18. jaanuaril 2023
Austatud Eesti Vabariigi Valitsus
Eesti Metsatöötajate Ametiühing ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit esitavad ühised seisukohad Metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõule.
Sektori tööandjaid ja töötajaid esindavate organisatsioonidena soovime tähelepanu juhtida järgmisele:
1. Metsanduse arengukava vaade ei tohi piirneda aastaga 2030, mil konkreetse dokumendi kehtivus lõpeb, vaid peab arvestama pikka perspektiivi. Metsandus on valdkond, kus ka sada aastat on lühike aeg ning seitsmeks aastaks plaane tehes tuleb silmas pidada eesmärki, mis on kordades pikema aja kaugusel. Hetkel ei arvestata arengukavas näiteks metsade tervisega (40% meie majandusmetsadest on küpsed või kohe küpsemas ning järjest vastuvõtlikumad haigustele, kahjuritele, tormimurdudele ja tulekahjudele), pikaajaliste kliimaeesmärkidega (raiemahtude vahemik ei võimalda täita Eestile aastaks 2050 seotud kliimaeesmärke) ega majanduspoliitilise olukorraga (vajadus säilitada Eesti energiajulgeolek ja suurendada sõltumatust välistest energiaallikatest, samuti meie tööstuse sõltumatus teiste riikide valmisolekust müüa meile puitu).
2. Metsanduse arengukava eelnõus on praktiliselt on puudu sotsiaalmajanduslik pool. Arengukava ei arvesta piisavalt vajadusega säilitada (ja luua) maapiirkondades töökohti ja vajadusega luua kindlustunnet mahukateks investeeringuteks, mis looks aluse meie kodumaise puidu senisest suuremaks väärindamiseks. Looduskaitseliste eesmärkide seadmisel ei arvestata, et 30,3% Eesti metsadest on juba võetud kaitse alla, milles oleme Euroopas esirinnas. Oleme seega metsaga juba täitnud ÜRO elurikkuse konventsioonis eesmärgiks võetud 30%. Rõhutame, et peame samuti looduskaitset ja elurikkust oluliseks, kuid selle kõrval ei tohi unustada ka inimesi, töökohti, ettevõtteid ja riigi julgeolekut.
3. Leiame, et arengukava eelnõu on vananenud ja ei arvesta muutunud olukorraga maailmas pärast Venemaa algatatud sõda Ukrainas. Eesti vajadus saada iseseisvalt hakkama ning vähendada sõltuvust teistest riikidest on saanud varasemast palju tähtsamaks ning on julgeoleku üks olulisi aspekte. Käesolev eelnõu ja selles välja toodud raiemahtude soovituslik maht 9-11 milj tihumeetrit aastas sunnivad sektori tööstusettevõtteid importima toorainet Põhjamaadest, mis mõjub negatiivselt ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja paneb meie ühe edukama tööstuse sõltuma teistest riikidest.
Veelgi kriitilisem on aga küsimus energiajulgeolekus – Vene gaasi on suures osas asendanud Eesti puit ning juba praegu on konkurents puidu järele tööstuse ja energeetikasektori vahel nõnda terav, et tõi kaasa Ida-Virumaal 150 inimesele tööd andnud Repo Vabrikute pankroti. Liiga väikese raiemahuga kaasneb just energeetikasse sobiva puidumaterjali vähesus ning energeetikas hakatakse kasutama kvaliteetset puitu, milles saaks toota näiteks maju, uksi, aknaid või mööblit. Alternatiiv on kasutada
energiatootmises veelgi enam põlevkivi, mis on aga keskkonnaeesmärke silmas pidades lühinägelik.
Leiame, et riik ei peaks lühiajaliselt populaarsust toovate otsustega niigi keerulisel ajal (Euroopa suurim inflatsioon, energiakriis, välisinvesteeringuid peletav julgeolekuolukorra muutus) oma ettevõtjate ja inimeste elu veelgi raskemaks tegema.
4. Arengukava ei toeta sellisel kujul keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide pikaajalist täitmist. Iga hästi kasutatud tihumeeter puitu (ja biomassi laiemalt) aitab vähendada fossiilse süsiniku maapõuest väljatoomist ja ringlusse laskmist – sellest seisukohast lähtudes peaks arengukava keskenduma lühemas ja pikemas perspektiivis metsade tootlikkuse kasvule selleks, et asendada võimalikult palju fossiilset süsinikku. See vajaks eraldi konkreetset tegevusplaani ja peatükki. Ainult hoogsalt kasvav mets seob arvestataval määral atmosfäärist süsinikku, me peame eesmärkide saavutamiseks maksimeerima metsade süsinikusidumise võime
5. Kindlasti tuleb üle vaadata arengukavas pakutav raiemahtude vahemik, mis eelnevalt mainitut arvesse ei võta. Metsanduse arengukava stsenaariumite seast oleks sobilikum valida metsateadlaste eelistatud variant, kus stabiilne raiemaht on 13 miljonit tihumeetrit aastas. See on lahendus, mis tagab meie majandusmetsade tervise, kliimaeesmärkide pikaajalise täitmise (vt Keskkonnaagentuuri ning Maaülikooli 2021. aastal tehtud analüüs https://envir.ee/media/4036/download) ja ka tööstuse arenguks, väärindamiseks vajalike investeeringuteks ning maapiirkondade töökohtade säilimiseks piisava ja stabiilse tooraine olemasolu. Väärindamiseks mitte sobivat puitu (mädanikuga tüved, oksad jms) saab kasutada Eesti kodude kütmiseks ja elektritootmiseks.
Metsanduse arengukava koostamise käigus on valminud riigi tellimusel mitmeid sisukaid teadustöid, millest lähtume ka oma ettepanekutes. Soovitame keskkonnakomisjonil tutvuda Cambridge Ülikooli uuringu “Mets ja kliimamuutused” raportiga: https://media.rmk.ee/files/metsad_ja_kliima_muutused_v3.0_eesti_keelne.pdf
Rahvusvahelise analüüsiettevõtte Ernst&Young värske analüüsi kohaselt (2021 andmed) tegutseb Eesti metsa- ja puidusektoris ligikaudu 3900 ettevõtet, kellest ligi poole moodustavad metsamajandamisega seotud ettevõtted. Sektor annab tööd 29 183 inimesele. Kaudselt ja kaasnevat mõju arvesse võttes panustab sektor 58 209 töökoha loomisesse, mis moodustab 12,6% Eesti tööhõivest. Sealjuures on sektoril oluline roll töökohtade loomisel väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Kesk-Eestis moodustab metsa- ja puidutööstus 11,6% ja Lõuna-Eestis koguni 16% tööhõivest.
Metsa- ja puidusektori panusel loodi 2021. aastal 787 miljoni euro väärtuses maksutulu, mis moodustas 8,8% kogu Eesti loodavast maksutulust. Metsa- ja puidusektor lõi aastal 2021 lisandväärtust 2,8 miljardit eurot, mis on 14,7% kogu Eestis loodud lisandväärtusest. 1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel luuakse analüüsi kohaselt 264,7 mln eurot lisandväärtust.
Lugupidamisega
Eesti Metsatöötajate Ametiühing
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Kontakt:
Rein Rosenberg, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu juhatuse liige info@emtay.ee
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht henrik.valja@empl.ee
