Kolmapäeval toimus Eesti Rahva Muuseumis traditsiooniline metsanduse visioonikonverents ja metsandussektori tunnustamine. Metsahariduse, -tööstuse, -innovatsiooni ning poliitika teemadel oli arutlema tulnud üle paarisaja metsainimese.
Konverentsi avanud Eesti Metsaseltsi aseesimees ja Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun:
“Mets on ühteaegu meie looduslik väärtus kui majanduse tugisammas ning nende vahel tasakaalu saavutamine meie kõigi ühine ülesanne. Arvestades kui laia teemadespektrit mets hõlmab, siis on võimatu neid kõiki läbi arutada ühel konverentsil, niisiis keskendusime hetkel kõige põletavamatele valdkondadele. Sisukate arutelude ja tagasiside põhjal loen eilse konverentsipäeva igati kordaläinuks ning usun, et kõlanud mõtted ja faktid jõuavad ka meie metsanduspoliitika kujundajateni”.
Tänavune konverents oli jagatud viieks osaks: haridus, mets, metsa- ja puidutööstus, EL poliitika ning mets ja maailm.
“Ei saa teha metsatöid teadmata, kuidas tundub kasenott käes ja pinnas enda jalgade all”
Metsandushariduse plokis debateerisid RMK juhatuse liige Agne Aija, OÜ Valga Puu juhatuse esimees Andres Olesk, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar ning Luua Metsanduskooli õppejuht Meelis Kall. Arutleti metsanduse järelkasvu teemal ning kuidas metsandusharidust populariseerida just noorte seas. Andres Olesk tõi välja huvitava fakti, et Soomes astub kutseõppesse ca 50% 15-19 aastastest noortest, meil on see protsent kõigest 25. Tööturul peetakse elementaarseks lisaks metsandusharidusele ka metsa tundmist ja piisavat praktikat. “Ei saa teha metsatöid eelnevalt teadmata, kuidas tundub üks kasenott käes ja pinnas enda jalgade all,” ütles Andres Olesk. Metsandusõppe lõpetajale toovad tööturul edu aga kirg ja töötahe ning pidev erialane enesetäiendamine.
“Elurikkusest on saanud loosung”
Metsateemadel tegi ettekande metsateadlane Reimo Lutter Eesti Maaülikoolist, kes keskendus istandikele, mis pälvisid palju tähelepanu hiljutise Metsaseaduse muudatusega. Eesti Maaülikoolis on istandike kasvatamist uuritud 20 aastat. Ettekandja tegi teadustöö ülevaate istandike mõjust kliimamuutuste leevendamisele, elurikkusele ja mullaviljakusele Eestis. Lutter ütles, et elurikkusest on saanud loosung, kuid peame arvestama ka teiste väärtustega. Arvestades millised on globaalsed megatrendid ning kuidas sellest tulenevalt puidu vajadus maailmas kasvab, ei pääse me tulevikus kuidagi istandike rajamisest.
Globaalselt mitmekesisest erametsandusest rääkis Ingka Investmentsi globaalne metsatööde juht Ray Raiesmaa. Ta ütles oma seitsme riigi ja kolme kontinendi kogemuste põhjal, et on meie metsade majandamise pärast tundnud pigem uhkust ning on olnud mitmeid asju, mida meie pealt õppida, kuid tõi siiski välja igast riigist ka midagi sellist, mida meil nende eeskujul paremini teha saaks. Kaugematest maadest tõi ta esile Uus-Meremaa kõrgel tasemel tööohutuse ning sellegi, et kui seal on erksavärvilise ohutusvesti kandmine uhkuseasi, siis Balti riikides pigem see nii veel pole.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivsspetsialist Madis Raudsaar rääkis metsa juurdekasvust, suremusest ja tagavarast ning andis ülevaate, mis on riigi eesmärgid ja lubadused, metsanduslikud loogikad ja kuidas nad ühtivad. “Vaadates pikemalt, siis on raiemaht ja netojuurdekasv alati tasakaalus, lõputult ei saa raiuda ei üle ega alla netojuurdekasvu. Raiemaht on netojuurdekasvu alus,” sõnas Raudsaar.
“Seadustega tuleb alustada otsast peale”
Metsa- ja puidutööstuse debatis osalesid TalTechi inseneriteaduskonna materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Andres Krumme, Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming, biotoodete arendusjuht ja VKG Fiber juhatuse liige Lauri Raid, OÜ Fibenol nõukogu esimees Raul Kirjanen ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstuse valdkonna juht Kaspar Peek. Põhiteemana räägiti biorafineerimisest ja suurinvesteeringutest Eestis. Ettevõtjate sõnul on juba pikemat aega otsustusprotsessides ummikseis ning seadused ja määrused tuleks ringi vaadata või taastada 20 aasta tagune seis ning otsast peale alustada, selmet teha korrigeerimisi üksikutes paragrahvides.
Tulevikutrendidest ja poliitika kujundamisest Euroopas rääkis Maja Drca, kes on PEFC International esindaja ELi juures. PEFC puidu tarneahela sertifikaat näitab ettevõtte pühendumist vastutustundlikule tarneahela juhtimisele ning pakub sertifikaadi omanikule ühtlasi mitmeid teisi hüvesid. “PEFC sertifikaat aitab juba täna nende omanikel järgida erinevaid EL-i metsandust puudutavaid seaduseid ning hõlbustab jätkusuutlikkuse aruandlust. Lisaks tagab usaldusväärsuse kolmandate osapoolte kontrolli kaudu.”
“Rootsis toimib hästi vabatahtlik looduskaitse”
Kuna hetkel on päevakorras ELi suunised liikmesriikide metsanduspoliitikaks, siis kuulati huviga, kuidas neid rakendavad teised. Nii andis Rootsi kogemusest ülevaate Rootsi Keskkonnaametis töötav Maano Aunapuu. Rootsis on praegu ametlikult kaitse all 9,2% metsamaast. Looduskaitseala loomist Rootsis kommenteeris Aunapuu nii ” Paegu töötatakse Rootsis nii, et maaomanik ja riigiamet saavutavad enamasti kokkuleppe looduskaitseala loomisest ja hüvitise maksmisest enne, kui looduskaitseala loomise otsus ametlikult vastu võetakse.” Rootsi metsanduspoliitika on suuresti üles ehitatud metsaomanike vabatahtlikule panusele metsa kaitsmisel, sh looduskaitsealade hoidmisel.
“Sõdimiseks on vaja puitu“
Viimast plokki “Mets ja maailm” alustas kindral Martin Herem, kes rääkis metsa rollist riigikaitses. Kaitseväe jaoks on mets – mets juba siis, kui puude kõrgus on mõni meeter ning ka võsa võib olla termovaatluse eest elupäästev varjumispaik. “Teiseks on mets oluline ehitusmaterjalide allikana. Kui tavakodanik näeb 10 cm läbimõõduga lepapuud paremal juhul küttepuuna või hakkepuiduna, siis kaitseväe jaoks võib see olla ülivajalik kindlustus- või tõkestusmaterjal.” Samuti sõnas Herem, et ka lageraied on riigikaitse vaatest head, sest sõjaolukorras on ka raielankidel oma funktsioon. Nimelt, lankidel turritavad puunotid ja mügarikud piiravad sõjamasinate sõidukiirust ning teevad vastase meile kiiremini nähtavaks. Kindral Heremi sõnul võiks sarnaselt Soomele, ka meie metsasektorile olla riigi poolt määratud sõjaaja ülesanded, hetkel seda tehtud pole. Sõdimiseks on vaja puitu ja on oluline, et metsasektor sõja ajal oma tööd jätkaks.
Konverentsipäeva lõpetas Eesti kosmosetehnoloogia idufirma Value.Space, mille esindaja Agu Leinfeld rääkis, kuidas on kosmose-, kliima-, toorme-, ja tehisaru tehnoloogiad seotud meie metsaga. Leinfeld märkis, et oli positiivselt üllatunud kuuldes, et lausa kolmes konverentsil kõlanud ettekandes kasutati sõna “kaugseire”, mis viitab metsasektori sammupidamisele innovaatilistele lahendustele. Agu Leinfeld tõi ka välja peamised oskused, mida inimkonnal tulevikus ellujäämiseks vaja on: uute töövahendite avastamise uudishimu, uute tehnoloogiate sõnavara ja objektide struktuuri omandamine, uute töövahendite katsetamise julgus, andmete (sh suures hulgas) teisendamise oskus, disain mõtlemine ja kriitiline mõtlemine ning keerukusega toimetuleku teadlik harjutamine.
Metsasektori tunnustused
Nagu traditsiooniks on saanud, siis on metsanduse visioonikonverentsi lahutamatuks osaks metsasektori tegijate tunnustamine. Tänavu anti need välja neljas kategoorias:
Metsandussektori aasta sõber: ajakirjanik Mari Kartau
Aasta tegu metsandussektoris: MTÜ Eesti Erametsaliit “Maaomanike meeleavaldus Toompeal 2024. aasta kevadel”
Pikaajaline panus metsandussektorisse: endine RMK peametsaülem Andres Sepp
Aasta noor metsandustegija: metsateadlane Reimo Lutter
Metsanduse visioonikonverentsi korraldab MTÜ Eesti Metsaselts.
Galerii: https://www.flickr.com/photos/eestiraiesport/albums/72177720325451834/
Fotode kasutamisel palume viidata fotograafile, kelleks on Silver Tõnisson
Lisainfo:
Liina Gross
MTÜ Eesti Metsaselts
tegevjuht
+372 512 5592
liina.gross@metsaselts.ee
Kadri Kauksi
Akkadian
Metsanduse kommunikatsioonikonsultant
+372 5623 8831
kadri.kauksi@akkadian.eu
