Keskkonnaagentuuri viimase prognoosi järgi paiskas Eesti 2021-2025 metsanduse ja maakasutuses õhku märkimisväärselt rohkem kasvuhoonegaase, kui oleks kokkulepitud kliimaeesmärgi järgi pidanud. Ministeerium loodab, et ekspertidel õnnestub paari aasta jooksul puudujääki prognoositust väiksemaks arvutada.
Ministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul ei ole üldse teada, kas Eestil tekib mingi puudujääk või mitte. Samas ei välista ametnikud ka üle 100 miljoni euro suurust kulu riigile.
Eestil lõppes aastavahetusega periood 2021-2025, mil tuli Euroopa Liidus kokkulepitu järgi vähendada metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) kasvuhoonegaaside heidet.
ERR on varasemalt kirjutanud, kuidas metsanduses ja maakasutuses sel perioodil tekkinud heide on kliimaeesmärgis seotud eesmärgiga võrreldes nii suur, et kui see rahasse panna, siis võib sellega kaasnev kulu riigieelarvele küündida sadade miljonite eurodeni.
Kliimaministeerium on siiski tellinud keskkonnaagentuurilt ametliku prognoosi, mille järgi on 2021-2025 metsanduse ja maakasutuse sektoris tekkiv puudujääk 4,6 miljonit tonni kasvuhoonegaase.
Kui juhtub nii, et metsanduse ja maakasutuse kliimaeesmärk jääb täitmata Euroopa Liidul tervikuna, siis peaks ka Eesti puudujääk olema kokkulepitud seadusepügalate järgi palju suurem. Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi on Eesti puudujääk sellisel juhul mitte 4,6 miljonit tonni, vaid hoopis 8,3 miljonit tonni kasvuhoonegaase.
Kliimaministeeriumi esindajad ütlesid, et praegu ei tea nad, kas Euroopa Liit täidab tervikuna oma kliimaeesmärgi või mitte.
Ministeerium: prognoos on liialt spekulatiivne
Kliimaministeeriumi ametnikud hoiduvad siiski kliimaeesmärgi täitmata jätmist seostamast mingi suure riigile kaasneva rahalise kuluga.
Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ütles eelmisel nädala Vikerraadio saates “Uudis+”, et tegelikult ei ole üldse kindel, kas Eestil lõppkokkuvõttes üldse mingi puudujääk tekib või ei teki.
“Tegelikult on nii, et me ei tea, kas meil tekib puudujääk. Just seepärast, et praegu käib riikidel Brüsselis kolleegidega üliaktiivne tööd. See metoodika ei ole praegu kõiki neid aspekte arvesse võtnud, mis looduses tegelikult on toimunud.[…] Puudujäägist ei olegi seetõttu praeguses faasis mõtet rääkida, sest me ei tea, mil määral me suudame neid looduses toimunud tegureid arvutuslikult ka tõestada,” rääkis Klaas.
ERR küsis kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhatajalt Laura Remmelgalt, kas praegu on siis võimalik välistada stsenaarium, kus puudujäägist tulenev riigieelarveline kulu on suurem kui näiteks 100 miljonit eurot.
“Täna on väga vara sel teemal spekuleerida,” vastas Remmelgas.
Kuigi kliimaministeeriumil on olemas viimane prognoos selle kohta, kui palju kasvuhoonegaase metsanduse ja maakasutse sektoris aastatel 2021-2025 seoti või heideti, on see prognoos ministeeriumi hinnangul praegu siiski liialt spekulatiivne ning ennatlik, et sellest teha tugevaid järeldusi lõpliku puudujäägi suuruse kohta.
Ühelt poolt on ametnike sõnutsi keskkonnaagentuuri prognoosid kasvuhoonegaaside heidet seni hinnanud kõrgemaks, kui see on lõpuks osutunud. Teisalt ei ole prognoosis arvestatud ka liikmesriikide vahel käivate ekspertide aruteludega, mis võiksid lõplikku puudujääki Eesti jaoks märgatavalt vähendada.
Ministeerium loodab, et arvutustes võetakse arvesse Vene-Ukraina sõda ja üraskeid
Eestil ja teistel liikmesriikidel on nimelt Euroopa Komisjoniga käimas tehnilise tasandi arutelud, et metsanduses ja maakasutuses viimasel viiel aastal toimunud muutused ja trendid saaksid ikkagi võimalikult adekvaatselt statistikas kajastatud.
Ministeeriumist räägiti, et liikmesriigid saavad nimelt arvutada puudujäägist maha selle osa, mis on seotud Vene-Ukraina sõja mõjudega või kliimamuutustega – näiteks põuad, metsatulekahjud või kuuse-kooreüraski tekitatud kahju.
Vene-Ukraina sõja tõttu on ministeeriumi hinnangul suurenenud märgatavalt raiesurve Eesti metsades: varem said ettevõtted odavat puitu ka Venemaalt ja Valgevenest, kuid nüüd see enam võimalik ei ole ning senisest rohkem peab raiuma Eesti metsades.
Eelmise aasta lõpus tellis Euroopa Komisjon Euroopa Keskkonnaagentuurilt ka konkreetsema juhendi selle kohta, kuidas neid muutusi ja trende siis ikkagi kokkulepitud seaduste piires arvesse võtma.
“Kliimamuutustest tulenevad muutused metsas on toimunud palju kiiremini, kui osati umbes viis aastat tagasi ette arvata, kui metsanduse ja maakasutuse regulatsioon kokku lepiti. Väga suur fookus on näiteks sellel, et kuidas me saame arvutustes seda paremini arvesse võtta, et puud kasvavadki aeglasemalt ja seovad seetõttu süsinikku vähem,” rääkis Klaas Vikerraadios.
ERR on varem kajastanud seda, kuid Eesti soovib sarnaselt Rootsi ja Soomega, et metsanduse ja maakasutuse puudujäägi arvutamisel arvestataks metsarikaste riikide eripäradega.
LULUCF-i määrust pole Eesti soovinud lahti võtta
Kliimaministeeriumi ametnikud loodavad seega, et puudujääk väheneb tehnilise tasandi arutelude toel võimalikult palju. Seda, kui palju see puudujääk võiks aga väheneda ei soovita prognoosida – see peaks selguma alles paari aasta jooksul.
“Konkreetsetest numbritest ja protsentidest on täna tõesti ennatlik rääkida, sest lõpuks peab riikide aruanded kinnitama ka komisjon. Pärast seda saame öelda, mis see täpne number on, aga igal juhul on meie siht liikuda selles suunas, et Eesti oma eesmärgid täidaks ja rahalistest kohustustest pääseks,” rääkis Laura Remmelgas.
Remmelgas ei välistanud samas, et reaalne metsanduse heide võib tulla hoopiski suurem kui keskkonnaagentuur praegu prognoosib.
“Me ei näe ühtegi praktilist põhjust, miks see peaks suurenema. Me teeme praegu tööd selle nimel, et Eesti liiguks oma eesmärkide täitmisele võimalikult lähedale,” vastas Remmelgas.
“Me igal juhul töötame selle nimel, et me saaksime need päriselt toimunud muutused võtta arvesse nii, et need oleksid ka kõikides liikmesriikides võrreldavad ja läbipaistvad. Ma arvan, et see pilt nüüd aasta jooksul aina enam selgineb, mida enam need ekspertide diskussioonid, numbrid ja arvutused kokku saavad. Nii et me vaatame lõpptulemusele otsa siis, kui see osa arvutustest on ära tehtud,” rääkis Klaas.
Klaas rääkis Vikerraadios, et kõigi nende muutuse arvesse võtmine ei tähenda seda, nagu peaks Euroopa Liidus LULUCF-i seadusandlust muutma, pigem tähendab see lihtsalt seda, et liikmesriigid lepivad kokku ühtses arvutusmetoodikas.
Ka kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas rääkis, et Euroopa Komisjon plaanib küll metsanduse ja maakasutuse määruse sel aastal ümber vaadata, kuid see puudutab alles järgmisesse kümnendisse jäävaid aastaid.
Remmelgas ütles, et 2021.-2025. aasta kliimaeesmärgi aluseks olevat reeglistikku ehk niinimetatud LULUCF-i määrust pole liikmesriikidel plaanis muuta.
“Meil ei ole tulnud jutuks, et see määrus lahti võtta,” ütles Remmelgas.
See, kas Eestil on metsanduse ja maakasutuse sektoris puudujääk või ei ole ning kas kliimaeesmärgi täitmata läheb riigile maksma üle 100 miljoni euro või üldse mitte midagi selgub seega alles paari aasta pärast kui riigid esitavad Euroopa Komisjonile oma lõpparuande.
Siis selgub ka see, kas Euroopa Komisjon Eesti esitatud aruande ning seal sisalduvad arvutused heaks kiidab.
