Metsa- ja puidusektoriga on seotud ligi kuuendik Eesti majanduse lisandväärtusest ja sektor on jätkuvalt üks olulisemaid tööandjaid paljudes Eesti regioonides, andes otseselt ja kaudselt tööd igale kaheksandale Eesti elanikule, selgus rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS läbi viidud analüüsist.
Arvestades kaasnevat mõju, ulatub metsa- ja puidusektoriga seotud hõivatute arv üle Eesti enam kui 57 000 inimeseni. Sektori panus Eesti riigieelarvesse oli 1,15 miljardit eurot, kogu Eesti maksulaekumisest moodustas see 11%.
Oluline roll on sektoril just väljaspool tõmbekeskusi. “Kuigi suur osa metsa- ja puidusektoriga seotud töökohtadest ning lisandväärtusest luuakse Põhja-Eestis, siis sektori osatähtsus piirkonna vastavatest näitajatest on suurim just teistes regioonides,” ütles Ernst & Young Baltic ASi vanem-juhtivkonsultant Keiu Friedenthal. “Näiteks Kesk-Eestis loodavast lisandväärtusest enam kui kolmandik on seotud metsa- ja puidusektoriga ning Lõuna-Eestis enam kui veerand. Mõlemas regioonis on metsa- ja puidusektoriga seotud 15% töökohtadest. “See näitab, et sektor on väga oluline tööandja ja lisandväärtuse looja just Kesk- ja Lõuna-Eestis.”
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on Eesti mehaaniline puidutööstus kõrgelt arenenud, suutes tänu pikale väärtusahelale ning investeeringutele automatiseerimisse ja digitaliseerimisse anda igale tihumeetrile puidule märkimisväärse lisandväärtuse.
“Eelmisel kümnendil oli sektoris aktiivne investeeringute periood. Need investeeringud tehti lähtuvalt sellel hetkel teadaolevast infost ja metsade olemist. Paraku on viimase viie aastaga kaitsealade ulatuslik laiendamine viinud üle 5 protsendi metsadest majanduslikust kasutusest välja, millel koos piiranguvööndite rangemaks muutmisega on suur mõju sektori tooraine kättesaadavusele,” ütles Välja. “Lisame siia üleüldise majanduslanguse ning näemegi kahjuks, kuidas Põhjamaised kontsernid on ennast Eestist välja tõmbamas ja kodumaise kapitali investeeringud lähevad mujale. Ettevõtetel puudub kindlustunne. Eestile tähendab see nii maksutulu kui ka töökohtade kaotust.”
Investeerimisvõimalusi on sektoril võimalik leida täna eksporditavat toorainet kohapeal väärindades, enim arutatud lahendus on puidukeemia arendamine. Välja sõnul toimetab toimetab Põhjamaades üle 50 moodsa puidurafineerimise tehase, Eestis pole aga ühtegi ning meie roll on varustada seda edulugu toorainega. Selleks, et hakata ise looma väärtust oma toorainest, tuleks seni eksporditav paberipuit väärindada Eestis, milleks tuleb luua oma rafineerimiskompleks.
Uuring käsitles ka uue tööstuse võimalikku mõju, juhul kui täna eksporditavat toorainet ehk madalakvaliteedilist puitu töödeldaks Eestis kohapeal. Soomes asuva tehase analoog, KRAFT-tehnoloogial põhinev tehas võiks lisada majandusele üle 600 miljoni euro lisandväärtust, luua üle 6400 täiendava töökoha ja anda ligikaudu 107 miljonit eurot täiendavat maksutulu.
“Eestis on paberil mitu projekti, nagu VKG biotoodete tehas, Power 2x roheenergia tehas, Biojet rohekütuste tehas ning võimalik on veel ka Fibenoli biorafineerimistehas. Nende projektide õnnestumiseks on vaja luua investoritele kindlustunnet Eesti ettevõtluskeskkonna vastu,” rõhutas Välja. “Kui IT-ettevõte võib piltlikult öeldes oma arvutid kaenlasse võtta ja kogu tegevuse teise riiki ümber kolida üpris väikese vaevaga, siis tööstus on seotud selle kohaga, kuhu investeering tehtud. Täna, kui meil on metsanduspoliitikas turbulentne aeg, on investeeringuotsust sellest tulenevalt keeruline teha.” tõdes Välja.
“Hoiame pöidlaid, et mõnigi projekt jõuaks teostuseni. Järelväärindamist saab sinna hiljem juurde ehitada, et Eestil oleks võimekus toota paberit, kangaid ja isegi bioplasti. Seda kõike jõuame teha, aga meil on vaja seda esimest sammu,” lisas ta.
Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Üle poole sellest moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted, ent suurema osa müügitulust ja lisandväärtusest annavad puidu mehaanilise töötlemisega tegelevad ettevõtted.
Rahvusvaheline audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS on koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga analüüsinud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslikku rolli Eesti majanduses alates 2019. aastast. Metsa- ja puidusektori all on töös silmas peetud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust. Värskelt valminud uuring põhineb 2022. aasta andmetel.
Täismahus analüüsiga saab tutvuda EMPLi kodulehel
Lisainfo:
Gea Otsa
gea@akkadian.eu; tel 5266464
