Erametsaomanike esindusorganisatsioon Eesti Erametsaliit taunib JOKK-skeeme metsanduses, mis on üles ehitatud metsaomanike survestamisele, teadmatuse ära kasutamisele ja nende arvelt teenimisele. Selliste tehingute vältimiseks kutsume üles metsatehingutega mitte kiirustama ning küsima tasuta nõu kohalikelt metsaühistutelt.
Pealtnägija lugu tunnustatud metsaomaniku ja metsalugude autori Leili Mihkelsoniga juhtunust vapustas kogu metsaomanike kogukonda. “Selles loos oli nii moraalseid kui juriidilisi küsitavusi. Olles kursis Leili metsamajandamise põhimõtetega ei saa me uskuda, et selline otsus oli Leili soov. Erametsaliidu poolt püüame Leili perele õigluse jalule seadmisel kindlasti toeks olla,” lubas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Kristel Järve.
Eesti Erametsaliit näeb jätkuvat omanike survestamist oma metsast või raieõigusest loobumiseks. Halbade tehingute vältimiseks on riigi poolt loodud metsaomanike tugisüsteem, mille osaks on ka kohalikud metsaühistud, kes metsaomanikke nõustavad.
„Teadlikud ja teadmistel põhinevad valikud on metsaomaniku kõige parem kaitse petiste küüsi langemise eest. Metsaomanik peab saama kogu vajaliku info viisil, mis teenib tema, mitte vahendaja huve. Metsaühistud just seda rolli täidavadki,“ selgitas Rakvere Metsaühistu konsulent ja Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Meelis Matkamäe.
Metsaühistud on metsaomanike endi poolt loodud organisatsioonid, kelle eesmärk on seista oma liikmete ehk metsaomanike huvide eest. Ühistud ei osta metsa ega vahenda tehinguid kasusaamise eesmärgil – nende roll on anda teadmised ja info, et omanik saaks selle põhjal ise otsustada. Et kvaliteetne nõuanne omanikule kättesaadav oleks, toetab riik metsaühistute tegevust omanike abistamisel.
Matkamäe hoiatab olukordade eest, kus metsaomanikku püütakse mõjutada kiiresti otsustama – olgu siis pealetükkivate telefonikõnedega, ukse taga käimistega, ülepaisutatud lubadustega või võimalike ohtudega ähvardamisega. “Sageli esitatakse omanikele nende metsa kätte saamiseks moonutatud või eksitavat infot. Näiteks väidetakse, et metsa tuleb raiuda enne kui see kaitse alla võetakse. Või rõhutakse metsakahjustuste kiirele levikule, mis nõuab ülikiiret tegutsemist, et oma varast mitte ilma jääda,“ rääkis ta. “Mõnikord võivadki need olla asjakohased põhjendused, kuid enne otsustamist julgustan siiski suhtlema kas või pereliikmete ja sõpradega, kes aitaksid hinnata võimaliku tehingu tagamaid. Igasugune survestamine peaks metsaomanikule olema ohumärk, et tegemist võib olla halva tehinguga.”
Matkamäe sõnul võib halb leping jätta omaniku ilma suurest osast metsast saadavast tulust, lisaks tuleb pahatihti tegeleda hoolimatu raietöö tagajärgedega, näiteks kahjustatud maapinnaga. Selliste olukordade vältimiseks tasub enne lepingu allkirjastamist kindlasti ka metsaühistuga nõu pidada. “Metsade majandamine ei tähenda ainult tulusat raiet, see vajab pikaajalist vaadet ja plaani, mis arvestab ka elujõulise tulevikumetsa kasvatamiseks vajalike tööde ja kulutustega,” rääkis ta. Metsaühistus on esmane nõustamine tänu riigi toetusele tavaliselt tasuta.
Eesti Erametsaliit on Eesti vanim ja suurim erametsaomanike esindusorganisatsioon, meie liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliidu liikmesühistute kontaktid leiab kodulehelt https://erametsaliit.ee/liidust/liikmed/.
Leili Mihkelson pälvis 2023. aastal Eesti Erametsaliidu tänumärgi pikaajalise panuse eest metsanduse ja metsaomanikuks olemise tutvustamisel läbi «Leili metsalugude» kirjutamise. Samal aastal pani ajakirjanik Viio Aitsam Eesti Erametsaliidu initsiatiivil kokku raamatu, mille kaante vahele on kogutud Leili Mihkelsoni poolt Maalehe veebiblogis perioodil 2008-2022 avaldatud artiklid ajaloost, kultuuripärandist ja metsamälestustest.
Eesti Erametsaliidu pressiteade
12. märts 2026
