PRESSITEADE
Ehkki kliimaseaduse eelnõu nimesse lisati viimasel hetkel sõna “majandus”, ei toeta see Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimehe Jaano Haidla sõnul toetab liit eelnõus välja toodud eesmärke leevendada kliimamuutusi, nendega kohaneda ja luua eeldused puhta ja kasvuhoonegaaside vaba majanduse kasvuks.
“Paraku kooskõlastamiseks saadetud eelnõu neid eesmärke ei täida. Selle asemel on eelnõu koostajad keskendunud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise üld- ja vahe-eesmärkide õiguslikule fikseerimisele. Tuleks aga fookusesse võtta realistlikud tegevused, mis looks eeldused nii kliimamuutuste väljakutsetega toimetulekuks kui ka majanduse, sh Eesti inimeste üldise heaolu kasvuks,” ütles Haidla. “Praeguse eelnõu tulemusena väheneb eksportiva tööstussektori kindlustunne veelgi, mis suures pildis tähendab kolmandat aastat languses olevale majandusele jätkuvat allakäiku ning seda, et kliimakindluseks vajalikud investeeringud jäävad tegemata.”
Seletuskirjast lähtub, et eelnõu eesmärkide täitmiseks tuleb riigil aastaks 2040 investeerida 3 miljardit eurot ja erasektoril 11 miljardit eurot.
“Seega ilma erasektorita ei ole võimalik kliimaeesmärke täita. Seda arusaamatum on, et kliimaseadust ja sellega seonduvaid metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi soovitakse menetleda nii, et nende ühist mõju ei ole hinnatud. Samuti on ebaselge, millised on eelnõuga sätestatavad eesmärgid absoluutarvudes, milline on meetmete rakendamise graafik ja kust leitakse nendeks vahendid,” lisas Haidla.
EMPL leiab, et eelnõuga ei tohiks edasi minna enne, kui vastavad mõjuanalüüsid on valmis ja nii mõjutatud osapooltele kui ka avalikkusele tutvustatud. “Siis saame alles ühiskonnana arutleda, kas sellised kulud on meile vastuvõetavad ja otsustada, kuidas edasi liikuda. Praegu tahetakse kõiki Eesti elanikke mõjutavad väga pikaajalised otsused vastu võtta pooliku info pealt,” rõhutas Haidla.
Metsa- ja puidusektoril on kliimaväljakutsete lahendamisel väga suur roll – üle poole Eestist on kaetud metsaga. Just kasvavad puud seovad süsinikku ning puidust tehtud pikaajalised tooted talletavad seda edasi. Lisandub asendusefekt – puitu kui taastuvat ressurssi saab kasutada paljude fossiilsete ning saastavate materjalide asemel ja nõnda mõju keskkonnale vähendada.
EMPLi hinnangul ei aita kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kuidagi kaasa kodumaise biomajanduse arengule. “Selle valdkonna pakutavad võimalused kliimamuutustega kohanemiseks ja aktiivsemaks süsiniku sidumiseks on jäänud täiesti kasutamata,” tõdes Haidla.
Sellel nädalal teatas ka Eesti Tööandjate Keskliit, et ei kooskõlasta kliimakindla majanduse seadust, kuna seaduse eesmärk, milleks on majanduse konkurentsivõime kasvatamine ja majanduskasvu soodustamine, jääb teoreetiliseks eelduseks, mitte praktiliselt läbimõeldud tulemuseks. Praegusel kujul ei paku seaduseelnõu erasektorile vajalikku õigus- ja investeerimiskindlust, olles pelgalt sisutühi raamistik, mistõttu on seaduse vajalikkus ning positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale küsitav.
Metsa- ja puidusektoriga on seotud ligi kuuendik Eesti majanduse lisandväärtusest ja sektor on jätkuvalt üks olulisemaid tööandjaid paljudes Eesti regioonides, andes otseselt ja kaudselt tööd igale kaheksandale Eesti elanikule. Sektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Sektori panus Eesti riigieelarvesse oli 1,15 miljardit eurot, kogu Eesti maksulaekumisest moodustas see 11%.
Lisainfo:
Triinu Tähe
triinu@akkadian.eu ⏐ +372 5387 7337
