Lugupeetud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide juhid
Õnnitleme suurepäraste tulemuste eest Riigikogu valimistel ning soovime edu koalitsiooniläbirääkimistel.
Uut valitsust ootavad ees poliitilised otsused, mis määravad Eesti inimeste toimetuleku, meie ettevõtete konkurentsivõime ning metsade tervise nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing teevad ühiselt ettepanekud, mida koalitsioonilepet koostades soovitame arvesse võtta.
1. Metsa- ja puidusektorit puudutavaid otsuseid tehes tuleb arvestada mõju regionaalsetele töökohtadele ja inimeste toimetulekule: Seda nii pikas perspektiivis kui praegu ja lähiaastatel – eduka rohepöörde jaoks tuleb hoida tööstust elujõulisena ja alles töökohti ka täna.
Just väljaspool tõmbekeskusi on toimetulek inimeste jaoks üha suurem mure. Toimetuleku aluseks on stabiilsed ja hästi tasustatud töökohad. Metsa- ja puidusektor annab Ernst&Youngi analüüsi põhjal otse ja kaudselt tööd enam kui 58 000 inimesele (12,6% kogu Eesti tööhõivest) ning on oluline tööandja just Kesk- ja Lõuna-Eestis ning sektor suudab väljaõppinud spetsialistidele maksta keskmisest kõrgemat töötasu.
2. Puidul on suur roll meie majandusele, ootame konkurentsivõimelist innovatsiooni ja kasvu toetavat majanduskeskkonda: Lisaks regionaalsetele töökohtadele on metsa- ja puidusektor üks olulisemaid väliskaubanduse tasakaalustajaid, eksportides aastas 3 miljardi euro väärtuses. Metsast algavast väärtusahelast laekub riigieelarvesse maksudena 787 miljonit eurot aastas. Samas on sektori ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime languses nii tooraine kättesaadavuse vähenemise kui ka kõrgete energiahindade tõttu. Poliitilised otsused, mis piiravad metsa majandamist, vähendavad kohaliku puidu kättesaadavust tööstustele ning loovad ebastabiilsust, teevad olukorra veelgi raskemaks ja see toob kaasa koondamiste jätkumise ning negatiivse mõju Eesti majandusele ja riigieelarvele. Samuti jäävad tegemata investeeringud, mis võimaldaks kohalikku puitu senisest enam väärindada.
3. Puit on üks kliimakriisi lahendustest. Taastuv loodusressurss puit on üks fossiilsete kütuste asendajast, samuti ehitusmaterjalina pikaajaliselt süsinikku talletav (erinevalt nt betoonist ja metallist). Puit võimaldab teha ka ehitussektoril kolmikpööret – inno-, digi- ja rohepööret – selleks on aga vaja kindlat kätt ja pikavaatelisi otsuseid metsa majandamisel. Eesti rohepoliitikas tuleb sellega arvestada, sh soodustades puidust ehitamist ning puiduhakke kasutamist energia tootmises.
4. Puidul on oluline roll Eesti energiamajanduses täna ja tulevikus. Kõigi tarbijate huvides on piisav bioressursi kättesaadavus, et tagada varustuskindlus. Pool Eesti kodumajapidamistes kasutatavatest kütustest on küttepuit, mida kasutatakse kütmisel ja toiduvalmistamisel. Samuti põhineb ligi 55% Eesti kaugküttest puiduhakkel. Selleks kasutatakse puitu, mida Eestis väärindada ei saa ja mida eksportida ei ole mõtet, enamasti on tegemist tööstuse ülejääkidega. Mõistagi tuleb eelistada selle ressursitõhusat kasutamist koostootmisjaamades ning efektiivsetes katlamajades. Energiakriis ei ole möödas – puiduhakke piisava kättesaadavuse tagamine, sh raierahu mõistlik rakendamine võimaldab hoida kütte hinda tarbijatele soodsana ja vältida järjekordsete kulukate energiakompensatsioonide vajadust.
5. Tulemuslik loodushoid on võimalik vaid koostöös maaomanikega. Metsade majandamisele täiendavate piirangute seadmise asemel peame Eestis senisest enam hakkama väärtustama maaomaniku vabatahtlikku panust looduskaitseväärtuste suurendamisel läbi eraloodushoiu seadustamise. Loodusväärtuste omamine ei tohi maaomaniku jaoks tunduda karistusena. See peab olema auasi, mida varjamise asemel uhkusega presenteeritakse.
Kui piiranguid on vaja siiski seada, tuleb need omanikule koheselt ja õiglaselt hüvitada või võimaldada piirangutega maa vahetamist majandusmetsa vastu. Õiglaseks hüvitamiseks tuleb alates 2024. aastast looduskaitseliste piirangute eest ettenähtud hüvitised tõsta praegusega võrreldes Maaülikooli poolt arvutatud tasemeni ehk kahekordseks.
6. Kasvatame järgnevate põlvkondade metsa, tuginedes parimatele teaduslikele uuringutele. Tänu õigeaegselt istutatud ja hooldatud metsale saame puitu väärindada parimal viisil, suurendades süsiniku sidumist pikaajalistesse puittoodetesse. Nii saame vähendada fossiilse päritoluga materjalide kasutamist ja leevendame kliimamuutusi ka 100 aasta pärast. Metsade valmisoleku suurendamiseks kliimamuutustega kohanemisel tuleb edendada investeeringuid uue metsapõlvkonna kasvatamiseks.
9. märtsil 2023
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht (henrik.valja@empl.ee)
Jaanus Aun, Eesti Erametsaliidu tegevjuht (jaanus.aun@erametsaliit.ee)
Annika Kadaja, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht (annika@woodhouse.ee)
Mihkel Annus, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja (mihkel.annus@taastuvenergeetika.ee)
Siim Umbleja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige (siim.umbleja@epha.ee)
Rein Rosenberg, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu juhatuse liige (info@emtay.ee)
