Puidusektor toob riigile kordades rohkem kasu kui ebamäärane LULUCF-i trahvirisk, kirjutab Henrik Välja.
Metsanduse roll kliimamuutuste leevendamises ja selle ümber loodud bürokraatlik arvestusmehhanism LULUCF on kirgi kütnud selle loomisest saadik.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on koos teiste metsariikidega aastaid juhtinud tähelepanu asjaolule, et LULUCF-i metoodika on rajatud valedele eeldustele ning eirab looduse protsesse.
Ootus metsade pidevale süsinikuvaru kasvule ei ole lihtsalt realistlik, sest kogu Euroopas on metsade vanuseline struktuur kaldu küpsete metsade poole, mis on seotud teise maailmasõja raputavate sündmustega maastikule. Süsinikku seob aga noor ja keskealine mets.
Kui aastaks 2030 seati eesmärk LULUCF-i sektoris siduda aastas 310 miljonit tonni CO2-te, siis prognoosid näitavad keskmiseks süsiniku sidumiseks aastas perioodil 2030–2040 suurusjärku 220 miljonit tonni CO2-e. See on trend, mis metsa protsesse tundvatele inimestele oli selge juba eelnevalt ning millele me ka tähelepanu juhtisime Eesti vastavate kohustuste võtmisel. Paraku edutult.
Õnneks hakatakse vaikselt probleemi tunnistama, mis võiks viia ka paremate lahendusete otsimiseni.
Ma väga loodan, et ka kliimaministeeriumis vaadatakse probleemile nüüd juba laiemalt ning pikema ajaraamiga. Ja kui seda ei tehta, siis peaksid suutma puid metsa taga näha majandusministeerium ja rahandusministeerium, mille hoole all on Eesti majanduse olukord ning riigieelarve seis.
Paneme potentsiaalse, veel mitte realiseerunud ja teadmata suurusega trahvi riski kõrvale konkreetsed arvud rahvusvahelise audiitorettevõtte Ernst&Young uuringust Eesti metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslike mõjude kohta (2022. aasta andmed).
Ernst&Youngi uuringu põhjal on metsa- ja puidusektoriga seotud ligi kuuendik Eesti majanduse lisandväärtusest ja sektor on jätkuvalt üks olulisemaid tööandjaid Eesti regioonides, sh eriti just Lõuna- ja Kagu-Eestis, andes otseselt ja kaudselt tööd igale kaheksandale Eesti elanikule.
Arvestades kaasnevat mõju ulatub metsa- ja puidusektoriga seotud hõivatute arv üle Eesti enam kui 57 000 inimeseni. Sektori panus Eesti riigieelarvesse oli 1,15 miljardit eurot, mis moodustab kogu Eesti maksulaekumisest 11 protsenti. Sektori panus Eesti riigi kogulisandväärtusesse on 3,6 miljardit eurot. Ekspordi maht on kolm miljardit eurot ja sektor on üks peamisi meie väliskaubanduse defitsiidi tasakaalustajaid.
Kui tahame päriselt, tõesti päriselt kliimaprobleemidega tegeleda, siis tuleb lahendusi otsida fossiilsete materjalide tarbimise otsustavas vähendamises ja asendamises. Puit kui taastuv ressurss on üks alternatiivi pakkuv lahendus, aga seda pikaajalistes ja süsinikku talletavates toodetes, naftapõhiseid tooteid asendades (puidust tehakse edukalt riideid, autodetaile ja pakendeid) ning noorte puudena kasvades, mitte metsas mädanedes.
Toimetaja: Kaupo Meiel
Allikas: ERR