rekordtasemel ja looduse käekäik käib alla,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi juht.
