Iga-aastasel rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil kuulutati 24. korda välja Eesti Aasta Puitehitis, milleks on arhitektuuribüroo Kavakava arhitektide projekteeritud Loodusmaja Taru. Ühtlasi võitis Taru Arcwoodi liimpuiduauhinna ning osutus Delfi Moodsa Kodu lugejate lemmikuks.
Tallinnas Noblessneris asuv Taru on Eesti suurim avalik puitehitis. Võistluse žürii esimehe ning Eesti Arhitektide Liidu esindaja Lembit-Kaur Stööri sõnul võlus Loodusmaja Taru oma terviklikkusega. “Hoone mahuline kompositsioon, väli- ja siseruum, materjalid ning konstruktiivne ülesehitus moodustavad harmoonilise kooskõla, mis on emotsionaalselt laetud ning intellektuaalselt huvitav,” avas Stöör.
Võistluse eestvedaja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuhi Henrik Välja sõnul on konkursi 24 aastat järjepidevat tööd kandnud vilja. “Oleme jõudmas sinna, millest selle teekonna alguses unistasime, kuid kuhu jõudmist ei julgenud toona päriselt ette kujutada,” nendib Välja. Aasta puitehitise võistluse korraldaja ja EMPL puitarhitektuuri konsultant Erik Konze lisas: “Oleme aastaid käinud õppereisidel üle Euroopa, et tutvuda sealse tipparhitektuuri ja puitehituse arenguga. Viimaste aastate „Aasta Puitehitis“ konkursitööd kinnitavad aga, et tipptasemel puitarhitektuuri nägemiseks ei pea enam Eestist kaugemale vaatama.”
Aasta puitehitise ehk Loodusmaja Taru arhitektid on arhitektuuribüroost Kavakava (arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai). Hoone insenerilahenduse, sealhulgas puitkonstruktsioonid, on projekteerinud EstKONSULT, tööprojekti faasis aitas lõplikke detaillahendusi välja töötada inseneribüroo Makespace. Projekteerimise projektijuht ja ehitaja on Nordecon.
Konkursid lähevad aastast aastasse tihedamaks. Puidust ehitatakse järjest rohkem ning liidri roll on siin jätkuvalt avalikul sektoril. “Seal toimuvad kõige huvitavamad arengud,” lisas Stöör, “hea arhitektuur on vajalik, et tuua kokku kogukonda.”
Lisaks peavõidule tunnustati aasta parimaid ka teistes kategooriates:
- Arcwood’i liimpuidu eriauhinna pälvis Loodusmaja Taru (Kavakava, Makespace, EstKONSULT ja Nordecon). Loodusmaja suurim väärtus seisneb selles, et puit ei ole siin dekoratiivne lisandus, vaid kogu projekti läbiv ruumiline ja konstruktiivne idee. Hoone kandekonstruktsioonides ja liimpuitlahendustes on kasutatud ligikaudu 6300 m³ puitu.
- Raitwoodi fassaadi eriauhinna pälvis Rakke lasteaed Leevike (Arhitekt Must, sisearhitektuuribüroo Bold Studio, maastikuarhitektuuribüroo Kino maastikuarhitektid, inseneeria projekteerimisbüroolt Resand, ehitaja Ehitus5Eco). Rakke lasteaia termotöödeldud puitfassaadi ruumiline struktuur loob fassaadile selge rütmi ja mitmekihilise valguse-varju mängu. Kogu fassaadi kattev lai räästas on eeskujulik lahendus, mis kaitseb puitu ilmastiku eest ja toetab fassaadi pikaajalist kestvust.
- ESTPLY interjööri eriauhinna pälvis samuti Rakke lasteaed Leevike. Interjööri võlu peitub selle siiras lihtsuses. Hele naturaalne puit, päikesesoojad toonid, materjalide ehedus ning täpselt tunnetatud valguse ja läbipaistvuse rütmid loovad koduse ja loomuliku olemise.
- Delfi Moodne Kodu publikulemmiku tiitli pälvis tänavu samuti Loodusmaja Taru.
“Tänavused konkursitööd on tunnustus kõigi osapoolte professionaalsusele, pühendumusele ja julgusele võtta ette teada tuntud tee asemel senikäimata, väljakutseid pakkuv rada. Teadlikumad ja julgemad tellijad, loomingulised arhitektid, leidlikud insenerid, võimekad ehitajad ning uusi lahendusi arendav puidutööstus on üheskoos nihutanud seniste võimaluste piire. Oma panuse on andnud ka riik, toetades puidukasutust avalike tellimuste ja tuleohutusnõuete arendamise kaudu,” lisas Välja.
Lisaks otsustas žürii tunnustada Lasnamäe Ringmajanduskeskust (arhitektuuribüroo Kolm Koma Arhitektid, inseneeria E-Inseneribüroo, ehitaja Fund Ehitus ). Žüriiliikme Veronika Valk-Siska hinnangul ei ole tegemist pelgalt tavalise jäätmejaamaga, vaid näitega praktikast, kuidas ehitussektor saab vähendada oma keskkonnamõju. “Seda tõendab ringluspuidu laialdane kasutus, kus fassaad, rõdu- ja trepipiirded on pärit Tallinna vangla lammutuselt. Maja puitkarkass ja kandesüsteem on projekteeritud monteeritavana. See võimaldab hoonet tulevikus paindlikult ümber ehitada või täielikult lahti võtta, et puitmaterjale saaks uuesti ringlusesse suunata,” täiendas Valk-Siska.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu 24. korda korraldatud võistlusele laekus kokku 23 tööd. Võistlusele laekunud tööde puhul hinnati nutikaid, kestvaid ja uudseid lahendusi puidu kasutamisel nii konstruktsioonis kui välis- ning siseviimistluses.
Võistlustöid hindas žürii koosseisus Lembit-Kaur Stöör (žürii esimees, volitatud arhitekt-ekspert, tase 8; Eesti Arhitektide Liidu esindaja), Markus Kaasik (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8; Aasta Puitehitis 2025 laureaat), Markus Hääl (tööstustehnoloogia insener; tulevase Hundipea linnaosa eestvedaja), Lauri Nõmme (volitatud sisearhitekt, tase 7; diplomeeritud arhitekt, tase 7; Eesti Sisearhitektide Liidu esindaja), Tiia Ruben (diplomeeritud ehitusinsener, tase 7; Eesti Ehitusinseneride Liidu esindaja) ja Veronika Valk-Siska (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8; Kliimaministeeriumi elamuvaldkonna juht).
Võistlust korraldas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, eesotsas Erik Konze.
Fotod võidutöödest (autorid iga pildi juurde lisatud).
